Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata / ajutise pankrotihalduri tasu määramine
Menetlusosaline
Võlgnik: Osaühing KEfood (RK xxx, asukoht xxx)
Ajutine pankrotihaldur
T V
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada võlgniku OÜ KEfood avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Määrata OÜ KEfood olemasolevate dokumentide hoidjaks K G , isikukood xxx, xxx.
3.Võlgniku likvideerimine ja kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile T V’le, pärast mida vabastada ajutine haldur oma kohustuste täitmisest.
4.Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade Ametlikes Teadaannetes.
5.Määrata ajutise halduri tasuks 13000 (kolmteist tuhat) krooni ja pankrotimenetluse teenindamise kulutuste suuruseks 1500 (üks tuhat viissada) krooni, so kokku 14500 krooni.
6.Välja mõista ajutise halduri tasu riigi vahenditest summas 6700 (kuus tuhat seitsesada) krooni, millele lisandub sotsiaalmaksuseaduses sätestatud sotsiaalmaks (33%), so kokku 8911 krooni, ning mis kuulub välja maksmisele T V pangakontole nr 221010990316 Swedpank ́is.
1 (5)
7.Välja mõista võlgnikult ajutise halduri tasu 6300 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis summas 1500 kr.
8.Kohtumääruse ärakiri saata p.6 osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur 10 päeva jooksul alates kättesaamisest esitada määruskaebuse ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.
I Pankrotiavaldus
1.14.11.2008.a. esitas OÜ KEfood juhatuse liige K G Viru Maakohtule avalduse äriühingu pankroti väljakuulutamiseks.
2.Viru Maakohtu 02.12.2008. a kohtumäärusega algatati OÜ KEfood pankrotimenetlus. Ajutiseks pankrotihalduriks nimetati T V .
II Ajutise pankrotihalduri aruanne
3.Ajutine pankrotihaldur esitas 15.12.2008 kohtule aruande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.
4.Ajutine haldur nõudis andmed võlgniku varandusliku seisu kohta ja tehingute kohta alates osaühingu tegevuse algusest. Võlgniku juhatuse liige esitas bilansiandmed 30.11.2008 seisuga. Olulisi muudatusi varade - kohustuste osas ei ole peale nimetatud tähtaega toimunud. Ajutine haldur on samuti kogunud andmeid kolmandatelt isikutelt ja registritelt.
5.Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks on ajutine haldur pöördunud erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et
1.võlgnik omab pangaarvet – Hansapank, 04.12.2008 seisuga on EEK 73.22.
2.Maksuameti nõue: 04.12.2008 võlg koos intressidega 3785 krooni.
3.Vararegistrite andmetel varad puuduvad (registrite andmetel varasid ei ole olnud).
4.Pankade liisingfirmade andmetel: lepingud puuduvad.
6.Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspante registreeritud ei ole.
7.Kohtutäituritel täitmisel nõuded puuduvad.
6.Üldandmed võlgniku kohta. Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 24.10.2007.a. Osakapital 40000 EEK. Võlgniku asutajateks ja omanikeks on juhatuse liikmed E V ja K G (osalus võrdne). Nõukogu võlgnikul puudus. Äriühingu majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril.
7.Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku majandustegevus seisnes xxx Kaubakeskuses avatud kohviku majandamises. Ruumide üürileping sõlmiti 15.12.2007, tegevus lõppes september 2008.a. Kokku oli kogu tegevuse jooksul võlgniku realiseerimiskäive 292431 2 (5)
kr. Töötajaid oli viis, kellega on töösuhted lõpetatud, kehtivad lepingud puuduvad. Käesolevaks hetkeks on võlgniku majandustegevus lõpetatud.
8.Võlgniku varad Halduri kogutud ja esitatud andmete kohaselt on võlgnikul pankades 73 krooni, kassas 2 kr. Debitoorseid nõudeid 1902 krooni. Varusid 413 kr. Võlgniku bilansis põhivarad puuduvad. Võlgnik on kasutanud kohviku majandamiseks vajalike varasid tasuta kasutamise lepingu alusel. Varade omanikuks oli Brevanor OÜ (võlgniku omanike äriühing). Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, siis on ka tagastatud vastavad varad. Võlgniku muu vara (ka vallasvara) osas on andmed puudulikud. Tuginedes võlgniku poolt esitatule on võlgnikul kokku varasid 2390 EEK.
9.Kohustused Võlgniku esitatud andmete kohaselt on tal kohustusi kogusummas 362755 krooni, neist olulisemad intressita laenud: kogusummas 334815 kr, Brevanor OÜ laenud 171000 kr ja osanike laenud 163815 kr. Muud võlad Maksu- ja Tolliametile ja hankijatele (olulisem Jõhvi Kaubakeskus OÜ nõue ca 27000 kr, mis tuleneb ruumide üürilepingust).
