2-08-18579/9 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Mxxxxx Hxxx esitas 22.02.2008 avalduse Töövaidluskomisjonile, milles palus tunnistada töösuhet ning kokkulepitud tasu väljamaksmist. Hageja nõudis töösuhte alates 22.jaanuar 2008 kuni 14.veebruar 2008 tunnistamist. Veel kirjutas hageja: nõuan eeltoodud ajavahemiku eest kokkulepitud töötasu väljamaksmist. Töövaidluskomisjoni istungil oli täpsustatud rahaline nõue 6400 krooni. Oma nõuet tõendas hageja töövaidluskomisjonis oma seletusega: katusetöödes (kogu katus, tuulekasti tegemine, 3 rõdu kinniehitamine)lepiti kokku 2.01.2008. Tööd lõpuni teha ei suutnud. Hageja nõudis miinimumpalka 6400 krooni 2,5 nädala eest. Tööandja pakkus 1600 krooni, mida hageja vastu ei võtnud. Hageja oli tööl suulise kokkuleppe alusel, nõuded objekti kohta esitati kirjalikult. Kindlat tööaega ei olnud kokku lepitud, sest tööaeg tuli valida vastavalt ilmale. Hageja käes olid objekti võtmed ja töötati tükitöö alusel. Tööajaks oli ette nähtud 1 kuu, selle aja jooksul pidi vahetama ära katuse, kõige tähtsam osa sellest oli eeltöö. M.Hxxxx töökaaslane sel objektil oli A.Sxxx. Kogusumma pidi minema pooleks. M.Hxxx koos kaaslasega tegid ära eltöö. Katusepanijad panid 3 päevaga seejärel katuse peale. M.Hxxxx arvates oli ta tööga igati graafikus. Siis ütles tööandja töö üles. 2 inimest on teinud 2,5 nädalat tööd, kuid raha pole saanud. Kokku oli lepitud töötasu osas ja aja osas. Tööriistad pidid olema enda omad. Tööandja esindaja objektil oli Rxxxxxxx, kes käis kohal, andis töökorraldused, kontrollis graafikus olemist. Näiteks tuulekast kästi 10-15 cm ettepoole tuua. Tööaeg oli Hxxxx enda otsustada, määratud oli vaid lõpptähtaeg. Kella 8-18 objektil ei oldud. Hxxx pidi tööohutuseskirju järgima Töösisekorraeeskirju ei olnud. Töötati mustalt, ilma töölepinguta. OLi suusõnaline leping katuse vahetamiseks, töötati 2,5 nädalat. M.Hxxx soovib saada tehtud töö eest raha, nõuab kokku lepitud töösuhte tunnustamist ja kokku lepitud töötasu 6400 krooni. Töövaidluskomisjon otsusega 26.03.2008 rahuldas hageja nõude: luges M.Hxxxx töötamise OÜ-s Taimar Teenused 28.01.008 kuni 14.02.2008 töötamiseks töölepingu alusel ja mõistis välja töötasu 6400 krooni (summa kuulub maksustamisele). Kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 11.04.2008. 12.mail laekus kohtule avaldus töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks hagimenetluses.

