Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht
Annika Laanpere 19.01.2023. a, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas
Tsiviilasja number
2-23-782
Tsiviilasi
Põlva vald, Peri küla, Põlluveere tee 6 korteriühistule juhatuse asendusliikme määramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik: Põlva vald, Peri küla, Põlluveere tee 6 korteriühistu (registrikood 80587396).
Menetlustoiming
Menetluse algatamise otsustamine
Mitte algatada menetlust Põlva vald, Peri küla, Põlluveere tee 6 korteriühistule juhatuse asendusliikme määramiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Tartu Maakohtu registriosakond edastas 16.01.2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale Põlva vald, Peri küla, Põlluveere tee 6 korteriühistu (edaspidi korteriühistu) dokumendid korteriühistule juhatuse asendusliikme määramiseks vastavalt KrtS § 25.
Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 17.01.2023 määrusega edastati käesolev tsiviilasi TsMS § 74 lg 3 I lause ja § 119 alusel arutamiseks Võru kohtumajale.
Tartu Maakohtu registriosakonna 16.01.2023 kirjast nr 7-2/23/104 nähtub, et kuivõrd korteriühistul puudub juhatus või valitseja, siis andis registriosakond 07.11.2022 kirjaga korteriühistule nimetatud puuduse kõrvaldamiseks tähtaja 60 päeva. Kuna korteriühistu talle määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldanud (s.o juhatust ei valinud), siis edastas registriosakond korteriühistu dokumendid kohtule, et kohus määraks korteriühistule juhatuse asendusliikme KrtS § 25 alusel.
Vastavalt KrtS § 25 lõikele 1 võib korteriomanik, korteriühistu võlausaldaja või muu huvitatud isik mõjuval põhjusel nõuda kohtult korteriühistu juhatuse asendusliikme määramist. TsMS § 602 lg 1 kohaselt määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud
isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 221-104209 tehtud 23.12.2001 kohtumääruse p-s 17.5 selgitanud, et KrtS §-s 25 sätestatud juhatuse asendusliikme määramise normide eesmärk on tagada esindus- ja juhtimisorgani olemasolu olukorras, kus korteriühistu on juhatuse liikme väljalangemise tõttu muutunud juhtimisvõimetuks (vrd Riigikohtu 18.12.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-10474, p 38).
Arvestades KrtS § 25 lg 1 sõnastust ja eelviidatud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta, siis on kohus antud juhul seisukohal, et kohtul ei ole võimalik KrtS § 25 lg 1 alusel määrata korteriühistule juhatust olukorras, kus korteriühistul ei ole juhatust eelnevalt kunagi olnud. Seega ei ole KrtS § 25 ja TsMS § 602 kohtu hinnangul antud juhul üldse asjakohased õigusnormid, mille alusel saaks kohus käesolevat tsiviilasja algatada ja menetleda. Kohus saaks korteriühistule KrtS § 25 ja TsMS § 602 alusel juhatuse asendusliikme määrata eelkõige olukorras, kus korteriühistu on senise juhatuse liikme väljalangemise tõttu muutunud juhtimisvõimetuks. Seetõttu tuleb jätta menetlus käesolevas tsiviilasjas algatamata, sest puudub õiguslik regulatsioon, mille alusel sellist asja algatada ja menetleda.
Lisaks selgitab kohus, et isegi kui oleks tegemist olukorraga, mis liigituks KrtS § 25 regulatsiooni alla, siis saab kohus sellises asjas algatada menetluse üksnes korteriomaniku, korteriühistu võlausaldaja või muu huvitatud isiku avalduse alusel ning juhul, kui selleks on olemas mõjuv põhjus. Seega ei ole kohtul võimalik KrtS §-s 25 sätestatud menetlust algatada omal initsiatiivil, vaid üksnes mõne huvitatud isiku avalduse alusel ja olukorras, kus selleks esineb mõni mõjuv põhjus. Antud juhul ei ole kohtule esitatud avaldust KrtS § 25 alusel juhatuse asendusliikme määramise menetluse algatamiseks. Kohus ei saa lugeda Tartu Maakohtu registriosakonda huvitatud isikuks ning registriosakonna teadet juhatuse puudumisest avalduseks.
TsMS § 602 3. lause sätestab, et kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Seega on kohtul võimalik juhatuse liige teatud juhtudel määrata ka omal algatusel. Kohus leiab, et praeguses olukorras neid asjaolusid ei esine. Kohtul ei ole probleeme sellega, et juriidilise isiku juhtorgani liikmete viibimiskoht ei ole teada või nad ei ole kättesaadavad.
Vastavalt TsMS § 4 lõikele 1 menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. Arvestades, et käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud seaduses sätestatud korras avaldust ning tegemist ei ole ka sellise seaduses sätestatud olukorraga, kus kohus menetleb tsiviilasja omal algatusel, siis ei saa kohus käesolevat tsiviilasja menetleda ning jätab selle menetluse algatamata.
Kohus möönab, et korteriühistul peab olema juhatus. Praegusel hetkel ei ole aga seadusandja andnud kohtule õiguslikke võimalusi olukorda lahendada. Kohus saab tsiviilasja menetleda ja lahendada üksnes vastavasisulise õigusliku regulatsiooni olemasolul.
/digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.