Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Asja läbivaatamine
Harju Maakohus Kaie Almere 16.01.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-21-6183 O. T. hagi MTÜ Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon vastu töötasunõudes 42 567 eurot Hageja O. T. (isikukood xxxx) Kostja MTÜ Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon (registrikood 80121522), lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Lumiste Kohtuistungil 13.12.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta O. T. hagi MTÜ Eesti Mitmekultuuriline töötasunõudes rahuldamata.
Assotsiatsioon vastu
2.Jätta MTÜ Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.
3.Jätta O. T. 21.12.2022 taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata. Lisada O. T. vastuväited 13.12.2022 protokollile. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.O. T. (hageja) esitas MTÜ Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon (kostja) vastu hagi töötasunõudes. Hageja väitel sõlmis ta kostjaga 16.07.2018 töölepingu. Hageja tegeles kostja büroo tegevuse korraldamisega, ürituste korraldamisega, konverentsidel osalemise ja artiklite kirjutamisega ning veebilehe ja sotsiaalmeedia haldusega.
2.Töövaidluskomisjon (TVK) rahuldas 06.02.2020 otsusega hageja avalduse osaliselt ning tuvastas pooltevahelise töösuhte alates 16.07.2018 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu ajavahemiku 01.06.2019 kuni 25.09.2019 eest. Hageja vaidlustas nimetatud otsuse töötasu suuruse osas Harju Maakohtus (tsiviilasi xxxx). Pooled sõlmisid tsiviilasjas xxxx kompromissi, mille kohus kinnitas. Kompromissi kohaselt tasus kostja hagejale hüvitist menetluse lõpetamise eest 1000 eurot.
3.Hageja leiab, et pooltevaheline töösuhe on jätkuvalt kehtiv. Töövaidluskomisjon ei
tuvastanud töösuhte lõppemist või ülesütlemist. Alates 01.10.2019 ei tasunud kostja hagejale töötasu. Tööleping pole lõpetatud, kuid tööandja ei ole ka tööülesandeid hagejale andnud. Hageja on seisukohal, et ta töötas kostja juures täiskoormusega. 2019. aasta augustis oli hageja kostja juhatuse liikmega töölähetuses Viljandis.
4.Hageja taotleb töötasu summas 18 675 euro välja mõistmist. Hageja on arvestanud töötasu kultuuriasutuste keskmise töötasu alusel. Hageja täpsustas menetluse käigus 07.10.2022 enda nõuet ja palub välja mõista kostjalt töötasu perioodi 01.10.2019 kuni 30.06.2022 eest 42 567 eurot (bruto).
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja palub jätta hagi läbivaatamata ning alternatiivselt, rahuldamata. Eesti riik ei pea tagama õiguskaitset hageja esitatud nõudele. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus hageja on oma pikaajalise käitumisega (st pole viimased 3 aastat tööl käinud ega tööd teinud) üheselt hoidunud töö tegemisest, kuid saaks selle eest tasu nõuda.
6.Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et poolte vahel oli tööleping. Töölepingut kirjalikult ei vormistatud. Hageja asus tööle 16.07.2018 assistendi kohale töökoormusega 0,1 ja kuupalgaga 180 eurot. Töösuhe lõppes 15.06.2019. Hageja viimaseks tööpäevaks oli 06.09.2019. Hageja ei ole töösuhte lõppemist vaidlustanud ega ole pärast viimati nimetatud kuupäeva tööle ilmunud, täitnud ühtegi tööülesannet ega pöördunud kostja poole sooviga täita tööülesandeid. Seega kinnitas hageja oma käitumisega Harju Maakohtus sõlmitud pooltevahelist kompromissi ning et töösuhe lõppes alates 06.09.2019. Kompromissi tagajärjeks on, et hageja ei saa samade nõuetega enam kohtusse pöörduda.
