Pankrotiõigus

esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Kanali Arendus OÜ (likvideerimisel) esitas 27.10.2022 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse, mida täiendas 14.11.2022. Avalduse kohaselt asutati võlgnik 24.01.2019 P.I.O. (likvideerimisel) poolt. 08.03.2019 lisandusid osanike ringi M.M.G.I.O. ja A.T.C.O, kuid alates 26.01.2022 on võlgniku ainuosanikuks taas P.I.O. (likvideerimisel). Juhatuse liikmed olid kuni 31.01.2022 M.G. ning kuni 12.07.2022 R.K, mil kinnitati likvideerija ülesandeid täitma H.T. Võlgnik tegutses korterelamu arendamisega XXX realiseerudes otsustati võlgnik lõpetada. 17.10.2022 esitas K.I.O. ja 12.11.2022 XXX korteriühistu likvideerijale nõudekirjad garantiikohustuste täitmiseks. Likvideerija on revideerinud võlgniku varalist seisu ning täpsustanud võlgnevuste hulka. Võlgnikul puudusid võlausaldajad kuni nõudekirjade esitamiseni. Kuna võlgnikul, samuti tema likvideerimisel oleval ainuosanikul puuduvad igasugused varad, ei ole võimalik katta võlausaldajate nõudeid. Likvideerija on tuvastanud, et võlgniku majandustegevus on lõppenud ning likvideerija ei näe selle taastamise võimalusi. Likvideerija kinnitab avalduses, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiv. Tartu Maakohus nimetas 15.11.2022 määrusega Kanali Arendus OÜ-le (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku ning keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutamise. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Kanali Arendus OÜ (likvideerimisel) on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed Äriühing on asutatud 24.01.2019 P.I.O. (likvideerimisel) poolt ja registrisse kantud 14.02.2019. Osakapitali suurus on 2500 eurot. Juhatuse liikmeteks on olnud M.G. alates 14.03.2019 kuni 31.01.2022 ja R.K. alates 14.02.2019 kuni 12.07.2022, mil otsustati võlgniku tegevus lõpetada ja likvideerijaks määrati H.T. Võlgniku osanikeks on olnud ajavahemikul 14.02.2019 kuni 08.03.2019 P.I.O. (likvideerimisel) osalusega 2500 eurot (100%); ajavahemikul 08.03.2019 kuni 26.01.2022 P.I.O. (likvideerimisel) osalusega 1500 eurot (60%), M.M.G.I.O. osalusega 500 eurot (20%) ja A.T.C.O. osalusega 500 eurot (20%) ning alates 26.01.2022 taas P.I.O. (likvideerimisel) osalusega 2500 eurot (100%). Võlgniku põhitegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus (XXX). Tegevusaruannetes märgitu kohaselt asutati võlgnik eesmärgiga soetada XXX aadressil XXX asuv hoonestatud kinnistu (XXX majutus), renoveerida kinnistul asuv hoone, moodustada korteriomandid ja müüa korteriomandid klientidele. Kuna eesmärk sai realiseeritud, on omanik otsustanud ettevõtte lõpetada. Majandustegevus Kanali Arendus OÜ (likvideerimisel) on registripidajale esitanud kõik ettenähtud majandusaasta (st 2019, 2020 ja 2021) aruanded. Lisaks on ajutisele haldurile esitatud bilanss 31.10.2022 seisuga. Ajavahemikul 15.02.2019 kuni 18.07.2022 oli võlgnik käibemaksukohustuslane. XXX aastal osteti hoonestatud kinnistu, millel asuv hoone renoveeriti, samuti sõlmiti klientidega esimesed võlaõiguslikud müügilepingud. Arvestades kinnisvaraarenduse valdkonna eripära (st projektide investeeringud on suured ja arendustegevus pikk) lõppes XXX aasta kahjumiga. 2020. aasta kasum oli ca 425 562 eurot ja 2021. aasta kasum 10 709 eurot. Kummalgi aastal juhatuse

liikmele tasu ei makstud. Ettevõtte majandustulemused on esitatud järgnevas tabelis: 31.12.2019

