Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja ja kostja sõlmisid 01. veebruaril 2007.a töölepingu. 02. jaanuaril 2008.a teatas kostja hagejale, et hageja tööleping lõpetatakse koondamise tõttu 24. jaanuaril 2008.a. Kostja teatas töölepingu lõpetamisest hagejale 23 päeva seaduses sätestatust vähem. Seega pidi tööandja maksma hagejale lõpparve kosseisus lisaks koondamishüvitisele ka hüvitist koondamisest vähem teatatud aja eest 23 tööpäeva eest, s.o. summas 4 025,00 krooni. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega on tuvastatud, et kostja jättis hagejale lõpparve kosseisus välja maksmata hüvitise koondamisest vähem teatatud aja eest summas 4025 krooni. Selles osas kostja töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud ning töövaidluskomisjoni otsus on jõus. Samuti on jõus töövaidluskomisjoni otsus, millega on tuvastatud, et kostja jättis hagejale välja maksmata kasutamata puhkuse kompensatsiooni 1 081,00 krooni. Kuna kostja ei maksnud hagejale töölepingu lõpetamise päeval lõpparve koosseisus välja hüvitist koondamisest vähem teatatud aja eest ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni ega ole seda tänaseni teinud, on kostja viivitanud lõpparve tasumisega ja hagejal on õigus vastavalt TLS § 119 lg 2 nõuda kostjalt keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte rohkem kui hageja ühe kuu keskmise palga ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis 3 767,00 krooni lõpparve tasumisega viivitamise eest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED ESITATUD HAGIAVALDUSELE (tl 30-31). Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt kasutamata puhkuse eest hüvitise ja lõpparve maksmisega viivitamise eest hüvitise väljamõistmise nõue. Kostja vastusest nähtub, et 25.01.2008.a oli töötajale makstud 10 563,00 krooni, mis koosnes jaanuarikuu palgast 3 361,00 krooni, koondamishüvitisest 7 714,00 krooni, kokku 12 908,00 krooni. Nimetatud summast peeti kinni seadusega ettenähtud maksud summas 2 345,00 krooni. Kasutamata puhkuse eest arvestati hüvitist summas 1 833,00 krooni 12 kuu eest, mille eest töötajal oli õigus 28 puhkuse kalendripäevale. Hageja oli ära kasutanud 14 päeva, seega oli hüvitis kasutamata puhkuse 14 kalendripäeva eest. Põhjendamatu on hageja hüvitise nõue lõpparve maksmisega viivitamise eest summas 3 767,00 krooni. EV Vabariigi Valitsuse 15.08.2001.a määruse nr 257 „Keskmise palga arvutamise kord“ § 2 p 1 ja § 3 p 1 alusel on hageja ühe tööpäeva keskmine päevapalk 188,00 krooni. Tööleping hagejaga lõpetati 24.01.2008.a, maksed teostati 25.01.2008.a, järelikult oli viivitus üks päev. Seega on töötaja nõuded põhjendamatud ja tõendamata.