7.Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus töötaja esitab täielikult alusetu nõude kohtule eesmärgiga endise tööandja arvelt alusetult rikastuda, mistõttu esinevad alused jätta hagiavaldus läbivaatamata. Pooltevaheline töösuhe on lõppenud tööandja poolse erakorralise 15.06.2019 ülesütlemisavalduse alusel. Kostja edastas ülesütlemisavalduse lihtkirjaga ning e-kirja teel. Kostjal ei olnud alust kahtlustada, et töötaja ei saanud nimetatud e-kirja kätte, sest töötaja oma töökohustusi ei täitnud ning ei nõudnud ka töötasu tasumist. Juhul kui kohus leiab, et töösuhe ei ole lõppenud tööandja poolse töölepingu ülesütlemisega, siis on töösuhe lõppenud töölepingu korralise ülesütlemisega hageja poolt alates 25.09.2019. Töösuhte korraliseks ülesütlemisavalduseks tuleb lugeda see, kui hageja avaldas töövaidluskomisjonile esitatud menetlusdokumendis, et soovib kostjaga sõlmitud töösuhte lõpetamist alates 25.09.2019. Töövaidluskomisjoni materjalides sisalduv töötaja avaldus on tööandjale kätte toimetatud. Hageja on ise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldanud töövaidluskomisjonile soovi lõpetada töösuhe alates 25.09.2019. Töötasunõudega pöördus hageja kohtusse aprillis 2021. Poolte vahel ei ole vaidlust, et töötaja ei ole alates 25.09.2019 tööd teinud. Ühtlasi ei ole hageja alates 25.09.2019 kordagi pöördunud tööandja poole palvega anda hagejale tööd või tasuda hagejale töötasu.
8.Töötaja käitumine ja hilisemad avaldused kinnitavad, et hageja ei pidanud ka ise töösuhet kehtivaks pärast 25.09.2019. Hageja ei käinud alates 25.09.2019 tööl ning on seadistanud oma e-posti automaatvastuse 2019. aastal viisil, milles teavitas, et e-post on suletud ning palus pöörduda telefoni teel. Alates 2019. aastast on hageja olnud teadlik, et töötamise registris on tema töösuhe märgitud lõppenuks 25.09.2019 seisuga. Olukorras, kus kandega kaasnevad sotsiaalsed hüved (haigekassa, töötuskindlustus vms), siis töösuhte kehtivuse korral oleks töötaja kindlasti pidanud pöörduma tööandja poole ebaõige kande parandamise nõudega. Kui kohus asub seisukohale, et poolte vaheline töösuhe ei ole kehtivalt lõppenud hageja korralise ülesütlemisega, siis tuleb hageja nõue jätta täies ulatuses rahuldamata. Kooskõlas TLS § 35 ei ole tööandjal kohustust tasuda töötajale keskmist töötasu, kuna töö 2(6)
andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü, mis seisneb selles, et töötaja ei ole tööle ilmunud. Töötajal ei ole ühelgi juhul õigust nõuda kultuuriasutuste poolt tasutud keskmise töötasu maksmist. Isegi kui hagejal oleks õigus nõuda hagis näidatud perioodi eest töötasu (millega kostja ühelgi juhul ei nõustu), siis tuleb lähtuda eeldusest, et töötaja teenitud keskmine töötasu kalendrikuus oli 180 eurot netos.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata. Lahendamata taotlused
10.Kohus lahendab otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused (TsMS § 442 lg 5). Kohtul on lahendamata kostja 14.11.2022 taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ja hageja 21.12.2022 taotlus protokolli parandamiseks.
11.Kostja esitas taotluse jätta hagi läbivaatamata, kuna Eesti riik ei pea tagama õiguskaitset hageja esitatud nõudele. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus töötaja esitab täielikult aluseta nõude kohtule eesmärgiga tööandja arvelt aluseta rikastuda. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2).
12.Hageja esitas varasemas menetluses töötasunõude perioodi kohta 2019. juunist septembrini. Käesolevas asjas esitab hageja töötasunõude perioodi 01.10.2019 kuni 30.06.2022 eest 42 567 eurot (bruto) kohta. Seetõttu ei välista varasem menetlus töötasunõude esitamist, sest nõue käib teise perioodi kohta. Muid nõudeid pole hageja käesolevas menetluses esitanud. Seetõttu ei välista kompromiss varasemas menetluses käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi läbi vaatamist. Vastavalt võib hagejal olla õiguskaitse vajadus. Kohus tuvastab asja sisuliselt lahendades asjaolu, kas ja millal on pooltevaheline töösuhe lõppenud.
