Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2864, mille alusel müüs hageja soojusenergiat elumajale xxx Jõhvi. AS ISS on lepingu sõlmimisel tegutsenud korteriomanike nimel ja huvides. Kostjad ei ole kohaselt täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi ja on maksete tasumisel pidevalt viivituses. Tulenevalt TsÜS § 115 lg 1, KKütS §§ 2, 6, 8, 10 ja 11, VÕS §§ 65 lg 1, 65 lg 4, 76 lg 1, 100, 101 lg 2, 208 lg 1 palub hageja kohtul kostjatelt välja mõista võlgnevuse summas 4652,04 krooni ja viivise summas 4 106,71 krooni.

Kostjate vastused Kostjad oma 27.juunil 2007 kohtule esitatud kirjalikes vastustes hagi ei tunnista. Kostjad ei oma võlgnevust hageja ees. Kostjatel on makstud kõik arved nende poolt tarbitud soojusenergia eest. Elamus aadressil xxx, Jõhvi on võlgnikeks hoopis teised isikud, need on korteri nr xx omanik T A ja korteri nr xx omanik V I. Seda asjaolu tõendavad kostjad AS-i ISS Eesti poolt väljaantud õiendiga. Seepärast leiavad kostjad, et hagi peab olema esitatud T A ja V I ́i vastu. Kostjad soovivad, et hageja asendaks kostjad. Juhul, kui hageja ei asenda kostjat, siis leiavad kostjad, et T A ja V I tuleb menetlusse kaasata kolmandate isikutena. Kostjatel on vastuväiteid ka hagiavalduses esitatud asjaoludele. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 01.07.2002 AS Kohtla-Järve Soojus ja AS Minu Vara Ida (praegune ärinimi AS ISS Eesti) soojuse ostu-müügilepingu nr 2864. Kostjad leiavad, et hageja ei ole tõendanud, et AS Minu Vara Ida on lepingu sõlmimisel tegutsenud korteriomanike nimel ja huvidel, st temal oli lepingu sõlmimiseks esindusõigus. Juhul kui AS-il Minu Vara Ida puudus esindusõigus lepingu sõlmimiseks, ei teki kostjatel hageja ees selle lepingu alusel kohustusi. 16.mail 2008 esitasid kostjad hagile täiendava vastuse. Hageja on esitanud korteriomanike üldkoosoleku protokolli 06.12.2002 ning leiab, et protokolli kohaselt on omanikud nimetanud AS Minu Vara Ida elamu xxx valitsejaks 5 aastaks. Samuti luges üldkoosolek kehtivaks korteriomaniku ja AS Minu Vara Ida vahelised teeninduslepingud, mis olid eelnevalt sõlmitud korteriomaniku ja AS Jõhvi Linnamajandus vahel. Protokollist ja kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et AS Minu Vara Ida oleks nõustunud üldkoosoleku protokolliga, sest puudub sellele järgnev tegevus ehk uue lepingu sõlmimine uue hooldajaga. Üldkoosoleku protokoll ei anna veel alust AS-il Minu Vara Ida arvata, et nendega sõlmiti hooldusleping korteriomanikega xxx viieks aastaks. Kuid nagu elumajale xxx AS Minu Vara Ida poolt esitatud soojusenergia arvetest nähtub, et korteriomanikud aktsepteerisid soojusenergia ostu-müügilepingut tulenevalt VÕS § 11 lg 1. Antud suulise lepingu alusel käis ostmine-müümine keskmiselt väljakujunenud hindadega ehk samamoodi, kui teiste hoonete puhul, kellel olid olemas lepingud soojusenergia ostmiseks ja hoone hooldamiseks AS-iga Minu Vara Ida. AS Minu Vara Ida tõendist teenustasu arvelduste kohta nähtub, et arve esitati igale korteriomanikule eraldi, seega suuline soojusenergia ostu-müügileping oli sõlmitud endistel tingimustel ja alustel, mis tulenesid endisest lepingust, st AS-iga Jõhvi