Tsiviilasja number
2-05-17108
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2008, Tallinn
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Urmas Reinola
Tsiviilasi
Viktor Pantelejevi hagi Hooneühistu Sepa 12A vastu volinike koosoleku otsuse tühistamiseks ja Hooneühistu Sepa 12A vastuhagi Viktor Pantelejevi vastu 9600 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.03.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viktor Pantelejevi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
20. november 2008, avalik kohtuistung Hageja Viktor Pantelejev (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx xxxxx xxxxxxx), esindaja Riho Viik Kostja Hooneühistu Sepa 12A (endine Garaažiühistu Sepa 12A, registrikood 80085513, asukoht Sõle 84-17, 10314, Tallinn), esindaja Vladimir Vald
Harju Maakohtu 20.03.2008 otsus hagi rahuldamata jätmise osas jätta muutmata, arvestades ühtlasi ka käesolevas otsuses sisalduvaid põhjendusi, vastuhagi rahuldamise osas tühistada ning jätta Hooneühistu Sepa 12A vastuhagi Viktor Pantelejevi vastu rahuldamata. Poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.
Asjaolud ja hageja nõue Hageja oli Hooneühistu Sepa 12A liige ja tema kasutuses oli garaažiboks nr 54. Ühistu volinike 14.04.2005 koosoleku otsusega arvati hageja ühistust võlgnevuse tõttu välja. 16.06.2005 üldkoosolekul volinike otsust kinnitati. Hageja võlgnevuseks märgiti protokollides 17 419, 25 krooni, millest 7630, 25 krooni moodustas ühistu tegevusega seotud maksud ja 9789 krooni
ühistule tekitatud kahju. Hagiavalduse kohaselt on hageja ühistust väljaarvamine alusetu ning hageja palus nimetatud otsused tühistada. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud, mistõttu tasus ta ühistule võlast 7630, 25 krooni, s.o igakuiste maksete eest, ülejäänud summaga ei ole ta nõus. Kostja vastus ja vastuhagi nõue Kostja hagi ei tunnistanud. 14.04.2005 toimunud volinike koosolekul, kus viibis ka hageja, otsustati tema väljaarvamine garaažiühistust. Vastavalt hageja avaldusele vaatas selle küsimuse läbi 16.06.2005 garaažiühistu liikmete üldkoosolek. Ka üldkoosolek kinnitas volinike otsust hageja väljaarvamiseks. Põhikirjast tulenevalt on ühistu liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid. Hageja ei ole 2000.a kuni 2005.a kordagi tasunud talle esitatud arveid. Hageja oli ühistu juhatuse esimees ning teadis, mille eest ja kui suures ulatuses tuli makseid tasuda. Hageja rikkus viie aasta jooksul süstemaatiliselt põhikirjast tulenevaid kohustusi. Hageja oli ühistu liige kuni 14.04.2005. Hageja müüs talle eraldatud boksi nr 43 Anatoli Romanovile 7000 krooni eest ning asus alates 1998.a kasutama tehnilist boksi nr 54, mida oli elektritööde teostamise eest lubatud kasutada Anatoli Romanovil. Projekti järgi on tehnilise boksi näol tegemist üldkasutatava ruumiga, millest oli hageja teadlik. Vastavalt garaažiühistu 22.05.2004 üldkoosoleku otsusele kehtestati tehniliste bokside kasutamise eest rendimakse 400 krooni kuus. Kostja palus hagejalt garaaži tehnilise boksi kasutamise eest välja mõista renti 24 kalendrikuu ulatuses 9600 krooni. Hageja ei vabastanud tehnilist boksi ka pärast tema ühistust väljaarvamist. Vastus vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnistanud, sest alus renditasu nõudmiseks puudub. Esmakordselt esitati tasu nõue pärast vastuhagi esitamist. Vastuhagi esitati enne, kui saabus maksetähtaeg. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ning rahuldas vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 9600 krooni. Vaidlust ei ole selles, et hageja võlgnes Hooneühistule Sepa 12A garaažiboksi kasutamise eest ajavahemikus 2000-2004 kommunaalmaksete ja liikmemaksu näol 7200 krooni. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja kasutas garaaži tehnilist boksi nr 54 oma sõiduki hoidmiseks kuni 21.05.2007, mil ühistu liikmed nimetatud boksi hageja asjadest vabastasid. Hooneühistu Sepa 12A põhikirja p 4.10.4 järgi kuulub liikme ühistust väljaarvamine volinike koosoleku pädevusse ja liige arvatakse ühistust välja muu hulgas, kui ta ei täida seaduses, ühistu põhikirjas ja sisekorraeeskirjas sätestatud kohustusi. Hageja on 14.04.2005 volinike koosoleku otsuse palunud läbi vaadata ka ühistu kõrgema juhtimisorgani, liikmete üldkoosoleku poolt. 16.06.2005 toimunud üldkoosolekul arutati hageja avaldust volinike 14.04.2005 otsuse, millega hageja arvati ühistust välja, muutmiseks. Üldkoosolek otsustas kinnitada volinike koosoleku nimetatud otsust hageja ühistust väljaarvamise kohta ja kohustas hagejat vabastama tehnilise boksi. Kuna asjas ei ole vaidlust selles, et hageja ei täitnud aastate jooksul ühistu liikme põhikirjast tulenevaid kohustusi, siis vaidlusalune volinike ja ühistu liikmete üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus ühistu põhikirja ega seadusega. Asjakohatud on hageja viited maksete summade kaheldavusele, väidetavalt tegemata tasaarvestusele ning asjaolule, et ta ei teadnud maksete tasumise kohustusest. Asjakohane ei ole ka hageja väide, et ta ei pidanud tasuma makseid aja eest, mil oli eelnevalt ühistu liikmest välja arvatud. Hageja nimetatud väited on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja on ise kinnitanud, et vaatamata tema liikmest väljaarvamise otsusele ühistu poolt jätkas ta garaaži tehnilise boksi kasutamist. Kostja 22.05.2004 liikmete üldkoosoleku otsusega kehtestati ühistu vara (tehniliste bokside) kasutamise eest rendimakse 400 krooni kuus. Anatoli Romanovi 06.10.2003 avaldusega
garaažiühistu juhatusele on tuvastamist leidnud asjaolu, et kuna talle elektritööde teostamise eest kasutada antud tehnilisel boksil nr 54 puudusid väravad, siis kokkuleppel hagejaga ostis ta hageja kasutuses olnud garaažiboksi nr 43, makstes selle eest hagejale 7000 krooni. Hageja ei ole tõendanud selle summa kandmist kostja arvele. Kostja eitab raha saamist ning on seisukohal, et kuna hageja võõrandas oma osamaksu Anatoli Romanovile, lõppes tema liikmelisus garaažiühistus. Kostja põhikirja punkti 4.8 kohaselt osamaksu võõrandamisel või pärandamisel lähevad ühistu liikme õigused ja kohustused üle osamaksu omandajale osamaksu ülemineku päevast. Kostja esindaja seletuse kohaselt hageja ei täitnud põhikirja punktist 4.6 tulenevaid kohustusi, ei teavitanud osamaksu võõrandamisest ühistut ega esitanud ühistust väljaastumise avaldust, jätkates tehnilise garaažiboksi omavolilist kasutamist. Hageja vastupidist ei tõendanud. Toimiku materjaliga on tõendatud, et hageja kasutas tehnilist garaažiboksi temale kuuluva sõiduauto Moskvitš hoidmiseks. Kohtuistungil kinnitas hageja, et ta on auto arvelt maha võtnud juba 1990.a, kuid autot garaažist ta ära ei viinud. Hageja väide ühistu liikmete üldkoosoleku protokolli võltsimise kohta ei ole tõendatud. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust ega tõendit, miks ta ei pidanud garaažiboksi kasutamise eest renti maksma. Asjaolu, et hageja oli garaažiühistust välja arvatud, ei välistanud tema kohustust tasuda garaažiboksi faktilise kasutamise eest. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning vastuhagi jätta rahuldamata. Kohtukulud jätta kostja kanda. Maakohus on tõendeid hinnates eksinud ja rikkunud tunnistajat üle kuulamata jättes ka kohtumenetluse seadustikku. Kohus väidab otsuses, et vaidlust ei ole selles, et hageja võlgnes kostjale garaažiboksi kasutamise eest ajavahemikul 2000-2004 kommunaalmaksete ja liikmemaksu näol 7299 krooni. Tegelikult just sellest poolte vahel konflikt tekkiski. Väljaarvamisotsuse tegemine oli ebaproportsionaalne karistus, kuna samal ajal oli ühistus ettenähtud ajaks garaažimakse maksnud vaid üksikud liikmed. Hageja liikmelisus oli mõni kuu varem kohtuotsusega taastatud ja seepärast võib tegu olla kättemaksuga. Vaatamata tasaarvelduse nõudele