KOHTUISTUNG

Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud ja oma mitteilmumise põhjusest kohtule ei teatanud hageja taotles kohtuistungil asja sisulist arutamist ilma kostja osavõtuta, mistõttu on kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 ja § 414 alusel õigustatud asja sisuliselt lahendama kostja osavõtuta. Hageja, Jekaterina Olefirenko, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et ta asus kostja juures tööle alates 01.02.2007.a klienditeenindaja-müüjana. Tööleping lõpetati seoses koondamisega 24.01.2008.a. Koondamisest teatati 02.01.2008.a. Hageja soovib, et kostjalt mõistetakse välja hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest 23 päeva ulatuses summas 4 025,00 krooni. Samuti soovib ta lõpparve viivitamise eest hüvitist summas 3 767,00 krooni ning saamata jäänud puhkusekompensatsiooni 1081 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Poolte vahel sõlmiti tööleping 01.02.2007.a. (tl 8), mis lõpetati 24.01.2008.a TLS § 86 p 3 alusel seoses koondamisega. Hagejale tehti töölepingu lõpetamine teatavaks käskkirjaga 02.01.2008.a. I Hageja palub kostjalt välja mõista seoses töölepingu lõpetamisega saamata jäänud puhkuse kompensatsioon summas 1081,00 krooni. Kostja esitatud nõudega nõus ei ole, kuna hageja on ära kasutanud ette nähtud puhkusest 14 päeva ning 14 päeva eest on hagejale töölepingu lõpetamisel puhkusekompensatsioon summas 1833,00 krooni välja makstud. Puhkuseseaduse § 25 kohaselt töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Kohtule esitatud maksekorraldusest nr 1199 (tl 10) ja raamatupidamisarvestusest (tl 11) nähtub, et hagejale on arvestatud puhkusekompensatsiooni summas 1833,00 krooni, mis on ka hagejale üle kantud. Töövaidluskomisjoni toimikus asuvast Maksu-ja tolliameti tõendist (tl 6) nähtub, et juulis 2007.a on hagejale arvestatud ka puhkusetasu. Seega hinnates tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et maksekorraldusega nr 1199, Maksuja tolliameti tõendiga on leidnud kohtus tõendamist, et kostja on hagejale maksnud ettenähtud hüvitise kasutamata puhkuse eest ning seega tuleb hageja nõue 1081, 00 krooni nõudes kostja vastu jätta rahuldamata. II Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest 23 päeva ulatuses. Töölepingu seaduse § 87 lg 1 p 3 kohaselt töölepingu lõpetamisest on tööandja kohustatud töötajale kirjalikult ette teatama töötajate koondamisel töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures alla viie aasta, mitte vähem kui kaks kuud. Käskkirjast nr 0013;23.12.2007.a (tl 9) nähtub, et hagejaga lõpetati tööleping TLS § 86 p 3 alusel alates 24.01.2008.a. Töölepingu lõpetamisest teavitati hagejat 02.01.2008.a. Kuna hageja töötas kostja juures alates 01.02.2007.a, siis oleks pidanud tööandja hagejat teavitama töölepingu lõpetamisest ette kaks kuud. Asjaolule, et kostja ei ole kinni pidanud töölepingu lõpetamisel töötajatega koondamise tõttu seaduses sätestatud etteteatamise tähtaegadest, kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Töölepingu seaduse § 87 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud tähtaegade mittejärgimisel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati. TsÜS § 134 lg 1 kohaselt tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. TsÜS § 135 lg 1 ja 2 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Seega tuleb hagejale töölepingu lõpetamisest vähem ette teatamise aja algust lugeda alates 03.01.2008 kuni 24.01.2008.a, kaasaarvatud. OÜ Morande Shoes raamatupidamise andmete põhjal (tl 11) on hageja keskmine päevapalk 188 krooni, selles osas poolte vahel vaidlus puudub. Kuna perioodi 03.01.2008 – 24.01.2008.a jääb 16 tööpäeva, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis TLS § 87 lg 2 alusel 3008,00 krooni (16x188).

III

Hageja palub kostjalt välja mõista TLS § 119 lg 2 järgi lõpparve kinnipidamisega viivitamise eest ühe kuu keskmine palk summas 3 767,00 krooni. Kostja on seisukohal, et tema ei ole lõpparve väljamaksmisega viivituses olnud. Palgaseaduse § 32 lg 1 kohaselt tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Töölepinguseaduse § 119 lg 2 järgi on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kuna antud asjas on leidnud tuvastamist, et kostja ei maksnud töölepingu lõpetamise seisuga hagejale kõiki hagejal saada olevaid summasid ning et hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem ette teatamise aja eest kuulub lõpparve koosseisu, siis on kostja olnud lõpparve väljamaksmisega viivituses TLS § 119 mõtte kohaselt. Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2001.a määruse nr 275 „Keskmise palga arvutamise kord“ § 4 lg 4 kohaselt keskmise kuupalga arvutamiseks korrutatakse keskmine päevapalk selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga. Arvestades, et hagejaga lõpetati tööleping 24.01.2008, siis keskmise kuupalga arvutamiseks võtab kohus aluseks perioodi 24.12.2007 - 24.01.2008.a ning kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 3 760,00 krooni (20x188). Seega kuulub OÜ-lt Morande Shoes Jekaterina Olefirenko kasuks väljamõistmisele hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem ette teatamise aja eest 3008,00 krooni ja hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 3 760,00 krooni, kokku 6768,00 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kuna hageja nõue oli kostja vastu summas 8873 krooni ning rahuldati summas 6768 krooni, siis kannab antud asjas menetluskulud 76% ulatuses OÜ Morande Shoes ja 24% ulatuses Jekaterina Olefirenko. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.