Linnamajandus sõlmitud lepingust. Kuna üldkoosoleku protokollile pole järgnenud uue hoolduslepingu sõlmimist, siis ei tulene ka esindatuse loovutamist korteriomanike xxx poolt. Seega kõik lepingud, lepingu lisad ja lepingumuudatused ei ole Minu Vara Ida poolt sõlmitud korteriomanike xxx nimel. Kuna Minu Vara Ida esitas xxx korteriomanikele arved soojusenergia eest, soojusenergia oli tarnitud xxx, siis tekib korteriomanike vastu nõude esitamise õigus AS-il Minu Vara Ida, mitte AS –l Kohtla-Järve Soojus. Kostjad leiavad, et hageja nõuded nende vastu on alusetud, kuna poolte vahel puudub müügi- või hooldusleping, kus oleks kokku lepitud õiguste, kohustuste ja teenuse osas. 2(7)

Kolmandate isikute kaasamine Viru Maakohtu 19.märtsi 2008 määrusega oli tsiviilasja menetlusse kolmandate isikutena kostjate poolel kaasatud T A ja V I. Kohtuistungid Kohtuistungil 23.aprillil 2008 hageja esindaja toetas hagi, selgitades, et vastavalt üldkoosoleku protokollile, millega AS Minu Vara Ida valiti 5 aastaks valitsejaks, nimetati ka maja nõukogu, mille liikmeteks kostjad on. Hageja lähtus selles, et maja elanikel on võimalik saada infot majas toimuva kohta. Enne hagi esitamist saadeti elanikele pretensioon, kuid sellele ei reageeritud. Kui oleks esitatud andmed, oleks hagi esitatud reaalsete võlgnike vastu. Antud juhul ei näe hageja vajadust kostjate vahetamiseks, kostjatel tekivad regressinõuded võlgnike vastu. Sisuliselt on see majasisene küsimus. Kostja N G selgitas, et pretensiooni nägi ta alles siis, kui sai hagimaterjalid. Pretensioon esitati KÜ esimehele. Kostja hagi ei tunnista. Reaalsed võlgnikud ei eita oma võlgnevust. Kostja V J hagi ei tunnistanud ja jäi kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. Kolmas isik T A selgitas, ta on võlgnevuse hagejale 903 krooni enne hagi esitamist ära tasunud. Kolmas isik V I selgitas, et ta tunnistab oma võlga. Kuna ta on invaliiduspensionär, saab ta võlga kustuda kuus 300 krooni ulatuses. Kohtuistungil 02.juuni 2008 hageja esindaja toetas hagi, selgitades, et neil puuduvad autentsed andmed võlgnike kohta. Kostja V J hagi õigeks ei võtnud, selgitades, et majal on võlg, kuid see tuleks nõuda välja reaalsetelt võlglastelt. Kostja N G hagi ei tunnistanud. Kolmas isik V I selgitas, et ta saaks võlgnevust maksta 400 krooni kuus. Kohus määras lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostjate vastused ning kuulanud kohtuistungitel ära menetlusosalised ja uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja AS Kohtla-Järve Soojus kui müüja ja AS Minu Vara Ida kui hooldaja vahel on sõlmitud 01.07.2002 koostööleping nr 2864, mille punktide 1.1-1.4 kohaselt müüja müüb hooldajale soojusenergiat lepingu lisas nr 4 nimetatud hoonetele ning soojusenergiat kasutatakse hooldaja poolt hallatavate hoonete soojusenergiaga varustamiseks (tl 38-48). Kohus tuvastas, et elumaja xxx korteriomanike 06.12.2002.a. üldkoosoleku otsusega nimetati AS Minu Vara Ida elamu xxx valitsejaks 5 aastaks (tl 129-130). Seisuga 22.03.2007 oli elumaja xxx korteriomanike võlgnevus soojusenergia tarbimise eest kokku 8758, 75 krooni, sh viiviste võlgnevus 4106,71 krooni (tl 49-50, 51-66).

