Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

HAGEJA NÕUE

Tartu Maakohtu menetluses on Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi J.G. vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 18.08.2006.a. tarbijakrediidilepingu nr 0602505/25st, mille kohaselt andis hageja kostjale 59 968,59 krooni krediiti, millest peeti kinni lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. Kostja kohustus maksma hagejale intressi 25,02% krediidisummast aasta kohta. Lepingu raames sõlmisid pooled lisakokkuleppe, mille kohaselt annulleeriti intress summas 141 511,40 krooni. Kostja kasutusse jäi krediidisumma 59 968,59 ning kostja kohustus maksma lepingu muutmise tasu 300 krooni ning uueks intressimääraks loeti 24,07% uuelt krediidisummalt aastas. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingujärgseid kohustusi hageja meeldetuletustele ja lepingu ülesütlemise hoiatusele vaatamata ning hageja pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse. 05.11.2008.a. esitas hageja kohtule täpsustuse hagiavalduse osas, milles loobus kostja vastu suunatud kahju hüvitamise nõudest summas 28 015,30 krooni ning palus kostjalt välja mõista viivis 24,70% alates 06.12.2007-05.11.2008, s.o 13 519,56 krooni. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 100 504.26 krooni, millest 59 636.70 krooni on tagastamata krediidisumma, 7670.02 krooni sissenõutavaks muutunud intress, 20 070.20 krooni viivis, 11 927.34 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 300 krooni lepingu muutmise tasu, samuti viivise 24,70% tagastamata krediidisummalt aastas alates 05.11.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohtuistungil esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg-st 1 tulenevalt märgitakse tagaseljaotsuse põhjendavas osas üksnes õiguslik põhjendus. Kohus võttis asja 16.01.2008.a. määrusega menetlusse. Kostja on kirjaliku vastuse nõude isiklikult kätte saanud 04.10.2008.a. Samuti määras kohus istungiaja 15.12.2008.a., kuhu mitteilmumise mõjuvatest põhjustest kostja kohut ei teavitanud. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja

ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohtuistungil esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja poolt tuleb lugeda omaksvõetuks, et ta ei ole hagejaga sõlmitud krediidilepingut ning sellest tulenevat kokkulepet nõuetekohaselt täitnud ning võlgneb hagejale kokku 100 504.26 krooni ja lisanduva viivise. Arvestades eeltoodut, hagiavalduses toodut ja VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1, TsMS § 367, § 461 lg 4, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlg 100 504.26 krooni, millest 59 636.70 krooni on tagastamata krediidisumma, 7670.02 krooni sissenõutavaks muutunud intress, 20 070.20 krooni viivis, 11 927.34 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 300 krooni lepingu muutmise tasu ning viivis 24,70% tagastamata krediidisummalt aastas alates 05.11.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. TsMS § 162, § 173 lg 1, 3 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.