Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.2008 Rapla, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-60132 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi Marite Kirillova vastu 77 850,56 krooni ja viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.nr 10183757, Tartu, Rüütli 23), hageja esindaja Taavi Vospert, kostja Marite Kirillova ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxx x-xx) Resolutsioon Välja mõista Marite Kirillovalt 77 850,56 krooni ja viivis alates 29.10.2008 27,26% tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks. Menetluskulud jätta Marite Kirillova kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Pooled sõlmisid 08.05.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0704047/95st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 49 675,79.- kr krediiti. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27,27% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. Lepingu raames on pooled sõlminud kokkuleppe nr 1 lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 1 kinnitas
kostja, et kokkuleppe nr 1 sõlmimise seisuga on krediidisummaks 48 781,88 kr. Kokkuleppe nr 1 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 10.09.2007 loeti uueks intressimääraks 27,26% uuelt krediidisummalt aastas. Poolet Kokkuleppel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, saatis hageja kostjale meeldetuletuskirjad. Kostja ei ole hageja meeldetuletuskirjadele lepinguliste kohustuste täitmisega reageerinud. Hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 49 675,79 kr krediiti. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 05.11.2007 kirjaliku teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult ja kasutades oma seadusest tulenevat õigust 28.11.2007 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Seega nõuab hageja kostjalt 65 510,41 kr tasumist, millest 48 781,88 kr moodustas tagastamata krediidisumma, 5847,41 kr sisenõutavaks muutunud tasumata intress, 9756,38 kr leppetrahv, 24,74 kr viivis ja 800.- kr võla sissenõudmisega seotud kulud, 300.- kr tasumata lepingu sõlmimise tasu. Arvestades kostja poolt pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks summat 1375.- kr, on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 47 406,88 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 alusel kostjalt välja mõista. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27,26% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summas 5847,41 kr. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 9756,38 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3 alusel kostjalt välja mõista. Kokkuleppe alusel kohustus kostja tasuma hagejale 300.- kr lepingu sõlmimise tasu vastavalt lepingu maksegraafikule. Kuna kostja ei ole hagejale lepingu sõlmimise tasu katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb lepingu ja kokkuleppe, üldtingimuste p 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista tasumata lepingu sõlmimise tasu summas 300.- kr. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Antud juhul on lepingu järgselt viivise määraks sätestatud intressimäär 27,26%
võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 28.11.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 24,74 kr. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 59 638,26 kr. Seega arvutab hageja viivist rahaliste kohustuste ehk tagastamata krediidisumma, võla sissenõudmisega seotud kulude ja leppetrahvi tasumisega viivitamiselt, määraga 27,26% võlgnetavalt summalt aastas. 29.10.2008 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 14 539,89 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja T.Vospert palub VÕS §-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 158 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) 77 850,56 kr, millest 47 406,88 kr on tagastamata krediidisumma, 5847,41 kr on sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 14 539,89 kr viivis, 9756,38 kr leppetrahv ning 300.- kr lepingu sõlmimise tasu 2) mõista kostjalt välja alates 29.10.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27,26% tagastamata krediidisummalt aastas; Kostja vastuväited Kostja hagile vastu ei vaidle. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
08.05.2007 tarbijakrediidilepinguga nr 0704047/95st loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale49 675,79 kr krediiti. Kokkuleppega loeb kohus tuvastatuks, et krediidisummaks on 48 781,88 kr ning uueks intressimääraks on 27,26% uuelt krediidisummalt aastas. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. 05.11.2007 kirjaliku teatega loeb kohus tuvastatuks, et hageja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja sellele ei reageerinud. 28.11.2007 ülesütlemisavaldusega loeb kohus tuvastatuks, et hageja ütles lepingu üles. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja seaduslik. Lepingu üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel kostja kohustatud hagejale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega leiab kohus, et hagejal on seaduslik alus nõuda kostjalt üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, 6.1, 6.3, 9.3 alusel tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivist, leppetrahvi, muud kohustused. Kostja tasus peale lepingu ülesütlemist hagejale 1375.- kr. Tagastamata krediidisummaks seega 47 406,88 kr, mis kuulub kostjalt üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 alusel kostjalt väljamõistmisele. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 5847,41 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid kuuluvad üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 alusel kostjalt väljamõistmisele. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27,26% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab kostja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras. Seega 29.10.2008 seisuga kuulub üldtingimuste p-de 6.1, 6.2 ja 5.3 alusel kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 14 539,89 kr Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 9756,38 kr, mis kuulub lepingu üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3 alusel kostjalt väljamõistmisele. Kostja on lepingu alusel jätnud hagejale tasumata 300.- kr lepingu sõlmimise tasu, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt üldtingimuste p 5.3 alusel. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu
sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.