Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtu koosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-07-48578
Tsiviilasi
AS G. Tartu hagi A.J. vastu võla ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja AS G. Tartu, hageja esindaja Kreedix OÜ, Lai 27, 51014 Tartu; kostja A.J. ,
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 415, kohus o t s u s t a s:
Hagiavalduse sisu Kostja tellis hagejalt tellimuste AN 05/07900-1, AN05/07773 ja AN 05/08381 alusel PVC aknad ja aknalauad. Kostjale esitati järgmised arved: -
-
Nr 0506356 (17.06.2005) summas 14 900 krooni, maksetähtajaga 31.08.2005. Nimetatud arvet on kostja kinnitanud ja tasunud arve osaliselt 11 500 krooni ulatuses. Maksed on teostatud 20.06.2005 summas 9000 krooni ja 12.07.2005 summas 2500 krooni. Seega võlgneb kostja hagejale 3400 krooni. Nr 0508311 (17.08.2005) summas 12 674.90 krooni, maksetähtajaga 27.08.2005, arve on hagiavalduse esitamise ajaks tasumata. Nr 0508312 (17.08.2005) summas 6579.20 krooni, maksetähtajaga 27.08.2005, arve on hagiavalduse esitamise hetkeks tasumata.
Arvete 0508311 ja 0508312 aluseks oleva kauba on kostja vastu võtnud 11.08.2005. Kostja ei ole hagiavalduse esitamise ajani hagejale kauba ja/või arvete kohta mingeid pretensioone esitanud. Hagejale on arusaamatu, miks kostja ei ole tellitud kauba eest hagejale tasunud. Kokku on kostja põhivõlgnevus 22 654.10 krooni, seadusest tuleneva viivise võlgnevus on seisuga 13.11.2007 5070.67 krooni. 21.11.2007 Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista kokku 27 724.77 krooni ning lisaks alates 14.11.2007 viivis põhinõudelt seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni, kuid mitte põhinõuet ületavas määras. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse kätte avalikult, so avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 17.10.2008. TsMS § 317 lg 5 kohaselt on menetlusdokument isikule kätte toimetatud 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 28 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Hagi on tõendatud arvetega nr 0506356, 0508311, 0508312; 11.08.2005 kinnitusega ning viivisearvestusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning sama lõike p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla
summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja müügilepingust tuleneva võlgnevuse koos viivisega summas 27 724.77 krooni ning alates 14.11.2007 viivise põhinõudelt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS §-s 113 sätestatud määras, kuid mitte põhivõlgnevusest suuremas ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.