Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

ASJAOLUD

LK on esitanud kohtule hagiavalduse AL vastu suulise lepingu lõpetamise, 6 100.- krooni temale müüdud kasutamiseks kõlbmatu küttekeha maksumuse ja 1 500.- krooni küttekeha paigaldamisega LK elamule tekitatud kahju ning kohtukulude nõudes põhjusel, et hagiavalduse kohaselt oli LK ja AL vahel sõlmitud suuline leping, mille alusel pidi AL (kui spetsialist) ostma LK bullerjani tüüpi küttekeha. AL tutvus eelnevalt LK elumajas köetava pinna suurusega ning küttekeha asukohaga eluruumis. Suulise lepingu täitmiseks ostis AL ning toimetas LK kuuluva elamu asukohta bullerjani tüüpi küttekeha maksumusega 6 100.- krooni, mille eest tasus LK AL koheselt sularahas. AL poolt ostetud bullerjani tüüpi küttekeha tuppa toomisel ilmnes, et oma mõõtmetelt ei mahu bullerjani tüüpi küttekeha läbi ukse, mille tõttu toimetas AL bullerjani tüüpi küttekeha LK elamusse akna kaudu. Ka aknast ei mahtunud bullerjani tüüpi küttekeha oma mõõtmete tõttu läbi, mille tõttu saagis AL katki LK kuuluva aknapiida. AL tegevuse tulemusena tekkis LK vajadus tellida ja paigaldada uus aknapiit, mille maksumuseks hindas LK 1 500.- krooni. AL poolt ostetud bullerjani tüüpi küttekeha monteerimisel ja töökorda seadmisel tekkisid tehnilised probleemid, mille kõrvaldamiseks pöördus LK päästeteenistuse poole vastavate paigaldusjuhiste saamiseks. Päästeteenistus soovis näha bullerjani

tüüpi küttekeha dokumente. LK pöördus nõudega dokumentide saamiseks bullerjani tüüpi küttekeha ostja, AL, poole, kellel aga vastav tehniline dokumentatsioon, tema poolt ostetud bullerjani tüüpi küttekeha kohta, puudus. Palus hagi rahuldada, kuna ei soovi enam AL poolt ostetud bullerjani tüüpi küttekeha paigaldada oma eluruumi kütmiseks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule (tl.26-27) kostja, AL, hagi ei tunnistanud, vaidles hagile vastu ning palus hagi tema vastu jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt oli LK ja AL vahel sõlmitud suuline leping oma sisult müügileping bullerjani tüüpi küttekeha ostmiseks AL käest. Müüdav bullerjani tüüpi küttekeha oli AL soetanud endale 2003.a.. Bullerjani tüüpi küttekeha maksumuseks oli, vastavalt LK ja AL kokkuleppele, 8 000.- krooni, mida LK ei tasunud AL koheselt, vaid alles kahe nädala möödudes alates bullerjani tüüpi küttekeha AL vastuvõtmise päevast. Suulise müügilepingu sõlmimise hetkel 2004.a. detsembris informeeris müüa, AL, ostjat, LK, müügilepingu objektiks oleva bullerjani tüüpi küttekeha kvaliteedinäitajatest ning seadis need näitajad lepingu tingimusteks, millega ostja, LK, ka nõustus. Suulise müügilepingu tingimuste kohaselt oli AL poolt müüdav bullerjani tüüpi küttekeha kasutuses olnud, ilma garantiita ning ilma müügidokumentideta, millele vastas ka müüdava bullerjani tüüpi küttekeha väike hind – 8 000.- krooni. Kirjaliku vastuse kohaselt, ei ole LK mitte kunagi nõudnud AL esialgseid müügidokumente. LK on pöördunud AL poole ainult arve saamiseks. AL ei saanud LK arvet väljastada, kuna AL näol ei ole tegemist ettevõtjaga. Bullerjani tüüpi küttekeha müüs AL LK eraisikuna ning müük toimus põhimõttel käest – kätte (ilma dokumentideta). AL jääb, kirjaliku vastuse kohaselt, täiesti arusaamatuks LK kahjutasu nõue tema vastu aknapiida lõhkumise eest, kuna AL saagis aknapiita ja toimetas bullerjani tüüpi küttekeha akna kaudu LK elamusse LK enda nõudmisel ning LK enda poolt antud juhiseid täpselt järgides. Lisaks eeltoodule esitas LK AL suulise tellimuse kohendada LK poolt AL ostetud bullerjani tüüpi küttekeha mõõtudelt väiksemaks, kuna LK arvates oli bullerjani tüüpi küttekeha liiga suur. Metallitööd tundva eraisikuna ehitaski AL ümber väiksemaks LK poolt ostetud bullerjani tüüpi küttekeha, LK enda poolt antud juhiste kohaselt. Bullerjani tüüpi küttekeha väiksemaks ümberehitamise tulemusena üle jäänud metalli maksumust arvestades maksis AL LK ülejäänud materjali arvelt tagasi 1 900.- krooni, mis tegi lõppkokkuvõttes LK poolt ostetud bullerjani tüüpi küttekeha maksumuseks 6 100.- krooni, millise summa oli LK õigesti välja toonud ka hagiavalduses. Menetluse kestel esitas ALkohtule 23.jaanuaril 2008.a. kirjaliku avalduse (tl.56) nõude tasaarveldamiseks LK. Tasaarvelduse avalduse kohaselt soovis LK taganeda AL 2004.a. sõlmitud bullerjani tüüpi küttekeha müügilepingust.

