Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-119-08 Tartu, 15. detsember 2008. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa Anna Oja kaebus kohtutäitur Kristel Maalmani 14. veebruari 2005. a otsuse peale. Viru Ringkonnakohtu 23. mai 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-682 Anna Oja määruskaebus Avaldaja Anna Oja (isikukood xxxxxxxxxxx) Asjast puudutatud isik kohtutäitur Kristel Maalman, esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik 17. november 2008. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu 23. mai 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-682 ja saata asi Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Paul Toomile 28. augustil 2008. a Anna Oja määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Anna Oja (edaspidi avaldaja) esitas 4. märtsil 2005. a Ida-Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kristel Maalmani (edaspidi kohtutäitur) 14. veebruari 2005. a otsuse peale, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus Andrei Jekimovi (edaspidi võlgniku) suhtes täitemenetluse algatamise tühistamiseks ning tema sõiduautole Opel Monterey registreerimismärgiga ANDREI ning elamule, mis asub Narvas Xxxxx x, seatud keelumärgete tühistamiseks. Avaldaja on 4. detsembril 2000. a surnud võlgniku abikaasa ning testamendi- ja seadusjärgne pärija. Nimetatud sõiduauto ja elamu, kus avaldaja elab, kuuluvad võlgniku pärandvara hulka.
24.jaanuaril 2005. a algatas kohtutäitur sissenõudja AS Eesti Maapank (pankrotis) avalduse ja Narva Linnakohtu jõustunud 13. mai 1997. a tagaseljaotsuse (edaspidi 1997. a tagaseljaotsus) alusel avaldaja suhtes täitemenetluse ning seadis käsutamise keelumärked sõidukile Opel Monterey registreerimismärgiga ANDREI ja ehitistele/rajatistele aadressil Xxxxx x, Narva, Ida-Virumaa. Avaldaja esitas 3. veebruaril 2005. a kohtutäiturile kaebuse, milles palus täitemenetluse lõpetada ja tühistada nimetatud varale seatud võõrandamiskeelud. Avaldaja leidis, et kohtutäituri toimingud on vastuolus seadusega. Viru Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2003. a ja 14. jaanuari 2005. a määrustest tuleneb, et 1997. a tagaseljaotsus on tühistatud kui seadusvastane. Tagaseljaotsuse kohaselt on nõue suunatud võlgniku panditud varale. Kohtutäitur jättis 14. veebruari 2005. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on tegemist nõudega, mis saab täitemenetluse seadustiku kohaselt üle minna surnud võlgniku pärijatele. Kuivõrd on esitatud andmed võlgniku surma kohta, tuleb täitemenetlus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 34 lg 1 järgi peatada. Keelumärke kustutamiseks
võlgnikule kuuluvalt varalt ei ole seaduslikku alust. TMS § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. TMS § 34 lg-st 3 tulenevalt jäävad täitemenetluse peatamisel kõik tehtud täitetoimingud jõusse. 21. veebruaril 2005. a peatas kohtutäitur võlgniku suhtes algatatud täitemenetluse kuni pärijate väljailmumiseni.
25.mail 2005. a andis notar Tatjana Boitsova testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt on avaldaja 4. detsembril 2000. a surnud võlgniku vara, sh sõiduauto Opel Monterey ja Narvas Xxxxx x asuvate ehitiste, pärijaks 5/6 mõttelises osas. Avaldaja leidis kohtutäituri 14. veebruari 2005. a otsuse peale esitatud kaebuses, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse juba ükskord seadusvastaselt täidetud täitedokumendi, s.o 1997. a tagaseljaotsuse alusel. Selles kohtuotsuses on märgitud, et sissenõue pööratakse panditud varale. Kohtutäitur tegutses omavoliliselt, sest täitedokumendis ei olnud viidet sellele, et sissenõude võib pöörata kogu võlgniku varale. Sõiduautole ja elumajale keelumärgete seadmiseks puudusid täitedokumendid.
2.Kohtutäitur oma vastuses kaebust ei tunnistanud. Vastuse kohaselt algatati täitemenetlus sissenõudja 24. jaanuari 2005. a avalduse ja 1997. a tagaseljaotsuse alusel, millega mõisteti avaldaja abikaasalt välja 379 854 krooni, sh oli sissenõudjal õigus nõuda nõude rahuldamist panditud vara arvel. Viidatud kohtuotsuses ei ole sätestatud, et sissenõude saab pöörata ainult panditud varale. Otsuse tegemise ajal kehtinud TMS § 6411 sätestas sissenõude pööramise panditud varale. Selle sätte kohaselt sai panditud vara müüa ainult pandipidaja taotlusel ning alghind võis pandipidaja nõusolekul olla väiksem pandiga tagatud nõude suurusest. Sissenõudja avalduse kohaselt oli pandiese müüdud, seega ei olnud kohtutäituril võimalik pöörata sissenõuet pandiesemele. Täitedokumendi saabumisel puudusid kohtutäituril tõendid, mis kinnitaksid, et võlgniku mingi vara tagab täielikult täitedokumendi täitmise. Samuti ei saanud ega pidanudki kohtutäitur täitemenetluse algatamisel teadma, et avaldaja abikaasa (võlgnik) on surnud.
3.Sissenõudja OÜ Trenton Invest (AS Eesti Maapank (pankrotis) õigusjärglane) vastuse kohaselt ei ole avaldaja esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid, et kohtutäituri toimingud rikuksid tema õigusi. Seega tuleks jätta kaebus rahuldamata. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ka juhul, kui leiaks tõendamist, et kohtutäituri toimingutega rikuti avaldaja õigusi. Täitemenetlus toimus 1997. a tagaseljaotsuse alusel ning otsuses ei olnud märget, et väljamõistetud rahalist nõuet sai pöörata vaid panditud varale. See kohtuotsus on täidetud osas, mis puudutab sissenõude pööramist panditud varale, muus osas on otsus siiani täitmata. Avaldaja ei ole tõendanud oma väidet, et kohtutäituri toimingud on põhjendamatult koormavad. Võõrandamiskeelu seadmisel varale on kohtutäitur lähtunud registriandmetest.
4.Viru Maakohus (kes menetles asja alates 1. jaanuarist 2006. a) jättis 9. jaanuari 2006. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Maakohus tuvastas, et 9. juunil 1995. a sõlmitud laenulepingu kohaselt laenas Virumaa Kommertspank kui AS Eesti Maapank õiguseellane võlgnikule 300 000 krooni tagastamise tähtajaga 8. juuni 1996. a. Laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmiti 13. juunil 1995. a pandileping, mille
kohaselt pantis võlgnik laenusaajana pangale aiamaja Narvas AÜ-s Progress. Testamendijärgse pärimisõiguse tunnistusega on tõendatud, et avaldaja on 4. detsembril 2000. a surnud võlgniku testamendijärgne pärija, pärandvara hulka kuulusid sõiduauto ja elamu ning avaldaja võttis pärandvara vastu. 1997. a tagaseljaotsusega mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja 379 854 krooni. Avaldaja kaebuse lahendamise raames ei ole kohtul õigust viidatud tagaseljaotsust hinnata. Samuti ei tulene avaldaja viidatud Viru Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2003. a ja 4. jaanuari 2005. a määrustest, et 1997. a tagaseljaotsus on tühistatud kui seadusvastane. Avaldaja tõlgendab valesti viidatud tagaseljaotsust ning pandiõigust. Kui panditud asja omanik on ühtlasi võlgnik, tulenevad asjaõigusseaduse (AÕS) §-de 276 ja 295 kohaselt tema kohustused lisaks pandilepingule ka laenulepingust. Seega ei vastuta pantija ja võlgniku isiku kokkulangemise korral pantija ainult panditud asjaga, vaid kogu varaga. 1997. a tagaseljaotsuse resolutsiooni märkega "Sissenõue pöörata kostja panditud varale" ei määratud kuni 1. jaanuarini 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tähenduses kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ega korda. Avaldaja leiab valesti, et täitemenetlust ei võinud algatada surnud võlgniku suhtes. Täitemenetluse seadustikust tuleneb, et kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi õiguspärasust. Täitemenetluse algatamine võlgniku suhtes ei ole vastuolus kuni 1. jaanuarini 2006 kehtinud täitemenetluse seadustiku sätetega ega ka kehtiva täitemenetluse seadustiku sätetega. Seega ei olnud võlgniku nimele registreeritud sõiduautole ja elamule keelumärke seadmine seadusvastane. Võlgniku varale võõrandamispiirangute seadmine ei ole veel nende varade müük. Sisuliselt on vara võõrandamiskeeldude näol tegemist kohtuotsuse täitmise tagamise abinõudega. Avaldaja ei ole ka tõendanud, et võlgniku varale võõrandamiskeeldude seadmine oleks kaebuse esitaja jaoks põhjendamatult koormav. Samuti ei ole avaldaja tõendanud, et tagamiseks valitud vahend piiraks teda rohkem, kui seda on vaja kohtuotsuse täitmiseks.
