Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2008, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-08-58280
Tsiviilasi
AS BRU (likvideerimisel) pankrotiavaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Võlgnik: AS BRU (likvideerimisel, registrikood xxx, asukoht xxx); Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi S Tšurkin
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtu istungi toimumise aeg
18.11.2008
Kohtuistungil osalejad
Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi S Tšurkin Ajutine pankrotihaldur asukoht xxx)
ATootsman
(OÜ
Maagrupp,
Lõpetada AS BRU (likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu. AS BRU (likvideerimisel, registrikood xxx, asukoht xx) kustutamine Harju Maakohtu registriosakonna äriregistrist teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile ATootsman , ile. Pärast AS BRU (likvideerimisel) kustutamist äriregistrist vabastada ATootsman ajutise halduri kohustustest. Anda AS BRU (likvideerimisel, registrikood xxx, asukoht xxx) dokumendid hoiule likvideerijale T L (ik xxx). Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade AS BRU (likvideerimisel) pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankroti raugemise tõttu. Määrus saata registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Välja mõista ATootsman kasuks ASBRU (likvideerimisel) ajutise halduri tasu ja bürookulud, seega kokku 15 900 krooni (endine Hansapank) (Swedbank arveldusarve nr
xxxxxxxxxxxxx OÜ Maagrupp reg xxx). Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud AS BRU (likvideerimisel) esitas 09.09.2008 kohtule pankrotiavalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku põhitegevusala oli betooni tootmine ja müük. Kuid tihe konkurents ei lubanud äriplaani realiseerida ja võlgniku majandustegevus peatus 2003.aasta suvel, kui konkurent AS A ostis ära võlgniku tootmisbaasiks oleva betoonsõlme. 2003.aastal lõpetati ka kõik töölepingud ja müüdi kogu olemasolev vara. 01.11.03.a. võeti vastu äriühingu lõpetamise otsus. Likvideerimise käigus selgus, et vara müügist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks. Lisaks ei õnnestunud sisse nõuda võlgasid oma võlgnikelt. 2007.a. sügiseks oli selge, et ettevõte on maksejõuetu, kuid sel hetkel polnud omanikel raha pankrotimenetluse algatamiseks. Seisuga 09.09.2008 võlgneb võlgnik tarnijatele 98 914.65 krooni ja nõudedostjate vastu on 129 195.83 krooni ning tagastamata laen 300 000 krooni. 07.09.2008 võlgniku maksuvõlgnevus on 190 652 krooni, millele lisandub intressivõlgnevus. Ajutise pankrotihalduri aruandes toodud arvamus Võlgnikul on varade nimekirjas nõudeid 16 deebitori vastu kogusummas 129 195,83 krooni. Haldur kontrollis võlgniku esitatud andmeid selles osas, kas tõesti on deebitoorsed nõuded põhjendatult lootusetuks tunnistatud. Äriregistris tehtud päringutest selgus, et võlgniku esitatud neljast näitest on kolm äriühingut tõesti kas pankrotis või kustutatud. Ei õnnestunud leida mingeid andmeid võlgniku esindaja viidatud CITY PROJECT CORPORATIONI kohta, kelle võlgnevus on 300 000 krooni, kuid võlgniku esindajal on selle kohta selgitus olemas. Võlgniku likvideerija poolt 29.09.08.a. allkirjastatud vara ja võlgade nimekirjas esitatud andmed ilmselt vastavad tegelikkusele. Sest kui kusagilt oleks reaalne võimalus raha kätte saada, siis eraettevõtja teeks selle kättesaamiseks kõik. Seda enam, et aega sissenõudmiseks on olnud ca 5 aastat. Poleks ju mingit mõtet jätta debitoorne võlgnevus sisse nõudmata, kui endal on võlgnevus oma võlausaldajate ees. Seega on varade nimekirjas loetletud nõuete (summas 129 195,83 krooni) tegeliku väärtuse nulliks hindamine põhjendatud. Kinnisvara võlgnikul pole. Andmeid võlgnikul muu vara olemasolu kohta ajutisel halduril pole. Võlgniku võlad on: Maksuja Tolliamet 412 700,00 krooni seisuga 10.11.08. oli maksuvõlg 190 652, ülejäänu on intressivõlg ja 17 erinevat tarnijat (pankrotiavaldusele lisatud varade-võlgade