Lepingu kohaselt oli bullerjani tüüpi küttekeha maksumuseks 8 000.- krooni. LK oli esitanud hagiavalduses nõude AL vastu summas 7 400.- krooni, millest 6 100.- krooni moodustas bullerjani tüüpi küttekeha maksumuse ja 1 300.krooni moodustas kahjutasu aknapiida katkisagimise eest. VÕS §189 lg.1 kohaselt kuulub leping tagasitäitmisele ning LK tuleks tagastada AL bullerjani tüüpi küttekeha sellises seisundis nagu asi oli müügilepingu sõlmimise ajal 2004.a.. LK ei ole võimalik AL tagastada ostetud bullerjani tüüpi küttekeha, kuna 2005.a. lasi LK AL ostetud bullerjani tüüpi küttekeha ümber ehitada ning ümberehituse tulemusena tekkis hoopis uus asi. Seega oleks, tasaarvelduse ettepaneku kohaselt, AL nõue LK vastu 8 000.- krooni (bullerjani tüüpi küttekeha hind enne ümberehitamist). Seda rahalist nõuet soovibki AL tasaarveldada LK rahalise nõudega, mis tuleneb müügilepingust taganemisest.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, LK ja temale riigi õigusabi korras määratud esindaja, advokaat Kaido Kooga palusid kohtuistungil hagi rahuldada ja kõik kohtukulud panna AL kanda. Hageja ja tema esindaja selgitasid kohtule kohtuistungil, et AL ostetud bullerjani tüüpi küttekeha LK elumaja kütmiseks ei sobinud, kuna oli liiga suur. Päästeameti poolt antud kirjaliku hinnangu kohaselt oli ostetud bullerjani tüüpi küttekeha ette nähtud 400,0 m2 suuruse pinna kütmiseks. LK elumaja pindala oli aga ainult 42,0 m2. Sõlmitud müügilepingust sooviski LK taganeda seetõttu, et küttekeha ei olnud võimalik kasutada selleks otstarbeks, milleks ta osteti. Ostes AL bullerjani tüüpi küttekeha soovis LK selle abil kütta oma elumaja pindalaga 42,0 m2. Ostetud bullerjani tüüpi küttekeha osutus aga liiga võimsaks ning tema kasutamine väikeses ruumis oli tuleohtlik. Nii LK kui ka advokaat Kaido Kooga eitasid kohtuistungil, et LK ise käskis AL bullerjani tüüpi küttekeha majasse sisse toomiseks akna kaudu aknapiida ära lõhkuda. Asusid seisukohale, et bullerjani tüüpi küttekeha LK müümisel oli AL pahauskne, kuna ta ise oli soetanud selle bullerjani tüüpi küttekeha suure sepikoja kütmiseks ning pidi selle tõttu aru saama, et sama bullerjani tüüpi küttekeha ei saa olla sobilik, juba oma suuruse tõttu, väikese maja kütmiseks. Kostja, AL, lepinguline esindaja, Margus Kiir, vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Kõik kohtukulud palus Margus Kiir jätta LK enda kanda. Margus Kiir asus kohtuistungil seisukohale, et LK ostis suulise ostu – müügilepingu alusel AL enda tarbeks ostetud kasutatud bullerjani tüüpi küttekeha 2004.a. detsembris 8 000.- krooni eest. AL toimetas bullerjani tüüpi küttekeha LK elukohta ja (LK palvel) viis küttekeha ja majasse sisse. Margus Kiir eitab, et AL lõhkus aknapiida omavoliliselt. Aknapiida lõhkumine oli vajalik bullerjani tüüpi küttekeha sissetoomiseks akna kaudu ning see toimus LK otseste näpunäidete ja juhiste kohaselt. Bullerjani tüüpi küttekeha vastuvõtmisel oli LK teadlik nii selle kvaliteedist, garanti puudumisest, kui ka tehnilistest

