Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 18.detsembril 2008.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-07-52833
Kohtuasi
Hagihind
IE hagi OÜ N vastu saamata jäänud töötasu 21.600.krooni, puhkuse hüvitise 1680.- krooni, lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 1 kuu keskmise palga 3600.- krooni ja viivise väljamõistmiseks summas 11.412.- krooni palga õigeaegselt väljamaksmata jätmise eest 41.892.- krooni
Menetlusosalised
Hageja: IE (i k xx, elukoht xxx),
Kohtuistungi toimumise aeg
Esindaja: A Murulaid (AB Concordia Pärnu OÜ) Kostja: OÜ N (r k xxx, asukoht xxx) Kostja esindaja: L Bespalova 11.novembril 2008.a.
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil
Resolutsioon.
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ N IE kasuks saamata jäänud palga katteks 22.800.(kakskümmend kaks tuhat kaheksasada krooni) ja puhkusehüvitise katteks 374.(kolmsada seitsekümmend neli) krooni.
3.Jätta rahuldamata IE hagi OÜ N vastu lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest ühe kuu keskmise palga väljamõistmiseks summas 3600.- krooni ja viivise väljamõistmiseks palga maksmisega viivitamise aja eest summas 11.412.- krooni. Menetluskulude jaotamine.
Jätta IE menetluskuludest 55,32 % OÜ N kanda ja 44,68% IE enda kanda.
2.Jätta OÜ N menetluskuludest 44,68% IE kanda ja 55,32% OÜ N enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotise alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
1.Poolte vahel sõlmiti 01.12.2006.a. kirjalik tööleping. Hageja asus tööle müüjana kostjale kuuluvase müügikioskisse „Tammsaare” asukohaga Xxx. Töölepingus leppisid pooled kokku, et hageja palga suuruseks on tööle asumisel 3000.- krooni ja alates 01.01.2007.a. 3600.- krooni.
2.Tööleping lõpetatud poolte vahel 01.06.2007. töötaja algatusel. Hageja väidetel lõpetati tööleping seetõttu, et tööandja ei maksnud hagejale palka 2006.a. detsembrikuus ega ka 2007.a. jaanuarikuus kuni maikuuni, s.o. kokku 6 kuu eest. Seega on hagejal kostjalt töötasu saamata 21.600.- krooni.
3.Töölepingu lõpetamisel ei maksnud kostja hagejale välja ka lõpparvet.
4.2007 oktoobris palus kostja hagejal uuesti tööle tulla lubades maksta välja hagejale ka need summad mis tal eelmise töölepingu järgi väljamaksmata jäid. Hageja väidetel leppisid pooled kokku, et hageja palgaks saab olema 3600.- põhipalgana + 3 % müügikäibest. Hageja asus tööle 05.11.2007.a. Kirjalikku töölepingut kostja ei vormistanud. 24.11.2007 tekkis pooltel konflikt teemal miks kirjalikku töölepingut ei vormistatud ja kostja ei lubanud enam hagejat tööle. Kostja ei vormistanud ka dokumente töölepingu lõpetamise kohta. Hageja väidetel on tal saamata palk suulise töölepingu alusel töötamise aja eest 3600.- krooni.
5.19.12.2007.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista - saamata jäänud palga 25.200.- krooni - lõpparve koosseisus väljamaksmisele kuuluma pidanud puhkusehüvitise 14 päeva eest 1680.- krooni - viivise palga maksmisega viivitatud aja eest 0,5% päevas summas 11.412.- krooni - keskmise palga lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 3600.- krooni. Hageja vähendas kohtuistungil palganõuet 2006.a. detsembrikuu eest 3000.- kroonini ja puhkusehüvitise nõuet 374.- kroonini, arvestades asjaoluga, et kostja on välja maksnud puhkusehüvitist 1306.- krooni.
6.Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada poolte vahel sõlmitud töölepinguga nr 36. Kostja vastuväited ja põhjendused.