13.Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest (TsMS § 53 lg 2). Kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise parandamise taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukoha (TsMS § 53 lg 3). Menetlusosalise istungilt puudumine ei takista taotluse lahendamist. Parandused, millega kohus nõustub, kantakse protokolli (TsMS § 53 lg 4 ls 1). Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile (TsMS § 53 lg 4 ls 2).
14.Taotluse kohaselt palub hageja muuta protokolli ning hageja on märkinud kohtuistungi helifaili põhjal tehtud täpsustused protokolli punasega. Kostja palub jätta protokolli parandamise taotlus rahuldamata. Esiteks, ei ole hageja põhjendanud protokolli parandamise vajadust. Teiseks, ei vasta hageja soovitud muudatused istungi helisalvestisele. Samuti ei ole hageja taotletud muudatused, mis on kajastatud protokolli lk-del 3-4 käsitletavad protokolli sisulise parandamise ettepanekuna. Hageja ei ole selgitanud, et protokollis kajastatud tema sõnavõtud oleksid ilma parandusteta ebaõiged. Kostja hinnangul on protokollist selgelt ja üheselt arusaadav hageja sõnavõtt, protokoll kajastab õigesti ja objektiivselt istungi käiku ning protokolli sisuliseks parandamiseks puudub alus.
15.Kohus on seisukohal et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Hageja ei ole põhjendanud, et protokollis kajastatu oleks ebaõige või ei sisaldaks võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokoll ei ole stenogramm. Menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist (TsMS § 50 lg 1). Samuti on võimalik parandada protokolli üksnes selles ulatuses mis leidis istungil kajastamist. 3(6)
Töötasunõue
16.Hageja esitas kostja vastu töötasu 42 567 euro nõude perioodi 01.10.2019 kuni 30.06.2022 eest. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (TLS § 28 lg 2 p 2). Esitatud asjaoludel kohustus hageja tegema kostjale tööd ja kostja tasuma hagejale töö eest. Seega vastab pooltevaheline suhe töölepingu tunnustele. Vaidlus selles osas ka puudub. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooltevaheline töösuhe kehtib või on lõppenud.
17.Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Hageja esitas 31.12.2019 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse kostja vastu töötasu, puhkusehüvitise, töösuhte tuvastamise ja töölepingu lõppemise tuvastamise nõudes. TVK rahuldas 20.02.2020 otsusega hageja avalduse osaliselt ning tuvastas pooltevahelise töösuhte alates 16.07.2018 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu ajavahemiku 01.06.2019 kuni 25.09.2019 eest (tl 4-6). Hageja vaidlustas nimetatud otsuse töötasu suuruse osas Harju Maakohtus (tsiviilasi xxxx). Pooled sõlmisid tsiviilasjas xxxx kompromissi, mille kohus kinnitas (tl 11-13). Kompromissi kohaselt tasus kostja hagejale hüvitist menetluse lõpetamise eest 1000 eurot. Käesolevas asjas on hageja nõue kostja vastu perioodi 01.10.2019 kuni 30.06.2022 eest summas 42 567 eurot.
18.Riigikohus on selgitanud, et sotsiaalriigi põhimõtte järgi on riigil kohustus kaitsta nõrgemaid ka eraõiguslikus suhtes. Töösuhtes on nõrgemaks pooleks töötaja, kelle õiguste kaitseks on töölepingu seaduses ette nähtud mitmeid kaitsvaid norme. Ka kohtupraktika on aktsepteerinud seisukohta, et töövaidluste lahendamisel tuleb käsitada töötajat töösuhte nõrgema poolena. Töötaja nõrgema seisundi tasakaalustamiseks on kohtul töövaidluse lahendamisel kõrgendatud selgitamiskohustus. Samuti väljendub töötaja kui nõrgema poole kaitse kohtumenetluses selles, et töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem tõendamiskoormus (RKTKo nr 3-2-1-143-11, p 12).
19.Kohus täitis 02.12.2021 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 96-97).
20.Kohus tuvastab, kas pooltevaheline töösuhe on lõppenud. Tööleping lõpeb seaduses sätestatud juhtudel – poolte kokkuleppel, tähtaja möödumisel, töötaja surma korral ja töölepingu ülesütlemisega (TLS § 79-81 ja 83). Kostja väitis, et töösuhe on lõppenud. Kostja esitatud asjaoludel esitas hageja TVK-le avalduse töösuhte lõppemise tuvastamiseks. Olukorras, kus hageja on soovinud töösuhet lõpetada või töösuhte lõppemise tuvastamist ning kostja leiab, et töösuhe on lõppenud, võib töösuhe olla lõppenud poolte kokkuleppel. Kui töösuhe on lõppenud, ei ole hagejal õigust nõuda töötasu. Kui kohus ei tuvasta töösuhte lõppemist, võib hagejal olla õigus nõuda töötasu.
21.Käesoleval juhul kokkulepet töösuhte lõpetamiseks poolte vahel ei ole. Seega oleks alus töösuhte lõppemiseks töölepingu ülesütlemine. Kostja leiab, et pooltevaheline töösuhe on lõppenud tööandja poolse erakorralise 15.06.2019 ülesütlemisavalduse alusel. Kostja edastas ülesütlemisavalduse lihtkirjaga ning e-kirja teel.
22.Kohus analüüsib, kas on täidetud töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused. Ülesütlemine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (TLS § 95 lg 1 ls 1). Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemise avaldus on tühine (TLS § 95 lg 1 ls 2). Tööandja peab ülesütlemist põhjendama (TLS § 95 lg 2). Tööandja ülesütlemise avaldus täitis nimetatud nõudeid. 15.06.2019 töölepingu ülesütlemisavalduse kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel üles (tl 139). 4(6)
23.Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (TLS § 88 lg 1 p 6). Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus (TLS § 88 lg 3 ls 1). Hoiatuse võib teha ka suuliselt. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata (TLS § 88 lg 3 ls 2). Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama (TLS § 88 lg 4). Kostja tugines ülesütlemises TLS § 88 lg 1 p-ile 3. Kostja on ülesütlemise avalduses välja toonud töökohustuste rikkumisena asjaolu, et hageja ei täitnud enda töökohustusi vastavalt suulisele kokkuleppele, ei korraldanud MTÜ Eesti Mittekultuurilise assotsiatsiooni vähemusrahvuste seltside üritusi sündmusi vastavalt kinnitatud ja kooskõlastatud ürituste kavale 2018 ja 2019. Samuti ei ole hageja toonud ühtegi uut liiget vähemusrahvuse seltside tegevusse, ei ole valmistanud vähemusrahvuste seltside üritusi ega koosolekuid. Hageja on esitanud ebapädevaid arvamusi ja seisukohti ning ei ole koostanud ühtegi artiklit kostja tegevuse kohta (tl 139). Kostja ei ole tõendanud, et hagejale tehti eelnev hoiatus. Käesoleval juhul ei esinenud selliseid asjaolusid mis oleksid andnud aluse lõpetada tööleping eelnevat hoiatust tegemata. Vastavalt on täitmata ülesütlemise materiaalsed eeldused.
24.Kostja peab tõendama lepingu ülesütlemist ehk ülesütlemise avalduse hagejale esitamist. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud 15.06.2019 ülesütlemise avalduse hagejale kättetoimetamist. Kostja ei ole tõendanud avalduse kättetoimetamist lihtkirjana. Samuti ei ole tõendatud ülesütlemisavalduse e-kirjana kättetoimetamine. Seega ei ole tõendatud tahteavalduse jõudmine tööandjani. Seega ei ole täidetud töölepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Samuti on hageja tõendanud, et viibis 16-17. augustil 2019 kostja töötajana kostja seadusliku esindajaga seminaril Viljandis (tl 16). Juhul, kui töösuhe oleks lõppenud 15.06.2019, ei oleks hageja koos kostja töötajana nimetatud seminaril viibinud. Eeltoodust tulenevalt ei lõppenud töösuhe töölepingu erakorralise ülesütlemisega 15.06.2019.