töövaidluskomisjon ei ole selle summaga mittearvestamist põhjendanud. Kui võtta aluseks hageja poolt osundatud miinimumpalk, siis ajalise arvestuse alusel olnuks hageja töötatud 8 päeva eest tasu 1100 krooni. Kostja palub hageja nõude vaadata läbi hagimenetluses ja jätta täies ulatuses rahuldamata, menetluskulud M.Hxxxx kanda. Kostja on lisanud avaldusele memo, s.o. kirjeldus ehitusobjektil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx toimunu kohta (tl.11-13). Hageja vastas kostja avaldusele, et ta kostja seisukohti ei tunnista. Kõik taotlused, väited ja faktid on ta esitanud töövaidluskomisjonile ja võib seda kõike kohtus korrata. Hagi muuta ega vähendada ta ei soovi. Ta soovib saada kätte töötasu 6400 krooni. Kohtukulud peaks maksma suurfirma. (tl.20-21). Kohus tegi kostjale ettepaneku teha hagejaga kompromiss (tl.17). Kostja vastas selle peale, et on valmis maksma 2000 krooni (tl.22). Kohtuistungil 16.09.2008 jäid pooled juba varem esitatud seisukohtade juurde (tl.27-30). Hageja täiendas varemöeldut selgitusega, et summat 6400 krooni nõudis ta tunnitasu alusel, tunnitasu sisse arvutas 2 nädala töötasu, millele juurde ka oma kulud: toit, tööriided, kohapealkäimine, tööriistade kulu ja teenustasu. Umbes 60 krooni tund. Töö hind oli 50000 krooni, ükskõik kui palju mehi oleks tööl olnud. Tal olid tööd tegemas abiks Fxxxxxxxxxx ja Sxxx ja teised mehed ei ole töö eest raha saanud. Seda nõutavat summat nõuab Hxxx ainult endale, mitte teistega jagamiseks. Tööandja poolt pakutavat raha ta vastu ei võtnud. Tööks vajalik materjal telliti hageja poolt öeldud andmete alusel. Kohus kuulas kostja taotlusel ära tunnistaja HxxxxxRxxxxxxx. Tunnistaja kinnitab ütlustega, et hagejaga leppis ta kokku selles, et hageja tuleb paneb katuse peale. Lepiti kokku ka töö valmimise tähtajas. Ära oli tehtud osa tööst ja selle eest tasu 2000 krooni. Töö öeldi Hxxxxxe üles, kuna töö aeg venis pikale ja kvaliteet ei vastanud standardile. Hxxxx arvutuse alusel telliti algul ka materjal. Talle anti lähteülesanne ruutmeetrite alusel, mis on vaja ära teha. Hxxx võis võtta abitööjõudu, talle anti objekti koodid ja võtmed, et saaks tööaega vabalt valida. OÜ Taimar Teenused tööriistadega ei varustanud. Hxxxxxx suhe lõpetati, kuna oli selge, et sellise tempo juures õigeks ajaks valmis ei jõua ja töö on tehtud valesti: katusekattematerjal valepidi, naelad sarikates kõverad, tuulekastilauad valesti, korstnad rikutud. Hageja sõnul oli tal majast mõni foto töövaidluskomisjonis, mille võib esitada. Ka tööandjal on fotod majast, mis tehti siis kui hageja lahkus. 2000 krooni ei olnud ta nõus vastu võtma, kuna soovis kogu summat korraga. Hageja taotleb võimalust esitada tunnistajaid selle kohta, mis hageja objektil teinud oli, samuti esitada fotosid. Hageja soovib tõendada, et töömaht, mist ta tegi oma kaaslastega, oli suurem kostja kirjeldatust. Kohus kohustas pooli esitama kohtule soovitud tõendid 01.novembriks. Hageja määratud ajaks midagi ei esitanud. Kostja esitas täpsustuse avaldusele (tl.32-34) koos täiendavate tõenditega (tl.35-47). Kostja täpsustav avaldus sisaldab avaldust hageja poolt kostjale põhjustatud lisakulutuste kohta, mida tuleb käsitleda kostja kahjuna, mis kuulub mahaarvamisele hageja tasust. Sellise kahju moodustavad kostja ebakvaliteetse töö tõttu tekinud tõstukiteenuse kasutamise vajadus, hageja poolt kahjustatud ruberoidi hind, hageja lõhutud kahe korstna parandamiseks ostetud vuugisegu hind, kulu vajalikule transporditeenusele ja puuduste kõrvaldamise töö maksumus. Kokku kahju 13091.07 krooni. Hagejal ei oleks õigust nõuda kostjal enamat kui 1260 krooni tehtud töö eest. Kostja on hagejal saada oleva tasu tasaarvestanud hageja poolt kostjale

