Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Võlgnik esitas kohtule usaldusisiku aruanded 27.09.2018, 27.09.2019, 18.09.2020, 17.09.2021 ja 19.09.2022. 14.11.2022 teatas Tallinna kohtutäitur katrin Vellet, et ei ole võlgniku kohustustest vabastamise vastu. 22.11.2022 teatas Swedbank AS, et võlgnik on rikkunud kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 173 lg-test 3-5 tulenevat loovutuskohustust ning kahjustanud võlausaldaja huve. Täiendavalt tõi võlausaldaja välja, et võlgnik on rikkunud teabe andmise kohustust, viidates korduvate sularaha sissemaksetes võlgniku arvelduskontole ning võlgniku alaealise lapse poolt võlgnikule tehtud korduvatele ülekannetele – võlgnik ei ole välja toonud, millistest vahenditest nimetatud summad on laekunud. Swedbank AS palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 25.11.2022 teatas Bigbank AS, et on loovutanud nõudealuseks oleva nõude Aktiva Finants OÜle. 28.11.2022 esitas võlgnik täiendava selgituse, mida palub menetluses arvesse võtta. 10.01.2023 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik, kes tõi välja, et mingi osa võlast on võlausaldajatele jäänud tasumata. Kohus teatas, et koostab kohtulahendi. 12.01.2022 juhtis võlausaldaja Swedbank AS tähelepanu asjaolule, et on oma 22.11.2022 esitatud seisukohas välja toonud, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel rikkunud loovutuskohustust ja teabe andmise kohustust ning eeltoodust lähtuvalt palub jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni , mis kehtis kuni 30.06.2022.a. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Tulenevalt PankrS§ 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Võlgniku ärakuulamine toimus 10.01.2023. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Käesolevas asjas ei nähtu, et võlgnik oleks oma kohustusi rikkunud. Tunnustatud nõuete suurus pankrotimenetluse raugemise seisuga oli kokku 20510,56 eurot. Võttes arvesse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga määrasid perioodil 2017-2022 ning asjaolu, et võlgnikul oli perioodil 26.09.2017 – 25.02.2018 4 alaealist ülalpeetavat, perioodil 26.02.2018 – 20.09.2022 3 alaealist ülalpeetavat ning perioodil 21.09.2022-16.09.2022 2 alaealist ülalpeetavat, oli kohustustest vabastamise perioodi vältel võlgniku sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata kokku summas 68297,70 eurot (33767,47+3225,4631217,57+87,20), millele lisandub täiendavalt 25% tulust, millele ei saa sissenõuet pöörata. Võlgniku sissetulekud kohustustest vabastamise perioodi vältel on tulenenud töötasust ja töövõimetushüvitisest ning peretoetustest ja laste puudetoetusest. TMS § 131 lg 1 alusel ei saa sissenõuet pöörata riiklikutele peretoetustele ja puudetoetustele. Võlgniku sissetulek on perioodi 01.10.201731.08.2022 jooksul kokku olnud summas 42530,55 eurot. Täiendavaid laekumisi (laekumised kolmandatelt isikutelt, sularaha sissemaksed kontole) on sama perioodi vältel olnud kokku summas 20746,78 eurot. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse vältel teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 2655,09 eurot (539,98+146,75+470,24+388,60+1109,52) ehk rahuldanud ca 13% pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et lähtuvalt oma sissetulekutest ei ole võlgnik rikkunud talle pankrotiseadusega pandud kohustusi, kuivõrd võlgniku sissetulekud olid ulatuses, millele ei olnud võimalik sissenõuet pöörata (sh võttes arvesse nii töötasuga seonduvaid laekumisi, kui laekumisi, millele viitas võlausaldaja). Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19) Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

(allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.