7.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud kirjalik tööleping ja hageja töötas kostja juures alates 01.12.2006.a. kuni 01.06.2007.a., kuid kostja väidetel oli hageja palk 2006.a. detsembrikuus 3000.- krooni ja alates 2007.a. 1.jaanuarist 3600.- krooni. Kostja väidetel ei taotlenud hageja aga palga maksmist tema pangakontole, vaid vastavalt poolte kokkuleppele sai hageja, nii nagu ka teised kostja töötajad, palka iga päev 100.- krooni + 3 % müügikäibest. Kui selliselt arvestatuna oli hageja palk kuu lõpuks väiksem kui töölepingus kokku lepitud, maksis tööandja puuduoleva osa täiendavalt juurde.
8.Tööleping hagejaga lõpetati tema soovi kohaselt, mitte töölepingu rikkumise tõttu tööandja poolt nagu hageja väidab.
9.Kostja ei vaidlusta ka seda asjaolu, et hageja täitis veel tööülesandeid 05.11.200725.11.2007.a., kuid hageja ei esitanud kostjale tööraamatut, et töösuhet saaks vormistada. Töötasu arvestati kokkuleppel jälle samuti, s.o. 100.- krooni päevas + 3 % müügikäibest.
10.Kostja väidetel omandas hageja 25.11.2007.a. kostjale kuuluvaid materiaalseid väärtusi summas 4877.- krooni.
11.Kostja väidetel maksti hagejale välja hüvitis puhkuse eest vastavalt hageja poolt töötatud perioodile töölepingu lõpetamisel. See summa kanti üle hageja pangaarvele.
12.Lisaks eeltoodud vastuväidetele on kostja seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et ITLS § 6 lg 1 alusel on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse 4 kuud, on hageja nõuded viivise väljamõistmiseks palga maksmisega viivitamise aja eest ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest keskmise palga nõue aegunud.
13.Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks hageja palgatõendi perioodi detsember 2006.a. kuni mai 2007.a. kohta, hageja avalduse töölepingu lõpetamiseks temaga alates 01.06.2007.a. kostja pangakonto väljavõtte perioodi 01.06.2007.a. – 04.06.2007.a. kohta, mille kohaselt on hagejale kantud üle puhkusetasu 1306.- krooni, käsikirjalised kassaaruande, kostja poolt koostatud vormi TSM hagejale arvestatud palga ja tehtud kinnipidamiste kohta perioodil 01.01.2007.a. kuni 06.06.2007.a. kohta, kostja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioonid ning Tamara Käi seletuskirja kostjale. Hageja taotlused kohtuistungil. Hageja vähendas kohtuistungil palganõuet 2006.a. detsembrikuu eest 3000.- kroonini ja puhkusehüvitise nõuet 374.- kroonini, arvestades asjaoluga, et kostja on välja maksnud puhkusehüvitist 1306.- krooni. Kohtuotsuse põhjendused.
14.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja ja kostja esindajad ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid asub seisukohale, et hageja nõuded kostja vastu kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et - hageja töötas kostja juures kirjaliku töölepingu alusel müüja ametikohal alates 01.12.2006.a. kuni 01.06.2007.a., mil hagejaga tööleping lõpetati töötaja algatusel; - kirjaliku töölepingu kohaselt oli hageja palga suuruseks alates 01.12.2006.a. 3000.krooni ja alates 01.07.2007.a. 3600.- krooni; - hageja töötas kostja juures ka suulise töölepingu alusel perioodil 05.11.2007.a. kuni 25.11.2007.a.. Pooled vaidlevad selle üle - kas kostja on hagejale kogu hageja kostja juures töötamise aja eest palga välja maksnud või mitte; - kas kostja maksis hagejale töölepingu lõpetamisel välja lõpparve; - ning kas hagejal on õigus saada viivist palga õigeaegselt väljamaksmata aja eest ja lõpparve õigeaegselt väljamaksmata aja eest keskmist palka ühe kuu palga ulatuses.