Seda arvestades palub kostja jätta M.Hxxxx hagi täies ulatuses rahudamata. Hageja on lisanud tõendid täpsustuses toodud kahjude tõenduseks ja fotod ehtiusobjektilt. Kohus saatis hagejale kostja täpsustava avalduse koos tähtajaga, milliseks tuleks hagejal vastata- 21.november (tl.48). Hageja sai kätte 12-.11.2008 (tl.49), midagi ei vastanud. Kohtuistungile 1.detsembril hageja ei ilmunud ega teatanud ka mitteilmumise põhjusi. Kohus kuulas kohtuistungil kostja taotlusel ära tunnistaja Mxxxxx Rxxxxxxx, kes annab ütlusi kostja töötaja Rxxxxxxx volituste kohta hagejaga kokkuleppe sõlmimisel, hageja töö kvaliteedi kohta. Kostja esindaja selgitas, et hagejalt ei nõuta tema takitatud kahju esmakordselt. Kuid tõenditega ja kohtule esitatud esmakordselt. Hageja on kogu aeg teadnud, miks talle seda raha ei maksta. Tasaarvelduse tegemisest kahjude katteks räägiti ka töövaidluskomisjonis. Kostja selgitas kohtule, mida tõendab iga foto. Kohtu seisukohad Uuritud tõendid tõendavad poolte vahel töövõtulepingu olemasolu. Töövõtuleping oli M.Hxxxx ja OÜ Taimar Teenused vahel katusetööde tegemiseks, töö tegemise tähtajaks leppisid pooled kokku 1 kuu. Pooled olid leppinud kokku katusetööde tegemises, mille hulka kuulusid: eterniidi ja 2 korstna paigaldus, tuulekasti ehitus 64 m2 ja vihmaveesüsteemi ehituses 150 jm ulatuses ja nende tööde hind töö tegemisel 1 kuu jooksul oli pooltevahelise kokkuleppe järgi 50200 krooni. Veel oli pooltevahelise kokkuleppe tingimuseks, et M.Hxxx teeb töö oma tööriistadega, kasutab oma tööriideid, tal on õigus valida töötamise aega ja määrata ise töötegijate arv ja isikud. Need pooltevahelise kokkuleppe tingimused on tõendatud M.Hxxxx enda avaldusega töövaidluskomisjonile, seletustega töövaidluskomisjoni istungil ja kohtuistungil, kostja kirjalikus vastuses sisalduvaga ja tunnistaja H.Rxxxxxxx ütlustega. Kohtu hinnangul on ilmne, et sellistel tingimustel sõlmitud leping on töövõtuleping ja et see ei ole tööleping. On ilmne, et pooled leppisid kokku saavutatavas tulemuses- katusetööde tegemises, mille hulka kuulusid eespoolloetletud eterniidi ja korstnate paigaldus, tuulekasti ehitus ja vihmaveesüsteemi ehitus. Need tööd kokku moodustasid ühe töödekompleksi, mille ärategemisest sõltus muude tööde tegemine. Tööde tegemise kohta kokkuleppe sõlmimisel kinnitas M.Hxxx endal olevat oskused ja tööriistad nende tööde tegemiseks. Pooled leppisid kokku, et M.Hxxx võib valida endale kaastöötajad nende tööde tegemiseks ning saadava tasu jagab ise kaastöötajtega. VÕS § 635 lg.1 sätestab: töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokku lepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. § 635 lg.3:eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Koos M.Hxxxxxx tegid kokkulepitud töid erineval ajal A.Sxxx ja M.Fxxxxxxxxxx, kelle kutsus töid tegema M.Hxxx. Kokkulepe töö tegemise kohta sellistel tingimustel on töövõtus kokku leppimine. Seetõttu M.Hxxxx nõue töösuhte tunnistamiseks 22.jaanuarist 2008 kuni 14.veebruarini 2008 tuleb jätta rahuldamata.