näitajatest. Kaks nädalat tutvus LK ostetud bullerjani tüüpi küttekehaga ja alles peale kahe nädala möödumist maksis LK AL ostetud bullerjani tüüpi küttekeha eest raha ära. 2005.a. jaanuaris tellis LK AL bullerjani tüüpi küttekeha ümberehituse, mille tõttu ei ole enam võimalik lepingust taganemine, kuna LK on lasknud muuta AL 2004.a. detsembrist ostetud bullerjani tüüpi küttekeha konstruktsiooni. Ümberehituse tulemusena tekkis hoopis uus asi. Ümberehituse tulemusena jäi üle metalli, mille AL võttis endale ja maksis selle eest LK 1 900.krooni. Tööraha ta ei võtnud, kuna sai tasuks bullerjani tüüpi küttekeha ümberehituse tagajärjel järelejäänud metalli. 1 900.- krooni tagasimaksmine (ülejäänud metalli maksumus) viitab sellele, et AL müüs kasutatud bullerjani tüüpi küttekeha LK tema enda palvel peaaegu vanaraua hinnaga, millest tulenevalt ei saa LK poolt ostetud bullerjani tüüpi küttekehale esitada kõrgendatud kvaliteedinõudeid ja nõuda garantiisid.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi põhjendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega. Ida – Virumaa Päästeteenistuse kirjaga nr.371 19.maist 2005.a. LK (tl.5). Ida – Virumaa Päästeteenistuse kirjas informeeriti LK, et küttekollet ei tohi osta ilma eriteadmisteta isik lihtsalt oma sisetundest lähtuvalt. Küttekolle tuleb eelnevalt projekteerida ja ehitada selle projekti alusel vastava spetsialisti poolt nii, et oleks täidetud sellele pandud ülesanded ja selle kasutamine ei tekitaks tule – ja plahvatuse ohtu. Samuti tuleb arvestada kütmisele kuuluvate ruumide iseärasustega. E – kinnistusraamatu väljatrükiga LK kuuluva kinnistu kohta (tl.6). Ida – Virumaa Tööhõiveameti teatistega (tl.78), mille kohaselt on LK töötu. LK kirjaliku taotlusega kohtule riigi õigusabi saamiseks (tl.9-12). Viru Maakohtu määrusega 04.augustist 2005.a. (tl.16-17) LK riigi õigusabi korras esindajaks advokaadi määramise kohta. AL kirjaliku vastusega hagile (tl.26-27). LK riigi õigusabi korras määratud esindaja, advokaat Kaido Kooga kirjaliku avaldusega kohtule (tl.39) nõude osalise vähendamise kohta. 15.oktoobril 2007.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.40-42). AL kirjaliku avaldusega nõude tasaarveldamiseks (tl.56). Väljatrükiga RK e – kirjast Tarbijakaitseametile (tl.57), milles esitatakse kaebus AL peale seoses bullerjani tüüpi küttekeha müümisega LK. 23.jaanuaril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.52-60). Advokaat Kaido Kooga kirjaliku taotlusega kohtuistungi edasilükkamise kohta (tl.69). 19.mail 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.70-71). Ida – Eesti Päästekeskuse Insenertehnilise Büroo kirjaga nr.7.3-3/1667 03.novembrist 2008.a. advokaat Kaido Koogale (tl.81-82), milles asuti järgmistele seisukohtadele: 1) Kauplusest ostetud küttekolde puhul on kasutus – , paigaldus – ja hooldusjuhendite kaasaandmine koos küttekoldega kohustuslik, muul viisil soetatud küttekollete puhul (kus juhendid puuduvad) tagatakse ohutus asjakohase standardi järgimisega; 2) Kasutamisjuhendi ja paigaldusjuhendi puudumine ei keela otseselt sellise bullerjani tüüpi küttekeha

