Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas pankrotiavalduse 13. oktoobril 2008. a. Pankrotiavaldus on esitatud seetõttu, et konkurents ehituse alal on tihe, mille tõttu puuduvad ühingul tellimused ja on tekkinud makseraskused. Kohus algatas võlgniku pankrotimenetluse 15. oktoobri 2008. a määrusega ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Mitt ́i.

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

kogumaksumusega 26 700,00 krooni ja tööde teostamise lõpptähtajaga 20.06.2008.. OÜ S. juhatuse liikme M.H. ’i selgituste kohaselt läksid OÜ S. palgatud ehitusmehed teistesse firmadesse, kus olid kõrgemad palgad ja seega ei olnud OÜ S. suuteline kokkulepitud tähtaegadeks töid lõpetama. OÜ S. ütles 30.06.2008. AS’le X lepingu üles ning AS X tasus OÜ’le S. 12 500,00 krooni. Mais 2008. oli planeeritud tööde tegemine objektil X tee 9 X küla Luunja vald. Tööde tegemiseks sõlmis OÜ S. 16.05.2008. töölepingud kolme töötajaga – E.R.’iga, T.P.’ega ja G.L.. Töid pidi objektil alustama 19.05.2008., kuid ükski kolmest töötajast objektile ei ilmunud ja tööd jäidki tegemata. OÜ S. juhatuse liige M.H. seepeale tühistas käskkirjaga 20.05.2008. töötajatega sõlmitud töölepingud. Töövaidluskomisjoni otsustega 30.09.2008. on OÜ S. juhatuse liikme käskkiri 20.05.2008. tühistatud kui seadusevastane ning kolmele töötajale on OÜ’lt S. mõistetud välja kuni 18.07.2008. saamata jäänud töötasu, töölepingu lõpetamise hüvitised, palgaviivised ning puhkusehüvitised kogusummas 107 851,45 krooni. Kuna äriühingu kogu eelnev tegevus on olnud äärmiselt kesine ja kulud on ületanud tulusid, siis puudusid äriühingul vahendid nii töötajatega kohtuvaidluste jätkamiseks kui ka töötajatele töövaidluskomisjoni otsustega väljamõistetud töötajate summade tasumiseks. Eeltoodut arvestades pöördus äriühingu juhtkond kohtu poole äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamiseks. Ajutisele haldurile esitatud dokumentidest nähtub, et: 1) äriühingu juhtkond on pidanud arvestust ainult raha laekumise ja väljamaksete kohta (nn kassapõhine raamatupidamine) ja sedagi vigaselt: * arvestus rahaliste väljamaksete kohta kajastab ainult raamatupidamises olemasolevaid kulutšekke ja arveid. Äriühingu arvelduskontolt tehtud kaardimaksed teistele isikutele, mille kohta kuludokumenti ei ole, rahalise väljamaksena ei kajastu. Samuti ei kajastu äriühingu rahalise väljamaksena pangateenustasud jms. maksed. * äriühingu rahaliste kulutustena on äriühingu juhatuse liikme selgituste kohaselt kajastatud ka juhatuse liikme poolt äriühingu arveldusarvelt võetud sularaha, mille konkreetse kulutamise kohta äriühingu raamatupidamises dokumente ei ole. * rahaliste väljamaksetena kajastub ka OÜ S. arve T.O. ’ale nr 001/0715.12.2007. summas 3 540,00 krooni ning 002/07-30.12.2007. summas 1 416,00 kr, millised on juhatuse liikme M.H. ’i selgituste kohaselt hoopis T.O. ’alt äriühingu kassasse laekunud summad ja peaksid seega kajastuma mitte väljamaksete, vaid rahaliste laekumiste poolel. 2) äriühingu poolt teistele isikutele reaalselt osutatud teenuste või kaupade eest väljastatud arved ei ole loogilises järjestuses (arved kannavad numbreid 2, 3, 4, 7). 3) äriühingul puudub täielikult kassa arvestus; 4) kuna äriühing ei ole pidanud raamatupidamisarvestust kulupõhiselt, puudub äriühingul üle vaade tasumata kohustuste üle ükskõik mis ajahetkel. 5) äriühingul puudub nii ühtne päevaraamat kui ka spetsialiseeritud kronoloogilised registrid, samuti puuduvad süstemaatilised registrid – pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid. Äriühing ei ole koostanud igakuiseid bilansse ja kasumiaruandeid; 6) äriühingu majandusaastate aruanded ei ole koostatud vastavuses raamatupidamisseaduses sätestatud nõuetega ning ei kajasta tegelikkust ega ka äriühingu juhatuse liikme poolt koostatud aruandluses sisalduvaid andmeid. Pankrotimenetluse käigus kogutud informatsiooni arvestades on ajutine haldur seisukohal, et OÜ S. juhatuse liige on olnud raskelt hooletu äriühingu raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmisel. Äriühingu raamatupidamise puudulik korraldamine on tekitanud olukorra, kus ei ole võimalik saada kiirelt adekvaatset informatsiooni äriühingu varade ja kohustuste, tulude ja kulude ning äriühingu omakapitali seisu kohta ükskõik mis ajahetkel. Kuni ajutise halduri poolt vastava märkuse tegemiseni on äriühingu juhataja pidanud tema poolt koostatud aruandlust igati

nõuetekohaseks ja õigeks raamatupidamisarvestuseks. Isikul puuduvad igasugused äriühingu juhtimis- ja finantsalased oskused ning teadmine selle kohta, milline peab olema ühe äriühingu raamatupidamisbilanss ja/või kasumiaruanne. Pankrotimenetluse käigus võlgniku vara, võlgade ning majandustegevuse tulemi selgitamiseks on ajutine haldur eeltoodut arvestades olnud sunnitud koostama ise igakuised arvestused (bilansi ja kasumiaruande näol) võttes arvesse nii äriühingu juhatuse liikmelt M.H. ’ilt saadud raamatupidamise algdokumentides sisalduvaid andmeid kui ka pankrotimenetluse käigus täiendavalt kogutud andmeid. ( lisa 34, aruande lk 111-133).

1) võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid (raha) olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks ja ei ole mingit märki, et äriühingu osanik sooviks osakapitali täiendava rahalise sissemakse tegemise teel äriühingut makseraskustest välja tuua; 2) äriühingu majandustegevus on sisuliselt seiskunud juba 2008. aasta suvel ja puuduvad igasugused väljavaated selle taasalustamiseks. Äriühingul puudub igasugune materiaalne baas oma põhitegevuse jätkamiseks, äriühingu tegevuseks vajalikud lepingud (tööettevõtulepingud, töölepingud jms.) on lõpetatud. 3) arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline; 4) võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra. Eeltoodut arvestades võib äriühingu maksejõuetust hinnata ka süvenevaks. Ajutine pankrotihaldur ei näe ilma mahukate investeeringuteta käesoleval hetkel enam võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks.

2) äriühingu juhi õiguslik “kirjaoskamatus”, mistõttu äriühing on kogu oma tegevuse ajal olnud seotud mitmete õiguslike vaidlustega nii tööde tellijatega kui töö tegijatega (st. töötajatega ja ka tõõettevõtu alusel töid teinud isikutega); 3) osanike poolt ettevõtlusesse paigutatud osakapital (40 000,- krooni) on ilmselgelt olnud ebapiisav kõnealuse äritegevuse arendamiseks ja äritegevusega kaasnevate võimalike riskide maandamiseks. 4) äriühingu juhatuse liikme rasked juhtimisvead, mis seonduvad äriühingu nõuetekohase raamatupidamisarvestuse korraldamata jätmisega ning omakapitali vähenemisel alla seaduses sätestatud piiri meetmete tarvitusele võtmata jätmisega (sh. pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse täitmata jätmisega). Kuna OÜ S. raamatupidamisarvestus ei ole olnud nõuetekohaselt korraldatud, on äriühingu juhil kogu äriühingu tegevuse jooksul puudunud ülevaade äriühingu varadest, võlgadest, tegevuse tulemist ja omakapitali seisust. Eeltoodut arvestades ei ole OÜ S. juhatuse liige äriühingu faktilise netovara vähenemisel alla seaduses sätestatud miinimummäära astunud ka mingeid samme äriühingu netovara taseme taastamiseks, samuti ei ole ta esitanud viivitamatult kohtule avaldust äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamiseks, vaid on tegutsenud perioodil 2008. mai – september 2008. sisuliselt võlausaldajate vara arvel. Kahjumiga tegevuse jätkamine, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital oli hävinud, saab käsitleda pankrotiseaduse § 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana (võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumine tahtlikult või raske hooletuse tõttu). Eeltoodud rikkumised vastavad formaalselt ka karistusseadustiku §’des 380, 3811 ja 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatavate tegude tunnustele.

III KOHTUISTUNG

Võlgniku esindaja ei vaielnud ajutise halduri aruandes esitatud arvamusele vastu. Äriplaan võlgnikul tegevuse alustamisel puudus. Raamatupidamisdokumentide hoidmisega on võlgniku seaduslik esindaja nõus.

IV KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PanktS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku käesoleval ajal vara pankrotimenetluse kulude katteks. Olemasolevatest vahenditest saab katta ajutise haldri tegevusega seotud kulud. Kohtule teadaolevalt ei soovi ükski

isik tasuda kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Puuduvad andmed selgete vara tagasivõitmise või – nõudmiste võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et ühingu pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohtadega maksejõuetuse põhjuste osas. Maksejõuetuse esmaseks põhjuseks on ebapiisav omakapital tegevuse alustamisel, äriplaani puudumine ja võlgniku juhatuse liikme äärmiselt puudulikud juhtimisoskused. Äriühingu maksejõuetuse põhjusi saab käsitleda juhatuse liikme raskete juhtimisvigadena, milleks on lisaks äriplaani puudumisele ka äriühingu nõuetekohase raamatupidamisarvestuse korraldamata jätmine ja omakapitali vähenemisel alla seaduses sätestatud piiri meetmete tarvitusele võtmata jätmine. Tegemist on juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisega vähemalt raske hooletuse tõttu. Ka pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustus on täitmata. Kuna OÜ S. raamatupidamisarvestus ei ole olnud nõuetekohaselt korraldatud, on äriühingu juhil kogu äriühingu tegevuse jooksul puudunud ülevaade äriühingu varadest, võlgadest, tegevuse tulemist ja omakapitali seisust. Eeltoodud rikkumised vastavad ka karistusseadustiku §’des 380, 3811 ja 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatavate tegude tunnustele. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur K.Mitt vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule juhatuse liige M.H. ́ile, kes on andnud selleks nõusoleku. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.