On ilmne ja poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kokku lepiti tasu maksmises tehtud töö põhiselt, s.t. mitte kulgenud tööaja põhiselt. Pooled ei ole leppinud kokku tööajas ega selle kasutamises ega töötasus ajatöö eest. M.Hxxxx tööaja üle ei ole peetud arvestust. Seetõttu puuudub igasugune alus ja võimalus asuda töötasu arvestamisele ajatöö põhiselt nagu nõuab M.Hxxx. Pooltevaheline kokkulepe tasu kohta oli sõlmitud tükitöö põhiselt, millest eterniiditöid (koos korstnatega) 520m2 hinnaga 55 kr/m2, kokku 33800 krooni, tuulekasti ehitust 64m2 hinnaga 140 kr /m2, kokku 8900 krooni ja vihmaveesüsteemi 150 jm hinnaga 50 kr/jm, kokku 7500 krooni. Seetõttu tuleb tasu maksmiseks hinnata tehtud töö hulka ja maksta selle eest tasu vastavalt kokku lepitud tükitööhindadele. Uuritud tõendid tõendavad, et M.Hxxx koos kaastöötajatega tegi kokku lepitud töödest valmis 6,4m2 tuulekasti, mille eest tasu 890 krooni ja 35% tuulekastide ehituse eeltöödest kokku maksmusega 1104 krooni, kokku tööd 1994 krooni eest. Sellises mahus tööde tegemine on tõendatud OÜ Taimar Teenused esitatud arvutusega haggis (tl.4), lisatud seletusega teostatud tööde kohta (tl.12), tunnistaja H.Rxxxxxxx ütlustega, tunnistaja M.Rxxxxxxx ütlustega. Sama on tunnistaja Rxxxxxxx seletanud ka töövaidluskomisjoni istungil. M.Hxxx ei eita, et kokkulepitud mahus tööd jäid tegemata. Tema sõnul tegi ta koos kaastöötajatega ära suurema osa tööst (tl.27 ütlused): võtsid katuse puhtaks, tegid tuulekasti, panid kinni rõduaugud. Ühel pool said tuulekastid valmis (tl.29-30). OÜ Taimar Teenused objektijuht H.Rxxxxxxx andis ütlusi, et osa M.Hxxx poolt tehtud tööst oli ebakvaliteetne, tuli umber teha, materjal oli raisatud, mistõttu selle eest ei saa tasu maksta. Kohus tegi pooltele ettepaneku tõendada tehtud töö mahtu. M.Hxxx soovis tehtud töö mahtu tõendada fotodega ja tunnistaja ütlustega (tl.30). OÜ Taimar Teenused soovis tehtud töö mahtu tõendada fotodega ja tunnistaja ütlustega. Kohus määras tähtaja kirjalike tõendite esitamiseks. Määratud tähtajaks M.Hxxx midagi ei esitanud. OÜ Taimar Teenused esitas fotod ja täpsustatud seisukohad (tl.31-40). Kohtuistungile 01.detsembril M.Hxxx ei ilmunud. OÜ Taimar Teenused taotles tunnistaja küsitlemist. Kohus, määrates kindlaks tehtud töö mahtu ja selle eest maksmisele kuuluvat hinda, on seisukohal, et lähtuda tuleb pooltevahelisest töövõtulepingust, mis on VÕS § 655 lg.1 kohaselt tellija poolt üles öeldud. VÕS § 637 lg.3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Käesoleval juhul ei ole töövõtja kokkulepitud tööd valmis teinud. Seetõttu on põhjendatud tellija OÜ Taimar Teenused ettepanek maksta tasu selle eest, mis on tehtud. Kuna töövõtja ei ole tööd valmis teinud, kuid pooled on kokku leppinud valmis tehtud töö hinnad, siis on põhjendatud maksta välja tasu töö valmistehtud osa eest. Kuna täielikult on valmis ehitatud 6,4m2 tuulekasti, tuleb selle eest välja maksta kogu komplekshind- 140 kr/m2, s.o. 890 krooni. Tellija loeb tuulekastide eeltöödest tehtuks 35%, rahas 1104 krooni, mis tuleb samuti välja maksta. Kohus on seisukohal, et töövõtulepingulistes suhetes olevate poolte vahel kui töövõtuleping on üles öeldud töövõtjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu, on põhjendatud maksta välja tasu töö eest, mis on täielikult tehtud või mille osalisel tegemisel on tellija jaoks väärtus. OÜ Taimar Teenused on tõendanud tunnistajate Rxxxxxxx ja Rxxxxxxx ütlustega ja fotodega 1,2,5,6, et M.Hxxx poolt kirjeldatud katuse eeltööd (ruberoidi panek) oli ebakvaliteetne, ruberoid tuli lahti, oli