Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Tsiviilasi nr.2-08-62294/21

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus

TAGASELJAOTSUS

kohtunik - Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 18.detsember 2008 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi AS E hagi AP’i vastu 1 851.75 krooni väljamõistmises, viivitusintresside nõudes ja menetluskulude hüvitamises kohtuistungi aeg - 18.detsember 2008 hageja AS E , reg. xxx, xxx, menetluses osales volitatud esindaja, R Lind kostja AP, i. K xxx, elab xxx, istungil ei osalenud asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.augustil 1998 liitumislepingu, millega kostja omandas õiguse tasu eest kasutada mobiilside teenust. Hageja väidab, et kostja on jätnud lepingust tulenevad maksed osaliselt maksmata. Hageja on hagi esitamisel arvestanud kostjale võlgnevuse summas 1 851.75 krooni. Nõue muutus sissenõutavaks 1998. aastal. Hageja nõuab kostjalt viivist 1 850.75 krooni. Kostja on kohtukutse 1.detsembril 2008 isiklikult kätte saanud. Kostja kohtusse ei ilmunud; ilmumist takistavatest asjaoludest ei ole teatanud; hagile vastuväiteid ei ole esitanud. kohtu seisukoht Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud ja õiguslikult põhjendatud asjaolude alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on istungi aja teatavaks teinud, jätab kohtusse tulemata.

Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS I) § 58 lg. 1 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused lepingust. Kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 ja 174 järgi tuleb kohustus täita nõuetekohaselt; ühepoolne kohustuse tingimuste muutmine on lubamatu. TsK § 190 järgi on pooltel õigus tagada kohustuse täitmine leppetrahviga (viivisega). Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel lepingutel põhinev kohustis. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud teenuseid, jättes selle eest osaliselt tasumata. Hageja on arvestanud kostjale võlgnevuse, mille olemasolu ja suurust ei ole kostja vaidlustanud. Kostja ei esitanud vastuväiteid viivitusintressi alusele ega arvestusele. Seega on hageja nõue hagis märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. menetluskulud Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg. 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg. 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuse tegemisel kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõiv ja õigusabi kulu hüvitamiseks 2 500 krooni. Hageja on 6.septembri 2008 maksekorraldusega nr. 13 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 250 krooni. TsMS § 175 järgi mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende hüvitamise kohustuse korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab esindaja kulu hüvitise määramisel hageja menetlusest osavõtu määra, samuti asjaolu, et esitatud hagi on blanketne ning õiguslike keerukusteta. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid, millest saaks järeldada püüdlusi lahendada vaidlus kohtuväliselt. Eelneva alusel määrab kohus hüvitamisele kuuluvaks põhjendatud õigusabi kuluks 1 500 krooni. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 1741 lg. 3 ja 175; 413 lg. 1; 415; 420 ja TsÜS I §-st 58 lg. 1 ja TsK §-st 173, 174 ja 190 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja AP AS E kasuks 5 452.50 (viis tuhat nelisada viiskümmend kaks) krooni, s.h. 1 851.75 krooni kohustise täitmiseks, 1 850.75 krooni viivitusintressidena ja 1 750.00 krooni menetluskulude katteks. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul arvates otsuse kätte toimetamisest tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtus.