Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-08-63336
Tsiviilasi
AS Krediidikassa hagi T.U. vastu põhivõla 7357.30 krooni, leppetrahvi 3000 krooni ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja AS Krediidikassa, rk 11344317, asukoht Jõe 3, 10151, Tallinn; hageja esindaja Raul Feldman, asukoht Julianus Inkasso OÜ, Jõe 3, 10151 Tallinn; kostja T.U. ,
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 1741 lg 3, 407 lg 1, 415, kohus o t s u s t a s:
Hageja ja kostja sõlmisid 31.12.2007 laenulepingu, mille alusel kostjale anti laenu 7700 krooni intressimääraga 4 % kuus. Lisaks laenusummale kohustus kostja tasuma 300 krooni lepingu sõlmimise tasu. Kostja ei maksnud põhivõlga ja intresse. 29.04.2008 teatele võlast kostja ei reageerinud. Hageja ütles 27.05.2008 kirjaga laenulepingu üles alates 03.06.2008. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 7357.30 krooni, leppetrahv 3000 krooni laenulepingu punkt 5.1 alusel, sissenõutavaks muutunud intress 759.64 krooni ning viivis 485.09 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on isiklikult 08.11.2008 vastu võtnud hagimaterjalid ja kohtumääruse. Kostja oli kohustatud hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud laenulepinguga, teatega võlast ning lepingu üleütlemise teatega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 sätestab leppetrahvi maksmise kohustuse: leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla, leppetrahvi, intressi ja viivise summas 11 602.03 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduse esitamisel, mistõttu kohtul on võimalik tagaseljaotsusega hageja menetluskulud kostjalt välja mõista. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.