pandud vastupidi. Seetõttu ei ole selliste tööde eest tasu maksmine põhjendatud. Fotodel 4,6 nähtub, et tuulekastilauad on pandud valepidi, mis tuli umber teha, seega ei saa ka seda tööd lugeda tellija jaoks väärtust omavaks tööks. Kõike seda arvestades loeb kohus põhjendatuks tasu maksmise vastavalt tl.12 esitatud arvutusele, s.o. summas 1994 krooni. Kohus peab vajalikuks märkida, et töövõtulepingut sõlmides lepivad pooled kokku lepingu järgi valmis tehatava töö lõpphinna, kusjuures lõpphinna kujundamisel on arvesse võetud nii

töötingimusi, töö tegemiseks kokku lepitud aega, nõutavat kvaliteeti kui ka töövõtja vastutust, mida ta kannab oma töö korraldamise, oskuste aga ka töötulemuste eest. Kõiki neid komponente arvesse võttes lepivad pooled kokku töö lõpptulemuse hinna. Kui lõpptulemust ei saabu töövõtja olulise lepingurikkumise tõttu, ei saa ta töö eest nõuda hinda nendel tingimustel, millistel saaks hinda nõuda siis kui töö oleks tehtud valmis lepingukohaselt. See põhimõte on fikseeritud VÕS §-s 655 lg.2, lg.1. OÜ Taimar Teenused esitas 03.11.2008 täpsustuse avaldusele (tl.32-34), milles sisaldub M.Hxxx poolt OÜ-le Taimar Teenused tekitatud kahju arvutus. OÜ Taimar Teenused on hagejal saada oleva töötasu tasaarvestanud hageja poolt kostjale ehitustööde käigus tekitatud kahjuga. Kui M.Hxxx leiab, et ta ei ole seni tasaarvestusavaldust kätte saanud, käsitleb OÜ Taimar Teenused, et käesoleva täpsustuse kättesaamisega on M.Hxxx tasaarvestuse avalduse kätte saanud. Seetõttu palub OÜ Taimar Teenused jätta M.Hxxxx nõude täies ulatuses rahuldamata. Kohtuistungil 01.detsembril selgitas kostja esindaja, et hageja poolt tekitatud kahju numbrilist arvutust ei ole varem esitatud ja tõendatud, kuid hagejale on öeldud, et tema tehtud töö maksumus arvestatakse maha tema tekitatud kahjusummast ja tema tekitatud kahju on suurem kui tema töö väärtus. Kohus märgib selle kohta, et õiguslikus mõttes on tegemist töövõtulepingus töö parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõudega VÕS § 646 lg.5, § 647 lg.3 alusel. VÕS § 644 sätestab nõuded töö lepingutingimustele mittevastavusest teavitamiseks, § 644 lg.2 – nõuded majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellijale, et see võiks olla tekitatud kahju hüvitamise aluseks. Kohtu kasutuses olevatest materjalidest (tsiviilasja toimik ja töövaidluskomisjoni toimik) nähtub, et selline nõue esitatakse OÜ Taimar Teenused poolt esmakordselt. OÜ Taimar Teenused poolt töövaidluskomisjonile 17.03.2008 esitatud vastuses ja selle lisades ega töövaidluskomisjoni protokollis ei ole mitte ühtki vihjet ega viidet sellise nõude olemasolule ega alustele. Töövaidluskomisjoni istungil on OÜ Taimar Teenused teatanud nõusolekust maksta M.Hxxxxxx 2000 krooni, sama teatas OÜ Taimar Teenused kohtule 01.juulil 2008 (tl.22). Seega saab kohus lugeda, et tegemist on nõude esitamisega esmakordselt. VÕS § 200 lg.4 sätestab tasaarvestuse piirangu: tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohtumenetluses esitatakse tasaarvestamisele suunatud nõue TsMS § 373 lg.1 p.1 alusel vastuhagina. Käesolevas asjas vastuhagi esitatud ei ole ega ole esitatud ka kahju hüvitamise nõuet hageja vastu (tl.34). Kostja märgib, et ta on “ hageja saadava töötasu tasaarvestanud...”. Kuna kohtumenetluses ei ole kostja nõudeid hageja vastu, mida kohus saaks arvestada vastuhagina ja tl.34 kirjeldatud kahjusummale on M.Hxxxxx võimalik esitada vastuväiteid, siis jätab kohus kostja tehtud tasaarvestusavalduse VÕS § 200 lg.4 alusel arvesse võtmata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.