3(7)

Hageja toetub hagis VÕS § 65, kostjate seisukoht on, et kohustuse korrektselt täitnud korteriomanik ei pea vastutama teise korteriomaniku (nn võõra võla) eest. Võlgnike paljusus tekib, kui võlasuhte raames eksisteeriva kohustuse peab täitma rohkem kui üks isik ehk võlgnik. VÕS § 65 lg 1 sätestab: kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Solidaarvastutuse tekkimine on seaduses sätestatud näiteks käenduse (VÕS §§ 145 lg 1, 150), kohustuse ülemineku (VÕS § 175 lg 8), ettevõtte ülemineku (VÕS § 183 lg 1) jne korral. Solidaarkohustuse olemusest tuleneb, et võlausaldaja saab valida, millistelt solidaarvõlgnikelt ning millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Võlausaldaja võib valikuvõimalust kasutades otsustada, kas esitada nõude ühe solidaarvõlgniku vastu ja nõuda temalt kogu kohustuse täitmist täies ulatuses. Kostja (nn võõra võla küsimus) ei pea ilmtingimata olema tegelik võlgnik (st korteriomanik, kes ei ole kohustust täitnud), kostja ja teiste korteriomanike omavahelisi suhteid reguleerib sisesuhe (st seda, kuidas jaguneb vastutus kohustuse täitmise eest üksikute solidaarvõlgnike vahel). Sisesuhte regulatsioon võimaldab solidaarvõlgnikul, kes on välises suhtes võlausaldaja nõude täitnud suuremas ulatuses kui temale sisesuhtes langev osa, esitada regressinõudeid teiste solidaarvõlgnike vastu (vt selle kohta VÕS § 69). Võlasuhe (solidaarkohustus) teenuse müüja ja korteriomanike omavahelistes suhetes saab eelduslikult tuleneda vastavast lepingust. Solidaarkohustusest tulenevateks vastuväideteks võivad olla vastuväited, et solidaarkohustust ei eksisteeri, et nõue on aegunud jms, ka vastuväited, mis kuuluvad solidaarvõlgnikule isiklikult (vt selle kohta VÕS § 67). Solidaarvõlgnike ja solidaarvastutusega seonduvat soojusenergia müügilepingute korral on analüüsitud Riigikohtu 30.11.2004. a kohtuotsuses 3-2-1-111-04 (Kalevi 16 kaasus, kättesaadav arvutivõrgus: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222476865 ). Riigikohus märkis otsuse punktis 24 järgmist: Kolleegium peab vajalikuks käsitleda ka küsimust vastutusest soojuse müügi lepingu täitmise eest, kui müügilepingu sõlmivad korteriomanikud ühiselt või kui seda teeb nende nimel valitseja. Võrguettevõtja peab KKütS § 14 lg 4 järgi korraldama võrgust tarbitava soojuse koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Võrguettevõtja peab KKütS § 15 lg 1 järgi tagama ka tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojakoguste kindlaksmääramise. Seega piirduvad võrguettevõtja kohustused vaid kogu tarbijapaigaldise kaudu edastatud soojuse arvestamisega. Kuidas soojus korterite vahel jaotub ja millistel põhimõtetel toimuvad arveldused, ei ole kaugkütteseaduses reguleeritud ning seega sõltub see võrguettevõtja ja korteriomanike (-valdajate) vahelistest ning korteriomanike (valdajate) omavahelistest kokkulepetest. Silmas tuleb pidada, et kuigi KOS § 13 lg 1 ja AÕS § 75 lg 1 järgi eeldatakse kaasomandi majandamiskulude katmist vastavalt mõtteliste osade suurusele, kehtib selline regulatsioon vaid kaasomanike endi vahelises suhtes. Soojuse müügilepingu alusel tuleb lepinguosaliste vastutust võrguettevõtja ees soojuse eest tasumisel hinnata esmajoones müügilepingu enese alusel ja lähtuda võlaõigusseaduse sätetest võlgnike ja võlausaldajate paljususe kohta. Põhiliseks probleemiks võib olla soojuse müügihinna tasumise kohustuse jagunemine tarbijate vahel, st küsimus kas korteriomanik (-valdaja) vastutab võrguettevõtja ees ka teiste tarbijate võlgnevuste eest. Võlaõigusseaduse § 65 lg 4 järgi eeldatakse, et isikud on solidaarvõlgnikud, kui nad kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt. Kui soojuse müügileping on sõlmitud põhimõttel, et iga korteriomanik (-valdaja) tasub soojuse eest üksnes 4(7)