31.12.2020

raha

31 396

1 579

1 244

nõuded ja ettemaksed

64 404

331 114

32 826

käibevara kokku

95 800

332 693

34 070

materiaalne põhivara

209 237

nõuded ja ettemaksed

607 312

põhivara kokku

607 312

209 237

703 112

541 930

34 070

1 990

laenukohustused

178 421

võlad ja ettemaksed

343 283

3 135

VARAD KOKKU

lühiajalised kohustused kokku

31.12.2021 01.01.2022 31.10.2022

521 704

3 135

pikaajalised laenukohustused

553 155

võlad ja ettemaksed

555 293

1 108 448

1 108 448

521 704

3 135

3 135

2 550

2 500

2 500

2 500

-407 836

17 726

17 726

-3 645

aruandeaasta kasum/kahjum

-407 836

425 562

10 709

-21 371

1 145

omakapital kokku

-405 336

20 226

30 935

-1 145

kohustused ja omakapital kokku

703 112

541 930

34 070

1 990

müügitulu

473 868

217 980

muud äritulud

93 600

äritulud kokku

567 468

217 980

pikaajalised kohustused kokku

KOHUSTUSED KOKKU

osakapital eelmise perioodi jaotamata kasum/kahjum

Lisaks märgib ajutine haldur järgnevat: - Aastaaruannete kohaselt lõpetas ühing tegevuse kasumis ja pärast projekti lõpetamist (st kõigi korterite müüki) oli võlgnikul 28 435 eurot kasumit. Aastaaruandes kasumi jaotamise ettepanekut ei tehtud. - 2021. aasta lõpu seisuga oli ühingu varaks raha 1244 eurot (mis oli kontol olemas) ning nõuded ja ettemaksed 32 826 eurot. Nii juhatuse liikme kui raamatupidaja väitel oli 31.12.2021 seisuga esitatud majandusaasta aruandes oluline viga ning tegelikkuses kirjeldatud nõuet ei olnud. Korrektuur viidi sisse, kuid majandusaasta aruannet ei muudetud. - 2022. aasta 21 371 euro suuruse kahjumi osas on ajutisele haldurile selgitatud, et kahjum tekkiski peamiselt ebaõige nõude (nõuded ja ettemaksed 32 826 eurot) korrigeerimisest. Pangakonto väljavõtte kohaselt oli 31.12.2021 seisuga konto jääk 1244,36 eurot (nagu aruandes märgitud). Selle arvel tasuti 2022. aastal viis arvet. - Konto väljavõttest omanikega seotud ebatavalisi kandeid ei nähtu. - Finantsanalüüsi tegemine antud asjas ei ole mõistlik ega anna soovitud tulemusi, kuna: - võlgniku sõnul oli 31.12.2021 seisuga bilansis oluline viga (kajastati nõue, mida tegelikkuses ei olnud) ja seega ei saa neid näitajaid aluseks võtta; - 01.01.2022 ja 31.10.2022 seisuga on ühingul nii vähe finantsnäitajaid, et nende põhjal ei ole objektiivse finantsanalüüsi tegemine võimalik. Üldiselt võib öelda, et esitatud finantsandmete põhjal võlgnik 31.10.2022 seisuga maksejõuetu ei ole. Kokkuvõtteks märgib ajutine haldur võlgniku tegevuse osas, et Kanali Arendus OÜ (likvideerimisel) asutati projektipõhise kinnisvaraarenduse ettevõttena. Projekti tegelik teostaja oli R.K. läbi temaga seotud ettevõtete. Projekti finantseerimiseks kasutati ostjate ettemakseid ja omaniku laenu. Lisaks