25.Kohus analüüsib, kas töösuhe lõppes 25.09.2019 korralise ülesütlemisega. Tõendamist on leidnud, et hageja on ise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldanud soovi lõpetada töösuhe alates 25.09.2019. Hageja tegi sellekohase avalduse töövaidluskomisjonile. Samuti nähtub töövaidluskomisjoni otsusest, et hageja kinnitas töötamist kostja juures kuni 25.09.2020 (tl 4 pöördel). Töötasunõudega pöördus hageja kohtusse aprillis 2021. Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole alates 25.09.2019 tööl käinud ega tööd teinud. Samuti ei ole hageja alates 25.09.2019 kordagi pöördunud kostja poole sooviga saada tööd või töötasunõudega. Käesoleva hagi esitas hageja 8 kuud pärast eelmises tsiviilasjas jõustunud kompromissi sõlmimist. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et juhul kui hageja oleks päriselt uskunud, et tema töösuhe kostjaga on jätkuvalt kehtiv, siis oleks hageja saanud 8 kuu jooksul tööle asuda ja oma töölepingus kokkulepitud tööülesandeid täita.
26.Kohus on seisukohal, et töösuhe lõppes korralise ülesütlemisega 25.09.2019. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda (TLS § 85 lg 1). Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline (TLS § 85 lg 3). Kostja hinnangul tuleb töösuhte korraliseks ülesütlemisavalduseks lugeda see, kui hageja avaldas töövaidluskomisjonile esitatud menetlusdokumendis, et soovib kostjaga sõlmitud töösuhte lõpetamist alates 25.09.2019. Kohus nõustub kostjaga, et töövaidluskomisjonile esitatud taotlus töölepingu lõpetamiseks vastav seaduses sätestatud kirjalikule vormile (TLS § 95 lg 1). Kumbki pool ei soovinud töösuhte jätkamist. Vaidlus 5(6)
puudub, et töövaidluskomisjonis esitatud avaldus töölepingu lõpetamiseks alates 25.09.2019 on kostjale kätte toimetatud. Vastavalt on pooltevaheline töösuhe lõppenud töötaja korralise ülesütlemise avalduse alusel alates 25.09.2019
27.Samuti kinnitavad töösuhte lõppemist 25.09.2019 hageja hilisem käitumine. Hageja ei ilmunud alates 25.09.2019 tööle. Samuti ta ei küsinud kostjalt tööd ega saamata jäänud töötasu. Hageja on alates 2019. aastast teadlik, et töötamise registris on tema töösuhe lõppenud 25.09.2019 seisuga. Kohus möönab, et nimetatud kanne ei oma õiguslikku tähendust, kuna selle täidab tööandja. Samas ei ole hageja pöördunud kostja poole ebaõigete andmete parandamise nõudega. Seega pidas ka hageja töösuhet lõppenuks. Eeltoodust tulenevalt on pooltevaheline töösuhe on lõppenud 25.09.2019 korralise ülesütlemise alusel.
28.Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et poolevaheline töösuhe on lõppenud. Vastavalt ei ole hagejal õigus nõuda perioodi 01.10.2019 kuni 30.06.2022 eest töötasu.
29.Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus kohtuotsuses ei käsitlenud, ei oma kohtu lõpplahenduse osas tähtsust.
30.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
31.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohtul on võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Nimetatud sätte kohaldamine eeldab erandlikke asjaolusid.
32.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad erandlikud asjaolud menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Kohtupraktika kohaselt tuleb töövaidluste lahendamisel käsitleda töötajat töösuhte nõrgema poolena. Käesoleval juhul oli hageja poolt kohtusse pöördumine tingitud ka sellest, et töövaidluskomisjon ei lõpetanud töösuhet ning samuti jäi töösuhte lõppemine fikseerimata eelmises tsiviilasjas sõlmitud kompromissis.
33.Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta poolte endi kanda.
34.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2024 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 16.01.2023 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.