nimekiri), seega võlad kokku summas 511 614,65 krooni. Andmeid võlgniku muude võlgnevuste kohta ajutisel halduril pole. Võlgnikul puudub igasugune vara ja võlgniku majandustegevus on lõppenud. Puuduvad kehtivad töölepingud töötajatega ja pole töölepingutest tulenevaid kohustusi ühegi endise töötaja ees. Tulenevalt ülaltoodust leian et on piisavalt alust võlgniku maksejõuetuks tunnistamiseks. Võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja võlgade tasumiseks puudub igasugune võimalus, sealhulgas omanike soov, äriplaan ja rahalised vahendid. Ajutine haldur on jõudnud alljärgnevatele järeldustele. Võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga ning pankrot on vältimatu. Majandustegevuse jätkamiseks, võlgade tasumiseks ja ettevõtte tervendamiseks puudub igasugune võimalus. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga Pankrotiseaduse § 28 mõttes. Pankrotimenetlus oleks otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu PS § 29 lg.1 alusel, sest võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palun määrata likvideerija T L, ik xxx.
18.11.2008 kohtuistungil ajutine haldur jääb esitatud aruande juurde ja on kokkuvõtvalt arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Seetõttu on ajutine haldur kooskõlas PankS § 29 lg 1 seisukohal, et pankrotimenetlus tuleb pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. 18.11.2008 kohtuistungil võlgniku esindaja nõus ajutise halduri aruandega ja nõus ajutise pankrotihalduri tasu 10 000 krooni ja bürookulude 5900 krooni taotlusega, kuna likvideerija lubas katta halduri tasu ja kulutused omanike arvelt, võlgniku esindaja kinnitab eelmärgitut allkirjaga 18.11.2008 kohtuistungi protokollis. Kohtumääruse põhjendused. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgnikul vara on sisuliselt null krooni väärtuses. Tegemist on oma olemuselt lootusetute või ebatõenäoliselt laekuvate nõuetega. Võlgade summa on 511 614.65 krooni. Samuti puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ning võlad intresside ja viiviste näol pidevalt kasvavad. Olemasoleva vara näol võlgadele kate puudub. Kinnisvara võlgnikul pole. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnik on rahatu, puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks, seega ajutine haldur on seisukohal, et menetlus lõpetada raugemisega. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse kohta. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel. PankrS § 29 lg 1 on sätestatud, et kui pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus määrusega
pankrotimenetluse raugemise tõttu. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et PankrS § 29 lg 1 alusel tuleb lõpetada AS BRU pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks määrata likvideerija T L, ik 45010032229. Ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamisel lähtub kohus PankrS § 23 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord, vastu võetud justiitsministri 18. 12. 2003. a määrusega nr 71 jõustunud 1.01.2004. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud kohaldada tunnitasu 1000 krooni. Ajutine pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi ja rakendanud tariifi 1000 krooni tund, seega tasu summas 10 000 krooni. Vajalikke kulutusi ajutine pankrotihaldur on taotlenud 5 900 krooni. Kohus leiab, et haldurile tuleb määrata tasu vastavalt ajutise pankrotihalduri taotlusele 10 000 krooni, mis vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile ning bürookuludeks 5 900 krooni. Võlgniku esindaja nõustub ajutise pankrotihalduri taotlusega, kus pankrotihaldur on taotlenud ajutise halduri tasu summas kümme tuhat (10 000) krooni ja bürookulu 5 900 krooni. Eelnimetatule võlgnik vastuväiteid esitanud ei ole, on kinnitanud oma nõustumist 18.11.2008 kohtuistungi protokollis allkirjaga. Lähtuvalt PankrS § 165 lg 3 vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist.
Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.