10.Täiendavalt nimetatud võlgadele on endiste töötajate poolt esitatud nõue, milles nõutud hüvitist 2 kuupalga ulatuses seoses töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaja järgimata jätmise tõttu, nõutakse 21000 krooni ja see Töövaidluskomisjoni menetluses. Ajutise haldur hinnangul on nõue põhjendatud.
11.Ajutise halduri kogutud andmete kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku ca 384000 krooni. Seega konservatiivse hinnangu kohaselt on võlgniku omakapital vähemalt negatiivne – ca 381600 EEK võrra. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid.
12.Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnikul puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara võlgade tasumiseks, puudub kasumlik tegevus. Võlgniku omakapital on selgelt negatiivne. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu.
13.Hinnang võlgniku maksevõimelisusele. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik võlad tasuda ja millega oleks võimalik teenida kasumit. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku finantsolukord pidevalt halveneb. Kuna võlgniku majandustegevus on lakanud, siis puuduvad igasugused võimalused äriühingu majandusolukorra parandamiseks.
14.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse tema maksejõuetust. Eeltoodut hinnates on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Võlgnik on seega ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates on otstarbekas võlgniku pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
15.Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja tagasinõuete esitamise võimaluste kohta. Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur saanud valdavalt andmeid võlgniku juhatuse liikmetelt. Võlgniku majandustegevuseks oli kohviku majandamine xxx Kauba3 (5)
keskuses. Majandustegevuse tulemus on olnud kogu majandustegevuse kestel negatiivne. 2008 a. sügisest tegevus muutus veelgi enam kahjumlikuks, kuna toimus käibe langus (mille omakorda põhjustas eeldatavalt elanike maksevõime halvenemine). Võlgniku enda hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjusteks üldine majanduslangus ja sellest tingitud elanikkonna maksevõime halvenemine ning sellest tulenev käibe langus. Ajutine haldur ei suutnud tuvastada ühtegi muud põhjust, mis võinuks tingida maksejõuetuse tekkimise. Ajutine haldur nõustub juhatuse liikme poolt toodud maksejõuetuse põhjustega.
16.Kokkuvõtvalt tulenevad ajutise halduri hinnangul võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjused ebarahuldavast turuolukorrast. Ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud pankrotimenetluses kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud osaühingu maksejõuetuse põhjustamist KarS § 384 mõttes või vara varjamist pankrotimenetluses KarS § 385 kohaselt.
17.Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ka juhatuse liikme tegevuses juhtimisvea tunnuseid, mis oleks põhjustanud suure kahju tekkimist võlgnikule või võlausaldajatele. Võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest ega rasketest juhtimisvigadest, maksejõuetuse põhjused tulenevad PankrS § 22 lg 5 tähenduses muudest põhjustest. Kuigi võlgniku omakapital oli selgelt negatiivne juba pikemat aega, oli majandustegevust finantseeritud omanike antud laenudega. Seetõttu ei saaks esitada ka etteheiteid juhatuse liikmetele seoses viivitusega pankrotiavalduse esitamata jätmisega.
18.Muude võlausaldajate nõuded olid tekkinud alles tegevuse perioodil september-oktoobernovember 2008.a. Ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud majanduslikult põhjendatud tagasivõitmiste võimalusi. Võlgniku juhatus on tagastanud peale oma tegevuse lõppu Brevanor OÜle laenu summas 10000 krooni, kuid selle summa tagasivõitmine on majanduslikult põhjendamatu.
19.Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates on otstarbekas võlgniku pankrotimenetlus on lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40000 kr, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi.
20.Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 ajutine haldur taotleb:
1.lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu;
2.avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded;
3.määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks juhatuse liige K G , isikukood xxx, xxx;
4.mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis (taotlus lisatud);
5.võlgniku likvideerimine ja kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile, samuti vabastades ajutine haldur oma kohustustest. III Pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistung
21.Võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungil 16.12.2008 jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde, kuid ei nõustunud rahaliste vahendite puudumise tõttu pankrotimenetlust finantseerima. Ajutine pankrotihaldur jäi oma kirjaliku aruande juurde ja taotles lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 4 (5)
IV Kohtu põhjendused
22.Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
V Ajutise pankrotihalduri tasu
23.Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). Ajutise halduri aruande kohaselt kulutas ta pankrotimenetlusega seonduvale tööle 13 tundi, mis teeb ajutise halduri tasuks 13000 krooni (tunnitasu 1000 krooni) ja pankrotimenetluse teenindamise kulud oli 1500 krooni.
24.Justiitsministri 18.12.2003. a määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (edaspidi: korra) § 2 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ning ajutise pankrotihalduri andmed, arvestades täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu ning ülesannete täitmisele kulunud aega, vastavad tegelikkusele.
25.Korra § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et kuna pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel ja pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning keegi ei ole nõustunud maksma kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) välja maksta riigi vahenditest.
Viktor Brügel kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.