maksis hageja nõutava summa ära ja esitas ühtlasi kaebuse üldkoosolekule volinike 14.04.2005 otsuse tühistamiseks. Hageja esitas ka kostja volinike 14.04.2005 koosolekule kirjalikus vormis oma vastuväited ja ettepanekud. Koosolekul teatas hageja veelkord (olles selle ettepaneku ka kirjalikult revisjonikomisjonile ja juhatusele edastanud), et ta on nõus tasuma kõik võlgnevused, kuid soovib eelnevalt, et oleks tehtud ülevaade, kas kostja on hagejale võlgu või vastupidi. Hagejal oli alus eeldada, et hoopis kostja on temale võlgu. Hagejal oli õigus teostada tasaarveldust ja ta palus koosolekul seda probleemi uurida. Koosolek nõustus tema ettepanekuga uurimise osas, kuid ikkagi arvas ta ilma uurimist teostamata liikmest välja. Tasaarvelduse õiguspärast ootust kinnitab ka asjaolu, et paljudest teistest hoopis suurematest nõuetest on ühistu kui alusetutest käesolevaks ajaks loobunud. Samuti märgib kohus vääralt, et vaidlust ei ole selles, et hageja ei täitnud aastate jooksul ühistu liikme põhikirjast tulenevaid kohustusi. Tegelikult vaidlus selles oligi ja seepärast hageja liikmest välja heideti ja ta hagi kohtusse esitas. Kostja poolt nõuete esitamise absurdset kiirust näitab asjaolu, et hagejale olevat esimest korda saadetud tehnilise boksi eest üüriarve 04.11.2006 maksetähtajaga 25.11.2006, kuid valel aadressil (Xxxxxxxxx x-x). Eesti Post väidab, et sellel aadressil pole üldse tähtkirju saadetud. Õigel aadressil saabus arve 21.02.2007 hagejale maksmistähtajaga 23.03.2007. Samas sai hageja vastuhagi kätte 22.01.2007. Ka on 22.05.2004 protokoll, mille alusel arve esitati, võltsitud. Õiges dokumendis on tehnilise boksi üüri mõte hoopis teine: maksudega hilinejatesse hakatakse suhtuma kui mitteliikmetesse ja nende suhtes rakendatakse ühistu vara kasutamise üüri 400 krooni kuus. Tehnilistest boksidest polnud üldse juttu. Samuti on keegi kaotanud kohtusse esitatud
sisekorra eeskirjade tõlkest punkti 5.2.5 (koos p-dega 5.2.6 ja 5.2.7) selle kohta, et boks antakse rendile, siis vormistatakse see lepinguga. Hagejaga ei ole boksi rentimiseks lepingut sõlmitud. Kohtuotsusest jääb mulje nagu kasutanuks hageja mitte talle, vaid garaažiühistule kuuluvat tehnilist boksi. Tegelikult kuulus garaaži tehniline boks nr 54 liikmelisuse alusel hagejale, kes oli selle vahetanud oma senise boksi vastu teise garaažiühistu liikmega. Kohus on vastupidiselt tõlgendanud Anatoli Romanoviga toimunud bokside vahetust. Ühtegi tõendit ei ole, et hageja oleks tahtnud oma boksi talle võõrandada või oleks seda teinud. Segamini on aetud boksi võõrandamine ja vahetus. Alates oktoobrist 1997 ühistus tööle asunud Anatoli Romanov esitas ühistule avalduse endale garaažiboksi saamiseks ja selle ta sai (raha tasumiseks ühistul ei olnud, tasuti boksiga). Talle anti volinike otsusega liikmelisus ja tavalise boksi staatusse viidud nn tehniline boks nr 54 alates 01.01.1998. Järelikult ei olnud tehniline boks pärast Anatoli Romanovi erakasutusse andmist enam ühistu poolt üldkasutatav vara. Kuna töö eest saadud boks Anatoli Romanovile ei meeldinud (puudusid väravad), siis pöördus ta hageja poole, kellele kuulus boks nr 43. Liikmed vahetasid kokkuleppel boksid ja Anatoli Romanov maksis hagejale seoses ebavõrdse vahetusega 7000 krooni. Seega ei jäänud hageja bokside vahetusega boksist ilma. Mingit eraldi otsust või kinnitust bokside vahetuse kohta teha ei olnud tollal vajalik, seda nõuti vaid võõrandamiste kohta. Toimunut vahetust kinnitab 19.06.2003 ühistu üldkoosoleku protokolli lõik D. Kohus ei ole nimetatud tõendit arvestanud ega väljendanud tõendi mittearvestamise kohta oma seisukohta. Hageja ei ole kunagi liikmest väljaastumise avaldust kirjutanud. Samuti pole volinikud vastavuses põhikirja punktiga 4.7 hageja avaldust liikmest väljaastumise kohta läbi vaadanud. Varasemalt pole ühistus probleemiks olnud, et hageja justkui poleks ühistu liige või