Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

Tsiviilasi nr: 2-08-59444

tulenevalt lepingu p 9.2 summas 3 000 krooni, ühekordne leppetrahv tulenevalt lepingu p 9.3.1 summas 5 000 krooni, viivis hagi esitamise seisuga s.o 10.09.2008.a summas 20 900 krooni. Vastavalt lepingu p 9.1. on laenusaaja kohustatud tasuma viivist 1% päevas graafikust tulenevast laenusaaja poolt tähtajaks tasumata summalt. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 10 000 krooni, intressi 1 805,14 krooni, viivis 20 900 krooni ja leppetrahvi 8 000 krooni, kokku 40 705,14 krooni ja alates 11.09.2008.a viivis 1% päevas alates 11.09.2008.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulud summas kokku summas 5 790 krooni, milles riigilõiv 2 250 krooni ja õigusabikulu 3 540 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostja emale 13.10.2008.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 159 lg 1 I lause. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 I lause kohaselt leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 40 705,14 krooni, millest põhivõlgnevus 10 000 krooni, intress 1 805,14 krooni, leppetrahv 8 000 krooni, viivis 20 900 krooni ja viivis 1% päevas alates 11.09.2008.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 174 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

2 (3)

Tsiviilasi nr: 2-08-59444

Hageja taotleb mõista kostjalt välja õigusabikulu suuruses 3 540 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud arve nr 0809112 11.09.2008.a (t lk 30). Kohus leiab, et nimetatud summa on liialt suur. Kohtule esitatud hagiavaldus on vormistatud eelduslikult varasemalt väljatöötatud põhja peale ning hagiavalduse koostamine võlgnevuse nõudes ei ole keeruline. Samuti nähtub asja materjalidest, et hageja lepinguline esindaja ei ole pidanud osalema kohtuistungil. Ainuke asi, mida hageja lepinguline esindaja on peale hagiavalduse esitamist teinud, on tasunud täiendavat riigilõivu ning esitanud menetluskulude nimekirja. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 2 000 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 2 250 krooni (t lk 7 ja 22). Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 4 250 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ele Liiv Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.