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, rahuldada tema kaebus kohtutäituri 14. veebruari 2005. a otsuse peale ja tühistada nimetatud otsusega algatatud täitemenetlus ning sellega seotud varaarestimised. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Viru Ringkonnakohus (üheliikmelises koosseisus) jättis 23. mai 2006. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Asja arutanud kohtunik nõustus maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-dest 659 ja 654 ei korranud neid. Asja arutanud kohtunik leidis, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Nõustuda ei saa kohtutäituri ja sissenõudja seisukohaga, et maakohtu otsuse peale ei ole määruskaebust esitanud selleks õigustatud isik. Kaebuse on esitanud P. Toom, kes ei ole sõlminud avaldajaga sellekohast kirjalikku lepingut. P. Toomi saab lugeda aga avaldaja esindajaks, sest esindusõigust tõendav volikiri oli maakohtule esitatud. Viru Ringkonnakohus jättis 3. märtsi 2006. a määrusega avaldaja määruskaebuse käiguta, sest avaldaja nimel kaebuse esitanud isik ei
põhistanud oma esindusõiguse olemasolu. Kohtunik andis avaldajale tähtaja selle puuduse kõrvaldamiseks. Avaldaja saatis kohtule kirja, millest tuleneb, et P. Toom esindab avaldajat volikirja alusel ja ilma lepinguta kõikides kohtuasjades alates 2001. aastast ning teeb seda sugulasena täiesti tasuta. Ühtlasi märkis avaldaja, et ta kiidab täielikult heaks esindaja allkirjastatud määruskaebuse Viru Maakohtu 9. jaanuari 2006. a määruse peale. Asja arutanud kohtuniku arvates võttis maakohus kaebuse õigesti menetlusse. Avaldaja kiitis esindaja menetluses osalemise sõnaselgelt heaks. Samuti kiitis avaldaja maakohtu määratud tähtaja jooksul täielikult heaks ka esindaja allkirjastatud määruskaebuse maakohtu määruse peale. Tulenevalt TsMS § 227 lg-test 4, 5 ja 7 oli P. Toomil seega esindusõigus avaldaja nimel kaebuse esitamiseks.
7.30. aprillil 2008. a esitas avaldaja Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja tunnistada kohtutäituri 24. jaanuari 2005. a otsus ja toimingud elamu ja sõiduauto arestimisel seadusvastaseks. Riigikohus jättis 25. juuni 2008. a määrusega avaldaja teistmisavalduse menetlusse võtmata. Määruse kohaselt on avaldaja teistmisavaldus põhjendamatu, sest puuduvad TsMS §-de 679 ja 705 järgi menetlusse võtmist võimaldavad alused.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.31. juulil 2008. a esitatud määruskaebuses palub avaldaja ringkonnakohtu määruse tühistada ja tunnistada kohtutäituri 24. jaanuari 2005. a otsus seadusvastaseks. Koos määruskaebusega esitas avaldaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Riigikohus ennistas 8. oktoobri 2008. a määrusega TsMS § 67 lg-st 1 ja § 68 lg-st 3 tulenevalt määruskaebuse esitamise tähtaja. Määruskaebuse kohaselt tuleneb 1997. a tagaseljaotsusest, et sissenõue pööratakse panditud varale. Seega oli kohtuotsusega selle täitmise viis ja kord kindlaks määratud ning kohtutäitur ei saanud seda iseseisvalt muuta. Võlgniku ja panga sõlmitud laenuleping oli tagatud notariaalselt tõestatud pandilepinguga, millega olid tagatud kõik lepingust tulenevad nõuded ja sellega seotud kõrvalkulud (sh intressid). Maakohtu viidatud asjaõigusseaduse sätetest ei tulene, et juhul, kui pandipidaja nõue ei ole täidetud tagatud pandiga, siis on tal õigus pöörata sissenõue ka muule pantija varale. Samuti ei nähtu asjaõigusseaduse sätetest, et kui panditud asja omanik on ühtlasi võlgnik, tulenevad tema kohustused lisaks pandilepingule ka laenulepingust, seega ei vastuta pantija ja võlgniku isiku kokkulangemise korral pantija ainult panditud asjaga, vaid kogu varaga. Kuna vara oli juba eelnevalt müüdud (kohtuotsus oli täidetud), tuli kohtutäituril kuni 1. jaanuarini 2006. a kehtinud TMS § 31 järgi pöörduda selgituse saamiseks täitedokumendi teinud kohtu poole. Selgitust vajas ka sissenõudja asendamine teise isikuga, kellele sissenõudja loovutas 20. oktoobril 2004. a oma nõude võlgniku vastu. Kohtutäitur seda ei teinud ning arestis vastuolus TMS §-ga 50 võlgniku vara. Kohtutäitur arestis surnud võlgnikule kuulunud elamu ilma õigusliku aluseta. TMS § 26 lg 1 järgi on võlgnikul õigus viibida täitetoimingute juures, tutvuda täitetoimikuga, saada täitemenetluse kohta õiendeid ja teha avaldusi ning nõuda nende kandmist kohtutäituri aktidesse, sõlmida omavahel kokkuleppeid, esitada arvamusi vara kuuluvuse ja hinna kohta.