kaasati ettevõtte omanike ringi veel kaks äriühingut, kes finantseerisid projekti laenulepingute alusel. Projekt lõppes 2021. aasta juunis ja finantsandmete põhjal lõpetati projekt kasumiga. Projekti lõppedes ja laenude tagastamisel lahkusid investorid ettevõtte omanike ringist ning nende esindaja M.G. ettevõtte juhatusest. Korterite müümisel andis ettevõte korterite ostjatele 24 kuu pikkuse ehitusjärgse garantii alates korterite valduse üleandmisest. Teadaolevalt anti viimaste korterite valdused üle 2021. aasta juunis. Seega peaks garantii kehtima osade korteriomanike osas kuni 2023. aasta juunini. 13.06.2022 esitas K.I.O. võlgnikule nõude teostada garantiitööd hiljemalt 31.07.2022 või tasuda tööde hüvitamiseks 2500 eurot. 29.06.2022 esitas korteriühistu võlgnikule nõude hiljemalt 12.07.2022 asuda kõrvaldama eksperdi arvamuses märgitud garantiiaja puuduseid. Võlgnik kummalgi juhul puudusi kõrvaldama ei asunud, vaid võlgniku omanik otsustas 12.07.2022 hoopis ettevõtte lõpetamise. Likvideerimismenetluses esitasid nii K.I.O. kui korteriühistu likvideerijale nõudeavaldused vastavalt summas 2500 eurot ja 143 373,10 eurot. Võlgniku juhatuse liige vaidleb nõuetele täies ulatuses vastu. Ajutisele haldurile jääb hetkel samuti arusaamatuks, et ehitisele kasutusloa väljastamisel 2020. aasta detsembris on ehitis tunnistatud õigusaktides sätestatud tingimustele vastavaks, kuid XX.XX.XXXX aktis on ehitusekspert tuvastanud sellisel määral ehituslikke vigu, mille parandamiseks kulub kokku ca 145 000 eurot, mis on ca 20% projekti kogumaksumusest. O.T. 11.12.2020 teostatud tööde aktist on arusaadav, et O.T. on andnud Kanali Arendus OÜ-le (likvideerimisel) ehitustööde järgse 24 kuulise garantii, mille suuruseks on 3% tööde üldmahust. Lepinguline tööde hind ilma käibemaksuta oli sama akti kohaselt 575 566 eurot, millest tuleneb 3%-lise garantiikohustuse suurus 17 266,98 eurot. Isegi juhul, kui võlgnikul on garantiikohustusest tulenev nõue O.T. vastu summas 17 266,98 eurot, ei ole see piisav K.I.O. ja korteriühistu garantiinõuete, kokku summas 145 873,10 eurot täitmiseks, ning nõuded summas 128 606,12 eurot peaks võlgnik tasuma omavahendite arvel. Vara Võlgnikul puuduvad kassas rahalised vahendid. Võlgnikul oli avatud konto XXX-is nr XXX ajavahemikul 18.02.2019 kuni 14.07.2022, konto on praeguseks suletud. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara käesoleval ajal ei kuulu. Varasemalt kuulus võlgnikule kinnistu XXX ja seejärel nimetatud aadressil asuvad korteriomandid, mis kõik on käesolevaks ajaks müüdud (viimased müügilepingud sõlmiti XXX aasta juunis). Äriregistri andmetel ei ole võlgnik ühegi äriühingu omanik. Majandustegevuse registri andmetel ühingul tegevuslube/majandustegevuse teateid ei ole. Täitemenetluse registrist nähtuvalt võlgniku suhtes täitetoimikuid avatud ei ole. Transpordiameti teatel võlgniku nimele, vastutava kasutajana ega kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris käesoleva aja seisuga registreeritud ei ole. Sõidukeid äriühingu nimel võõrandatud/kustutatud viimase viie aasta jooksul ei ole. Maksuameti andmetel 17.11.2022 seisuga ei ole ühingul maksuvõlga ja ettemaksukonto saldo on 0 eurot. Töötamise registri andmetel on käesoleval ajal registreeritud üks töötaja – R.K, töötamise liik – tasuta töötamine. Võlgnikul puuduvad nõudeõigused teiste isikute suhtes. Eelduslikult on/võis olla võlgnikul 17 266,98 euro suurune ehitusjärgse garantii nõue O.T. vastu, kuid täpsemaid andmeid nõude olemasolu ja selle tingimuste kohta pole ajutisele haldurile esitatud. Võlgnikul käesoleval ajal igasugune vara puudub. Kohustused 1) K.I.O. nõue 2500 eurot, so ehitusjärgsel garantiiperioodil tuvastatud puuduste kõrvaldamise hüvitamise nõue, esitatud 17.10.2022. Nõue on muutunud sissenõutavaks. 2) XXX korteriühistu liikmete nõue 143 373,10 eurot, so ehitusjärgsel garantiiperioodil tuvastatud puuduste kõrvaldamise hüvitamise nõue, esitatud 12.11.2022. Nõue on muutunud sissenõutavaks. Likvideerija sõnul on võlgniku endise juhatuse liikme hinnangul võlausaldajate nõuded alusetud, kuid mingeid täpsemaid põhjendusi ei ole selles osas ajutisele haldurile esitatud. XXX teatel oli neil nõue võlgniku vastu, mille müüsid 27.05.2022 ettevõttele Aktsiaselts XXX. Nõude omandaja ajutise halduri korduvatele päringutele vastanud ei ole, samuti ei ole nad nõuet esitanud likvideerimismenetluses. Menetluse raugemine

Võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 145 873,10 euro ulatuses. Võlgnikul vara ja nõudeõiguste olemasolu ei ole tuvastatud. Võlgniku ainuomaniku P.I.O. (likvideerimisel) osas käib samuti likvideerimismenetlus ning ka selle ühingu likvideerija H.T. sõnul pole Kanali Arendus OÜ (likvideerimisel) omanikfirmal vahendeid tütarfirma kohustuste tasumiseks. Lähtudes eelnevast ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesolevaks ajaks ei ole tuvastatud, et võlgnik oleks teinud tagasivõidetavaid tehinguid. Viimase kolme aasta jooksul toimunud korteriomandite müüki ei saa lugeda tagasivõidetavateks tehinguteks, kuna korterite müük oligi ühingu tegevuse eesmärk. Ajutisele haldurile ei ole esitatud andmeid, et võlgnikule kuuluks kolmandate isikute valduses asuvat (ehk PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Kanali Arendus OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on väidetavalt ebakvaliteetsete ehitustööde tõttu esitatud garantiinõuded. Maksejõuetuse tekkimise ajaks tuleb lugeda hiljemalt 2022. aasta oktoober, kui K.I.O. esitas nõude võlgniku likvideerimismenetluses. Käesolevas menetluse staadiumis puuduvad andmed, et maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, millest lähtuvalt on Kanali Arendus OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Olukorda, kus ehitusjärgse garantiiaja lõppedes puuduvad garantii andjal (võlgnikul) vahendid garantiikohustuste täitmiseks, oleks saanud vältida selliselt, et korteriomandite müügilepingutes oleks fikseeritud, et osa ostuhinnast kuulub müüjale väljamaksmisele alles pärast garantiiaja lõppu. Kuivõrd võlgniku tegevus on lõppenud seoses lõppeesmärgi saavutamisega ning võlgnikul puuduvad varad ja vahendid võlgnevuste tasumiseks, ei ole ühingu tervendamine käesoleval ajal võimalik. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 4680 eurot ja maksmise tähtajaks 09.01.2023 ning teatanud 19.12.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Kanali Arendus OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kanali Arendus OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks määrab kohus likvideerija H.T. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 12 tundi. Arvestades asjaoluga, et menetluses puuduvad vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks, palub ajutine haldur määrata ajutise halduri tasuks võlgniku pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot, ja hüvitada see riigi vahendite arvel. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks

väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2). Arvestades PankrS § 23 lg 4 II lauses sätestatut ja halduri taotlust, tuleb Andrus Õnnikule tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vajalikeks väljamakseteks vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühingule. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.