Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja võlgnevus summas 1456,04 krooni ja viivised 1455,04 krooni. Samuti palus hageja esitada menetluskulude jaotus poolte vahel. Hageja menetluskulud on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 583,96 krooni. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 04.04.1998.a sõlmitud liitumislepingust, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust, kuid kostja on jätnud teenuste eest tasumata. 25.09.2008.a kohtumäärusega määras kohus kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise viisiks avaliku kättetoimetamise. Teade kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise kohta on väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud 15.10.2008.a. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leidis, et kuna ei esine TsMS § 407 lg 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (VÕSRS) § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama paragrahvi 2 lõike järgi esimese lõikes sätestatu, ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. Kestvuslepingutega seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002 kohaldatakse senikehtinud seadust. Kostja võlgnevus tekkis enne 1. juulit 2002 ning seetõttu on võlgnevuse väljamõistmisel materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel tsiviilkoodeks (TsK) § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, nende puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõetele ja sama seaduse § 174, mis sätestab et kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. Viiviste väljamõistmisel tuleb kuni 1. juulini 2002 tekkinud viivistele kohaldada TsK-i ja peale

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv, väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuteadete avaldamise kulu ja hageja esindaja kulu jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 1033,96 krooni, millest 250 krooni on hagi esitamisel tasutud lõiv, õigusabikulud 583.96 krooni ja Ametlikes Teadaannetes kohtuteadete avaldamise kulu 200 krooni. .

Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.