paigaldamist, kuid sellisel juhul tuleb ohutus eraldi täiendavalt tõendada lähtudes teiste samalaadsete kütteseadmete juhenditest; 3) Lähtudes samalaadsete ahjude tehnilistest andmetest on LK poolt esitatud bullerjani tüüpi küttekeha võimsus hinnanguliselt üle 18 KW ning soovitav köetav ruumala võib olla üle 400 m3, arvestades LK ruumide suurust, kuhu ta soovis paigaldada bullerjani tüüpi küttekeha, siis on see küttekeha suure tõenäosusega liiga võimas, kuid samas on seda bullerjani tüüpi küttekeha võimalik paigaldada LK eluruumi ohutult, arvestades täiendavaid ohutusnõudeid; 4) Põlemisprotsessi eripära tõttu (bullerjani tüüpi küttekehades üldse) ei sobi bullerjani tüüpi küttekeha kasutamiseks vahetult elumajades (tavaliselt tellistest) ehitatud suitsulõõrides, bullerjani tüüpi küttekeha paigaldamiseks tuleb tavalistesse elumaja suitsulõõridesse paigaldada täiendavalt happekindel metallist või muust materjalist toru, vältimaks kondentsveest tekkida võivaid kahjustusi tellistest ehitatud suitsulõõrides; 5) põhimõtteliselt on esitatud bullerjani tüüpi küttekeha paigaldamine LK eluruumidesse võimalik sellisel viisil, et oleksid tagatud kõik tuleohutuse nõuded; 6) muudele asjaoludele nagu bullerjani tüüpi küttekeha kasutusmugavusele, efektiivsusele jne. päästeamet hinnangut ei anna. 17.novembril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada VÕS §116 sätteid, mille kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks

teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS §116 lg.2p.2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. VÕS §114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa. Kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §196 sätestatule üles öelda. Vastavalt VÕS §188 taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Taganemine ei mõjuta kokkulepet lepingust tulenevate vaidluste lahendamise kohta, samuti muid lepingutingimusi lepingupoolte õiguste ja kohustuste kohta pärast lepingust taganemist. VÕS §189 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui: 1) tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises; 2) lepingupool on üleantud eseme ära tarvitanud, võõrandanud, koormanud kolmanda isiku õigusega või ümber töötanud; 3) üleantu on hävinud. Kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see VÕS §189 lg.2 tähenduses üleantu väärtuseks. Kui tagastamisele või väljaandmisele kuuluv asi on halvenenud ja halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb hüvitada asja väärtuse vähenemine. Lepingupool, kes peab asjaoludest tulenevalt mõistlikult ette nägema lepingust taganemise võimalikkust, peab hoolitsema selle eest, et lepingust taganemise korral oleks üleantu tagastamine võimalik. VÕS §208 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS §208 sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja

arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus – või kutsetegevuses. VÕS §217 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse; 3) asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; 4) kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada; 5) vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil, sellise viisi puudumisel aga asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil; 6) tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. VÕS §217 lg.2 p.6 sätestatud müüja vastutust asja tootja, varasema müüja või muu vahendaja avalduse eest ei kohaldata, kui müüja avaldusest ei teadnud ega pidanudki teadma või kui müüja tõendab, et avaldus oli lepingu sõlmimise ajaks tagasi võetud või seda oli parandatud või et avaldus ei mõjutanud asja ostmist. Ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas ostja ja ebaõige paigaldamine tulenes müüja poolt antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta. Õiguse müümisel, mis annab õiguse asja vallata, peab müüja andma ostjale asja üle puudusteta, muu hulgas vabana kolmandate isikute õigustest. VÕS §218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta

jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva müümise puhul on müüja kohustatud kinnistusraamatusse kantud õiguse või selle seadmist tagava nõude kohta tehtud märke kõrvaldama ka juhul, kui ostja seda õigust või märget teab. Kinnisasja müüja ei vastuta asjal avalike maksude ja muude avalike koormiste olemasolu eest. VÕS §221 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud. VÕS §222 kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Muu müügilepingu kui tarbijalemüügi lepingu puhul võib ostja asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda asja asendamist VÕS §222 lg.1 esimeses lauses nimetatud juhul üksnes siis, kui asja lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. Kui müüja asendab puudusega asja lepingutingimustele vastava asjaga, võib ta nõuda ostjalt puudusega asja tagastamist. Sel juhul kohaldatakse VÕS §189 kuni §191 sätestatut. Müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Ostja kaotab õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate

esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS §222 lg.6 sätestatut ei kohaldata tarbijalemüügi suhtes. VÕS §223 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. VÕS §223 lg.1 ja lg.2 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks VÕS §114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus pidas vajalikuks lõpetada AL ja LK vaheline bullerjani tüüpi küttekeha müügilepingust tulenev võlasuhe seoses LK taganemisega bullerjani tüüpi küttekeha müügilepingust, kuna AL bullerjani tüüpi küttekeha müüjana, rikkus olulisel määral müügilepingu tingimusi. AL kuulub välja mõistmisele 6 100.- krooni tema poolt müüdud kasutamiseks kõlbmatu küttekeha maksumuse ning 1 500.- krooni küttekeha paigaldamisega LK elamule tekitatud kahju katteks LK kasuks. LK tuleb kohustada tagastama AL LK elamus asuv kasutamiskõlbmatu bullerjani tüüpi küttekeha, mis anti LK üle taganetud bullerjani tüüpi küttekeha müügilepingu alusel AL poolt. Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas pidas kohus vajalikuks panna AL kanda. Tasu LK riigi õigusabi korras osutatud advokaadi õigusabi eest summas 5 203.80 krooni pidas kohus vajalikuks jätta Eesti Vabariigi kanda. Kohus luges kohtuistungil tõendatuks, et LK ja AL vahel oli sõlmitud suuline müügileping bullerjani tüüpi küttekehale, mis võimaldaks LK kütta ostetud bullerjani tüüpi küttekehaga LK kuuluvat elumaja xx. Sõlmitud müügilepingu kohaselt kohustus asja müügilepinguga müüja, AL, andma ostjale, LK, üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja, LK, aga kohustus müüjale, AL, tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Neid müügilepingu kohta käivaid sätteid VÕS §208 kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks. Kohus luges tõendatuks, et LK ja AL vahel sõlmitud müüdava bullerjani tüüpi küttekeha osas ei lepitud kokku ei üheski standardis ega ka küttekeha margis jne.. Põhiliseks AL poolt müüdava bullerjani tüüpi küttekeha omaduseks pidi olema asjaolu, et nimetatud küttekeha sobib LK kuuluva xx linnas asuva elumaja kütmiseks. Kohus luges tõendatuks, et seda kokkulepitud tingimust tõendavad AL praktilised tegevused bullerjani