boksiomanik alates 1998.a. Vastupidi, hageja on märgitud ühistu liikmeks läbi aastate peetud liikmete nimekirjades ja seda koos Anatoli Romanoviga. Isegi kui hageja oleks oma boksi Anatoli Romanovile müünud, siis pidanuks Anatoli Romanov nimekirjades olema kahe boksi omanikuna. Sellisel juhul jääb ka arusaamatuks, mis rikkumise eest hageja siis üldse ühistu liikmest välja heideti, kui ta boksigi ei omanud. Igatahes ei oleks see saanud toimuda liikmemaksu vms mittemaksmise eest. Ühistu on saatnud hagejale mitmeid oma tegevust põhjendavaid kommentaare ja kõigis neis on hagejat peetud ühistu liikmeks ja boksiomanikuks. Samuti on tsiviilasjas 2/24-8196/03 Tallinna Linnakohus 15.11.2003 otsusega taastanud hageja ühistu poolt kord juba ära võetud liikmelisuse. Tollal polnud kohtul kahtlust hageja liikmelisuse õigsuslikes alustes. Vastavalt ühistu põhikirja punktile 5.1.6 on ühistu liikmel õigus kasutada garaažiboksi sõiduki hoidmiseks ja selle remondi ja teeninduse teostamiseks. Seega oli hagejal põhikirjast tulenev õigus garaažiboksi kasutamiseks ja ühistu pidi talle seda võimaldama. Seega olnuks diskrimineeriv ühistul vastu võtta seisukoht, et kuna hageja kasutab justkui tehnilist boksi, siis peab erinevalt teistest ühistu liikmetest ta selle kasutamise eest iga kuu 400 krooni üüri maksma. Ometigi seda tehti ja ka maakohus mõistis vastuhagi rahuldamisega hagejalt 9600 krooni tehnilise boksi nr 54 kasutamise eest üüri välja. Kuna hageja ühistu liikmena teostas oma õigusi, siis ei tohiks ühistu temalt ainsana ebaproportsionaalse erandina üüri nõuda. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Hageja oli ühistu liikmete hulgast välja arvatud, kuna väljaarvamise hetkel ei olnud tal mingeid aluseid olla ühistu liige. Volinike koosolek üritas lahendada absurdset olukorda, mille oli loonud hageja ise. Alates 2000.a kuni ühistust väljaarvamiseni ei tasunud hageja mingeid makse (liikmemaksu ega osamaksu), mis iseenesest on põhikirja jäme rikkumine. Kui hageja pidas ennast ühistu liikmeks, tuli tal ettenähtud makseid tasuda. Kohtuliku arutamise käigus ei nimetanud ta ühtegi põhjust, miks ta ei tasunud talle esitatud arveid.
Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks hagi rahuldamata jätmise osas, kuid vastuhagi rahuldamise osas tuleb kohtuotsus tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse ning jätab Hooneühistu Sepa 12A vastuhagi Viktor Pantelejvi vastu rahuldamata. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei täitnud aastate jooksul ühistu liikme põhikirjast tulenevaid kohustusi, jättes ettenähtud maksed ajavahemikus 2000-2004 tasumata. Põhikirjast tulenevalt lasus ühistu liikmel kohustus tasuda igakuiseid makseid. Seetõttu ei olnud kohtul alust hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse sellekohane käsitlus ei ole kooskõlas asja materjaliga. Vaidlusalune volinike koosoleku otsus ei olnud vastuolus ühistu põhikirja ega seadusega. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 4 ei pea vajalikuks neid korrata. Hageja üld- ja paljasõnaline väide, et hoopis ühistu on temale võlgu, mitte vastupidi, ei võimaldanud tuvastada hageja võlgnevuse puudumist. Hageja ei ole oma sellekohast väidet millegagi tõendatud. Hageja ei vaielnud vastu kostja väitele, et ta jättis tasumata põhikirjas ettenähtud maksed, kuigi väitis, et tal on tasaarvestatav nõue ühistu vastu. Tasaarvestuse avaldust ei ole hageja kostjale esitanud ega pole selle esitamist ka väitnud (alates 01.07.2002 kehtiva VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele). Ka ei ole hageja nimetanud konkreetset summat, mida võiks tema võlgnevusega tasaarvestada, vaid asus hagiavalduses seisukohale, et ühistu korrektse bilansi ja kasumiaruande koostamisel aastate 20002003 kohta selguks täpne summa. Ka 07.11.2005 esitatud täpsustatud hagiavalduses (tl 44) ei ole hageja selle kohta midagi väitnud, küll on ta