15.Kohus võtab kõigepealt seisukoha kostja väidete osas, et hageja nõuded viivise väljamõistmiseks palga maksmisega viivitamise aja eest ja keskmise palga nõue lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest on aegunud. Hageja nõuetes viivise väljamõistmiseks PalS § 35 alusel ja keskmise palga väljamõistmiseks lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest juhindub kohus ITLS §-st 6 lg 1, millise kohaselt on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks 4 kuud. Kohus nõustub kostjaga, et hageja nõue palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest viivise väljamõistmiseks PaS § 35 alusel on aegunud. Hageja nõuab viivist PaS § 35 alusel iga kuu eest perioodil detsember 2006.a. kuni mai 2007.a. Tulenevalt asjaolust, et tööleping lõpetati hagejaga 01.06.2007.a. ja kostja oli kohustatud PaS § 32 kohaselt töölepingu lõppemise päeval töötajale välja maksma kõik tööandjalt saada olevad summad, algas hagejal alates 02.06.2007.a., s.o. töölepingu lõpetamise päevale järgnevast päevast, kulgema viiviste väljamõistmiseks nõude esitamise aegumistähtaeg. Kuna kohus asus seisukohale, et nõude esitamise aegumistähtaeg oli hagejal 4 kuud ja hageja esitas hagi kostja vastu kohtusse 19.12.2007.a., on hageja nõue palga väljamaksmisega viivitamise aja eest viiviste väljamõistmiseks aegunud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest keskmise palga nõue on oma sisult samuti viivise nõue selle eest, et tööandja ei maksnud töölepingu lõppemise päeval töötajale välja kõiki summasid mis töötajal tööandjalt saada on ja milleks ta PalS § 32 kohaselt kohustatud on, on ka hageja nõue TLS § 119 lg 2 alusel lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest ühe kuu keskmise palga nõudes kostja vastu aegunud, sest ka selle nõude esitamise tähtajaks sätestab ITLS § 6 lg 1 4-kuulise aegumistähtaja. Aegumistähtaeg hakkas samuti kulgema 02.06.2007.a. ja hagi esitati 19.12.2007.a.. Järgmisena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas palga väljamõistmiseks .
16.Hageja nõuab kostjalt palga väljamõistmist perioodi 01.12.2006.a. kuni 01.06.2007.a. ja perioodi 05.11.2007.a. kuni 24.11.2007.a. eest. Kostja väidab, et ta on hagejale palga nimetatud perioodi eest välja maksnud. Kohus on seisukohal, et PalS § 3 lg 2 kohaselt määratakse töötaja palgatingimused ja nende muudatused kindlaks töölepingus ning sama seadusesätte lõike 1 kohaselt käsitatakse palgatingimustena palgaseaduses palgamäära, lisatasu ja juurdemakset summana, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud. Pooled on nende vahel kirjalikult sõlmitud töölepingus kokku leppinud, et hageja palga suuruseks kostja juures on alates tööle asumisest 3000.- krooni ning palka tõstetakse alates 01.01.2007.a. 3600.- kroonini kuus. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et ta on hagejale palka maksnud kõigi nende kuude eest mis hageja kostja juures töötanud on. Kohus on seisukohal, et kostja väited nagu oleks kostjal olnud töötajatega kokkulepe, et iga töötaja arvestab omale iga tööpäeva lõpul välja töötasu ise ja selle suuruseks on 100.- krooni + 3 % päeva müügikäibest, ei ole kooskõlas ei PalS §-s 31 sätestatuga ega ka poolte vahel sõlmitud töölepinguga, mille p. 5.3 kohaselt olid pooled kokku leppinud, et tööandja maksab töötajale palka 1 kord kuus. Arvestades asjaoluga, et palga maksmine on tööandja rahaline kohustus ja Raamatupidamisseaduse § 8 kohaselt on raamatupidamisarvestuse algdokumendiks majandustehingu (sh palgamaksmise) toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peab olema samas paragrahvis loetletud vajalike rekvisiitide seas ka poolte allkirjad ning et võlaõigusseaduse kohustise täitmise üldisest põhimõttest tuleneb, et võlgnik võib ja peakski varustama end tõenditega täitmise kohta ja võlaõigusseaduse üldosas sätestatud kohaldatakse VÕS § 1 lg 1 kohaselt ka töölepingutele, ei
ole kostja tõendanud, et ta on hagejale palka maksnud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamaksmisele palk perioodi 01.12.2006.a. kuni 01.06.2007.a. eest summas 21.000.- krooni. Lisaks nimetatud palgale kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele palk ka perioodi 05.11.24.11.2007.a. eest. Kohus leiab, et kuivõrd poolte vahel kirjalikku töölepingut nimetatud perioodi kohta sõlmitud ei ole, tuleb hagejale 2008.a. novembrikuu väljamaksmata palga väljaarvutamisel lähtuda poolte vahel eelmises kirjalikus töölepingus kokkulepitud palgamäärast, sest tõendeid selle kohta, et palk oleks olnud kokku lepitud uueks perioodiks teises suuruses kohtu käsutuses ei ole. Arvestades asjaoluga, et pooled olid eelmises kirjalikus töölepingus kokku leppinud, et hageja on tööle võetud täistööajaga, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele perioodi 05.11.2007 – 24.11.2007.a. eest, s.o. 15 tööpäeva eest 1800.- krooni, arvestades hageja päeva palga suuruseks 120.- krooni ( 3600:30). Seega kuulub kostjalt kokku hageja kasuks väljamõistmisele saamata jäänud palga katteks 22.800.- krooni. Lõpuks võtab kohus seisukoha hageja nõude osas välja mõista kostjalt lõpparve koosseis väljamaksmata puhkusehüvitis.