9.Kohtutäitur ei ole avaldaja määruskaebusele vastust esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 695 ja § 691 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 ja kohtute seaduse § 1387 lg 1 esimese lause alusel saata Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, sest asja lahendas vale kohtukoosseis.
11.Tulenevalt TsMS § 692 lg-st 4 ei ole Riigikohus seotud kaebuse piiridega ja tühistab ringkonnakohtu otsuse kaebuse põhjendustest olenemata, kui ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi. Menetlusõiguse normi olulise rikkumisena käsitatavad asjaolud on sätestatud TsMS § 669 lg 1 p-des 1-5. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib Riigikohus lugeda menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks ka 1. lõikes nimetamata rikkumise. Kolleegium kordab oma varasemates lahendites (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-07 (RT III 2007, 15, 171), p 7 ja 18. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06 (RT III 2007, 1, 3), p 9 väljendatud seisukohta, et menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 669 lg 2 mõttes on asja läbivaatamine ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt. TsMS § 666 lg 1 järgi vaatab ringkonnakohtus läbi ja lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik. Tulenevalt sama paragrahvi 3. lõikest vaatab hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse läbi ja lahendab ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis. Riigikohus on 3. oktoobril 2006. a kohtuasjas nr 3-2-1-79-06 (RT III 2006, 34, 290) tehtud määruse p-s 10 selgitanud, et menetlust lõpetava määrusena tuleb TsMS § 661 lg 2 tähenduses mõista kõiki hagita menetluses tehtud määrusi, millega hagita asi lahendatakse. Menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena TsMS § 428 tähenduses. Vaadeldaval juhul vaatas avaldaja määruskaebuse läbi ja lahendas selle üks ringkonnakohtu kohtunik. TsMS § 666 lg-st 3 tulenevalt pidanuks seaduslik kohtukoosseis koosnema kolmest ringkonnakohtu kohtunikust. Kuna menetlust lõpetava määrusena tuleb TsMS § 661 lg 2 tähenduses mõista kõiki hagita menetluses tehtud määrusi, millega hagita asi lahendatakse, rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõiguse normi, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada määruskaebuse põhjendustest olenemata.
12.Vastuseks avaldaja määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. Avaldaja leiab, et asjas esitatud täitedokument (1997. aasta tagaseljaotsus) on ebaselge ning kohtutäitur pidanuks pöörduma täitedokumendi selgitamiseks selle koostaja poole. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TMS § 31 esimese lause kohaselt on kohtutäitur täitmisele kuuluva lahendi ebaselguse korral kohustatud selgituse saamiseks pöörduma lahendi teinud organi (ametiisiku) poole. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16. oktoobril 2002. a tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 (RT III 2002, 27, 304) tehtud määruse p-s 12 selgitanud, et viidatud säte peab silmas neid juhtumeid, mil on ebaselge täitedokumendi sisu kohtutäituril puudub kindlus, millise toimingu, millistel tingimustel ja millisel ajal peab ta tegema. Näiteks kui on ebaselge, millise asja peab ta võlgnikult ära võtma või milline on sissenõutavate intresside suurus. 1997. aasta tagaseljaotsuse resolutsioonis mõisteti A. Jekimovilt AS Eesti Maapank kasuks välja
379 854 krooni (I kd, tlk 77). Samas on otsustatud, et sissenõue pööratakse võlgniku panditud varale. Kohtuotsuse resolutsioonist ei tulene, et sissenõude tohib pöörata ainult panditud varale. Kui kohtutäituril ei tekkinud kahtlust kohtulahendi selguses, ei olnud tal tulenevalt TMS §-st 31 kohustust pöörduda selgituse saamiseks kohtu poole ja hinnangu täitedokumendi selgusele saab anda kohus avaldaja kaebuse menetlemisel.
13.Kuna määruskaebuse vaatas ringkonnakohtus läbi ebaseaduslik kohtukoosseis, jätab kolleegium määruskaebuse esitaja teised väited tähelepanuta. Jaak Luik, Henn Jõks, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.