tüüpi küttekeha müümisel. Nimelt toimetas AL bullerjani tüüpi küttekeha LK elukohta ning akna kaudu ka elumajasse sisse. Kuna oma suuruse tõttu ei mahtunud bullerjani tüüpi küttekeha elumajasse sisse ka aknast, siis saagis AL läbi aknapiida. Hiljem, kui selgus, bullerjani tüüpi küttekeha on liiga suur (võimas), ehitas AL müüdava bullerjani tüüpi küttekeha väiksemaks kinnitades LK, et just sellisel kujul võimaldab LK müüdav bullerjani tüüpi küttekeha kütta LK oma elamut. Neid asjaolusid on korduvalt kohtuistungitel omaks võtnud nii LK kui ka AL. Hiljem hakkas LK aru saama, et AL ostetud bullerjani tüüpi küttekeha ei täida oma põhifunktsiooni st, et selle bullerjani tüüpi küttekehaga ei ole võimalik ohutult kütta LK elamut, kuna see bullerjani tüüpi küttekeha on ilmselt liiga suur ja võimas. VÕS sätestab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, aga samuti, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. VÕS §222 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Kohus luges tõendatuks, et bullerjani tüüpi küttekeha ümberehitamisega AL poolt püüdis AL ebaõnnestunult täita LK nõuet muuta temale müüdud bullerjani tüüpi küttekeha lepingutingimustele vastavaks. VÕS §223 sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohus luges tõendatuks, et asja lepingutingimustele mittevastavus on tuvastatud muu hulgas veel Päästeameti poolt antud kirjaliku arvamusega, mille kohaselt lähtudes samalaadsete ahjude tehnilistest andmetest oli LK poolt esitatud bullerjani tüüpi küttekeha võimsus hinnanguliselt üle 18 KW ning soovitav köetav ruumala võis olla üle 400 m3, arvestades LK ruumide suurust, kuhu ta soovis paigaldada bullerjani tüüpi küttekeha, siis on see küttekeha suure tõenäosusega liiga võimas, kuid samas on seda bullerjani tüüpi küttekeha võimalik paigaldada LK eluruumi ohutult, arvestades täiendavaid ohutusnõudeid. Põlemisprotsessi eripära tõttu (bullerjani tüüpi küttekehades üldse) ei sobi bullerjani tüüpi küttekeha kasutamiseks vahetult elumajades (tavaliselt tellistest) ehitatud suitsulõõrides, bullerjani tüüpi küttekeha paigaldamiseks tuleb tavalistesse elumaja suitsulõõridesse paigaldada täiendavalt happekindel metallist või muust materjalist toru, vältimaks

kondentsveest tekkida võivaid kahjustusi tellistest ehitatud suitsulõõrides. Kohus luges tõendatuks, et lisaks sellele, et AL poolt LK müüdud bullerjani tüüpi küttekeha oli eluruumide kütmiseks ilmselt liiga võimas, siis ei sobi (põlemisprotsessi iseärasuste tõttu bullerjani tüüpi küttekehades) nimetatud küttekehad vahetult (ilma eluruumide küttesüsteemi suure ümberehitamiseta) eluruumide kütmiseks. Kohus luges tõendatuks, et AL bullerjani tüüpi küttekeha müüva isikuna oleks pidanud ostjat sellest asjaolust informeerima, kuna ostja soovis bullerjani tüüpi küttekeha abil kütta oma elumaja ning oli sellest teatanud ka AL. AL tasaarvestuse nõude pidas kohus vajalikuks jätta rahuldamata, kuna kehtiva võlaõigusseaduse kohaselt ei olnud bullerjani tüüpi küttekeha väiksemaks ümberehitamise näol tegemist mitte LK uue lepingu täimisega, vaid tegemist oli AL, kui müüja, poolt LK müüdava bullerjani tüüpi küttekeha puuduste kõrvaldamisega, mis lõpuks siiski ebaõnnestus ja oligi lepingust taganemise aluseks. VÕS §221 sätestab, et ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud. Kohus luges tõendatuks tsiviilasja materjalidega, et AL kasutas varem seda sama bullerjani tüüpi küttekeha oma sepikoja kütmiseks, mille tõttu teadis ta suurepäraselt, et bullerjani tüüpi küttekeha ei sobi eluruumide kütmiseks. Bullerjani tüüpi küttekeha müümise faktiga luges kohus tõendatuks, et nimetatud küttekeha ei sobinud hästi isegi AL sepikoja kütmiseks. Kõikidest nendest asjaoludest AL bullerjani tüüpi küttekeha müügilepingu sõlmimisel LK vaikis ning kohtul on täielik alus asuda seisukohale, et soojustehnikat ja erinevaid küttesüsteeme mittetundva naisisikuna ei olnud LK müügilepingu sõlmimisel nendest asjaoludest teadlik. LK arvas heas usus, et AL müüb temale bullerjani tüüpi küttekeha, mis on täiesti sobiv tema elumaja kütmiseks.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.