möönnud oma nõustumist ühistu liikmelisusest tulenevate maksete summas 7630, 25 krooni tasumisega, mida ta 07.05.2005 ka tegi. Vastuhagis nõudis kostja hagejalt garaažiboksi kasutamise eest üüri. Kostja tugines oma nõudes asjaolule, et hageja võõrandas liikmelisuse alusel tema kasutuses olnud garaažiboksi 1998.a Anatoli Romanovile, mistõttu tuli tal garaažiboksi nr 54 kasutamise eest maksta üüri. Maakohus nõustus kostjaga ning leidis, et hageja liikmelisus ühistus sellega ka lõppes (asudes seisukohale, et hageja ei teavitanud ühistut osamaksu võõrandamisest ega esitanud avaldust ühistust väljaastumiseks, vaid jätkas nn tehnilise garaažiboksi omavolilist kasutamist). Kolleegium selle käsitlusega ei nõustu. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt oli garaažiboks nr 54 antud liikmelisuse alusel kasutamiseks ühistu elektrikule Anatoli Romanovile. Asja materjalist nähtuvalt asuti 2003.a taastama ühistu dokumentatsiooni ning volinike 06.10.2003 otsusega võeti Anatoli Romanov garaažiühistu liikmeks, kuid konstateeriti, et tema liikmeks vastuvõtmise küsimus on korduvalt läbi vaadatud ja et ta on ühistu täieõiguslik liige alates 1998. aastast. Ühistu 19.06.2003 üldkoosoleku protokolli (tl 94-95) punkti 2 alapunktist D nähtuvad asjaolud, mis tingisid 1998.a Anatoli Romanovi ühistu liikmeks võtmise ja garaažiboksi eraldamise. Nimetatud protokolli kohaselt tekkis ühistul vajadus elektrisüsteemide rekonstrueerimise järele, kuid rahalised vahendid selleks puudusid, mistõttu otsustas volinike koosolek maksta tööde eest garaažiboksiga ja võtta Anatoli Romanov ühistu liikmeks (seega sai temast ühistu osamaksu - osaku - omanik.) Kuigi protokolli samast punktist nähtuvalt toimus seejärel hageja ja Anatoli Romanovi vahel bokside vahetus, mille käigus Anatoli Romanov maksis hagejale 7000 krooni, ei saa sellest teha järeldust, et hageja kaotas omandiõiguse osakule ja tuli liikmete hulgast välja arvata. Ka asjaolu, et üleantud raha ei laekunud ühistu kassasse ega kulutatud remonditöödeks, sellist järeldust teha ei võimalda. Asjaosaliste seletuse kohaselt puudusid boksil nr 54 uksed, mistõttu hageja väitel selle hüvitamiseks talle raha makstigi. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei saanud seega tuvastada, et hageja oleks kaotanud liikmelisuse ühistus enne tema väljaarvamist 14.04.2005. Pealegi nähtub paljudest kirjalikest tõenditest, et ühistu liikmeteks on aastaid olnud samaaegselt nii hageja (boks nr 54) kui Anatoli Romanov (boks nr 43). Ühistu liikmete nimekirjades on iga isik märgitud
konkreetse boksi juurde. Seetõttu ei olnud alust hagejalt välja mõista üüri garaažiboksi kasutamise eest (vastuhagi kohaselt kasutas hageja kuni ühistu liikmest väljaarvamiseni ilma seadusliku aluseta garaažiboksi nr 54 - tl 117-118). Kuigi vastuhagile lisatud 04.11.2006 teates nõuti hagejalt rendimaksete võlgnevust aastate 2005 – 2006 eest, ei ole ka selle põhjal võimalik teha järeldust vastuhagi aluseks olevate asjaolude põhjendatuse kohta. Pealegi oli hageja viidatud ajal veel ühistu liige, kusjuures liikmest väljaarvamise järel ei olnud temaga arveldusi teostatud (osamaksu tagastatud). Kuni vastuhagi esitamiseni ei olnud hagejalt vastavat kuutasu ka nõutud. Selles osas tuleb otsus tühistada ja kostja vastuhagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tulenevalt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt jäetakse kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse, hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. TsMS § 60 lg 8 kohaselt jaotatakse samal viisil ka apellatsioonimenetluse kulud. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebus osaliselt, tühistab osaliselt esimese astme kohtu otsuse ja jätab vastuhagi rahuldamata, siis jätab ta kummagi poole menetluskulud selle poole enda kanda.
Ü. Jänes
G. Kivinurm
U. Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.