Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

Tsiviilasi nr: 2-08-51384

tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 218 463,04 krooni ning käenduse tähtajaks 01.07.2010.a. Kostjad ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja esitas kostjatele meeldetuletuskirjad ja lepingu ülesütlemishoiatused. Kostjad antud kirjadele kohustuste nõuetekohase täitmisega ei reageerinud. Leping lõppes 10.06.2008.a, kuid kuna kostjad ei olnud selleks ajaks likvideerinud oma lepingust tulenevat võlgnevust, nõudis hageja 26.06.2008.a põhivõlgnikule ja kostjale saadetud nõudekirjadest kostjatelt 108 095,45 krooni, millest 78 000 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 11 785 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 15 600 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 1 810,45 krooni viivis. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kokku 111 758,14 krooni, millest 78 000 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 11 785 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5 473,14 krooni viivis, 15 600 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja alates 28.07.2008.a kuni tagastamata krediidisumma, s.o 78 000 krooni, täieliku tasumiseni viivis 52,95% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu summas 5 040 krooni. Kohtu põhjendused Kostjatele on menetlusdokumendid kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 alusel. Kostja ABs on menetlusdokumendid saanud kätte isiklikult allkirja vastu 23.09.2008.a ja GL 27.08.2008.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostjad kohtule kirjalikku vastust nende vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, § 158 lg 1, § 161 lg 2, § 402 lg 1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 2 kohaselt kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 111 758,14 krooni, sh põhivõlgnevus 78 000 krooni, intress 11 785 krooni, viivis 5 473,14 krooni, leppetrahv 15 600 krooni, võla sissenõudmise kulu 900 krooni ja 28.07.2008.a kuni tagastamata krediidisumma, s.o 78 000 krooni, täieliku tasumiseni viivis 52,95% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulu

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 174 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab

2 (3)

Tsiviilasi nr: 2-08-51384

kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja menetluskulu summas 5 040 krooni (t lk 19), millest 40 krooni moodustab riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest ning 5 000 krooni menetluse alustamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et nimetatud summa välja mõistmine solidaarselt kostjatelt hageja kasuks on põhjendatud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 5 040 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ele Liiv Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.