17.TLS § 49 p 3 sätestab tööandja kohustuse anda töötajale ettenähtud puhkust ja PuhkS § 23 kohustab tööandjat maksma töötajale põhi- ja lisapuhkuse aja eest puhkusetasu, kusjuures puhkusetasu arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Nimetatu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23.08.2001.a. määrusega nr 278. PuhkS § 25 kohustab töösuhte või teenistussuhte lõppemise korral tööandjat maksma töötajale välja kasutamata jäänud puhkuse eest rahalise hüvitise, kuid mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata puhkuse eest. Kostja esitas kohtule dokumentaalse tõendi, mis tõendab, et ajavahemikul 01.06.2007.a. kuni 04.06.2007.a. on kostja kandnud üle hageja pangakontole 1306.- krooni märkides selgitusse, et see on „puhkusetasu”. Arvestades asjaoluga, et selleks ajaks oli pooltevaheline kirjalik tööleping lõppenud, asub kohus seisukohale, et see on lõpparve koosseis välja makstud hüvitis kasutamata puhkuse eest. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et hageja töötas kostja juures esimese töölepingu alusel 6 kuud, s.o. 01.12.2006.a. kuni 01.06.2007.a. tuleb puhkusekompensatsioon välja arvutada hagejale eelpoolnimetatud vabariigi valituse määruse § 2 lg 1 alusel, s.o. kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palgasummast, mille suuruseks on kohtuotsuse p 16 kohaselt 21.000.krooni. Keskmise päevatasu arvutamisel tuleb lähtuda sama määrus §-st 3 lõikest 1 ja jagada palgasumma sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.. Kuna kalendripäevi oli nimetatud ajavahemikul 173, oli hageja keskmise päevapalga suuruseks 121,39 krooni (21.000:173). Kuna hageja puhkusepäevade arv oli töölepingu p 6.1 kohaselt 28 kalendripäeva aastas, oli hagejal õigus saada puhkusekompensatsiooni töölepingu lõpetamisel 14 puhkusepäeva eest kokku 1699,46 krooni. Arvestades asjaoluga, et kostja on välja maksnud hagejale puhkusekompensatsiooni 1306.- krooni, kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks täiendavalt puhkusehüvitist 374.- krooni, s.o. summas, milleni hageja kohtuistungil oma nõuet selles osas vähendas.
18.Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid - maksudeklaratsioonid koos lisadega, millised kostja on esitanud Maksu- ja Tolliametile, samuti käsikirjalised kassaaruanded ja Tamara Käi seletuskiri 25.novembrist 2007.a., tuleb jätta asja lahendamisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel, sest nimetatud tõendid ei ole asjakohased käesoleva pooltevahelise vaidluse lahendamisel.
Menetluskulude jaotamine.
19.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 sätestatust, milliste kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, sealhulgas ka kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 163 lõikes 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele. Kuivõrd kohus rahuldab IE hagi 55,32 % ulatuses tuleb IE menetluskuludest 55,32% jätta kostja kanda ja ülejäänud osas hageja kanda. Kostja menetluskuludest tuleb aga jätta hageja kanda 44,68 krooni. Ülejäänud kostja menetluskulud kannab kostja ise.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.