talle mõõdetavalt või arvestuslikult langeva osa, on tegemist osavõlgnikega VÕS § 63 lg 1 järgi. Kui lepingu järgi võrguettevõtja sellist arvestust ei pea ja esitab tarbitud soojuse eest arveid korteriomanikele ühiselt või valitseja vahendusel, vastutavad korteriomanikud müügilepingu täitmise eest eelduslikult solidaarselt. Riigikohus juhtis oma otsuses tähelepanu VÕS § 68 lg 1, mille järgi ka solidaarvastutuse puhul vastutab lepingu rikkumise eest üksnes see solidaarvõlgnik, kes on lepingut rikkunud, st õiguskaitsevahendeid lisaks kohustuse täitmise nõudele saab rakendada esmajoones selle võlgniku vastu (vt Riigikohtu otsuse 3-2-1-111-04 punkt 25). Riigikohus on veel märkinud, et kui soojuse müügilepingu sõlmib enda nimel korteriühistu, vastutab ta võrguettevõtja ees ka lepingu täitmise eest. Seega jagab korteriühistu soojuse korteriomanike vahel ning nõuab vastavalt ühistu otsustele ja põhikirjale korteriomanikelt välja neile langevad osad majandamiskuludes. Sellised otsused on KÜS § 13 lg 4 järgi täitmiseks kohustuslikud kõigile korteriomanikele. Korteriühistu nõudeid võlgnikest korteriomanike vastu saab tagada mh hüpoteegiga vastavalt KÜS § 9 lg-le 1. Samas peab võrguettevõtja ka korteriühistuga sõlmitud lepingu puhul arvestama otsuse p-s 25 nimetatud põhimõtetega (punkt 26). Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 (korteriomanike ühisus) kohaselt kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse (RT I 1995, 61, 1025; 1999, 42, 498; 2000, 88, 576) nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS § 20 lg 1 kohaselt valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. KOS § 21 lg 2 (valitseja õigused ja kohustused) kohaselt valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel: 1) korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid; 2) korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi; /---/ 5) esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et valitseja võib korteriomanikelt nõuda volikirja andmist. Volikirjale kirjutavad alla käesoleva seaduse § 18 lõikes 6 sätestatud isikud või teeb seda üldkoosoleku poolt volitatud isik. 01.07.2002. a sõlmitud koostöölepingust 2864 ja selle lisadest (tl 38-44) nähtub, et AS KohtlaJärve Soojus (Lepingus Müüja) müüb AS-le Minu Vara Ida (keda Lepingus nimetatakse Hooldajaks) soojusenergiat, mida kasutatakse Hooldaja poolt hallatavate hoonete (hoonete nimekiri on toodud lisas 4) soojusenergiaga varustamiseks. Müüja jaotab Hooldaja poolt hallatavates hoonetes (kuhu kuulus ka xxx elamu, tl 48) tarbitud soojusenergia kogused nimetatud hoonete korteriomanike vahel (üldtingimuste punkt 2.7), Müüja teostab arveldusi müüdud soojusenergia eest vastavalt Lepingu lisa 1 (üldtingimused) peatükile 4 (punkt 2.8), Müüja esitab Hooldajale igakuiselt koondaruande eelmisel kuul müüdud soojusenergia koguste, müüdava soojusenergia eest laekunud rahasummade ja võlgnevuste kohta Hooldaja poolt hallatavate hoonete kaupa (punkt 4.10), Müüja esitab korteriomanikele arve igale arvestuskuule järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks, näidates sellel ära ka võlgnevuse eelnenud perioodi eest (punkt 4.11), korteriomanikud tasuvad Müüjale arve arvestuskuule järgneva kuu, ehk arve esitamise kuu 25ndaks kuupäevaks (punkt 4.12), Lepingu jõustumisel osutab Müüja soojusenergia tarbimise 5(7)

jaotamise teenust ning Müüjaga arveldavad korteriomanikud vastavalt peatükile 4 (punkt 6.1). Lepingut saab muuta kirjaliku kokkuleppe alusel, kusjuures muutmise soovist tuleb teisele lepingupoolele teatada vähemalt üks kuu ette, lepingut saab muuta ühepoolselt kui nimetatud võimalus ja selline Lepingu muutmise kord on Lepingus otseselt ette nähtud (punktid 6.4 ja 6.5). 01.10.2004. a sõlmisid AS Kohtla-Järve Soojus ja AS Minu Vara Ida (lisatud nimekirjas nimetatud korteriühistute ja lisatud nimekirjas nimetatud elamute majavalitseja nimel) kokkuleppe soojuse ostu-müügilepingu 2864 juurde (tl 45). Kohtule hageja kokkuleppes mainitud lisatud nimekirju esitanud ei ole. Kokkuleppest nähtub, et pooled leppisid kokku, et 01.07.2002. a sõlmitud Lepingu kohaselt on soojuse ostjaks lisatud nimekirjas nimetatud korteriühistud ja nimekirjas nimetatud elamute korteriomanike nimel majavalitseja (lepingu ülevõtmine); alates 01.09.2004. a ostetud soojuse eest esitab Müüja arve lisatud nimekirjas nimetatud korteriühistutele ja arve koopia AS-le Minu Vara Ida ning elamute osas, kus on valitud majavalitseja – majavalitsejale; ostetud soojuse eest esitatud arvete tasumise eest vastutavad: elamute osas, kus on moodustatud korteriühistu – korteriühistu, elamute osas, kus on valitud majavalitseja – korteriomanikud; arve mittetasumisel ettenähtud tähtajaks on AS-l Kohtla-Järve Soojus õigus nõuda viiviseid 0,07% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kokkuleppest ei nähtu, et AS Minu Vara Ida tegutses kokkulepet sõlmides muuhulgas xxx korteriomanike nimel korteriomanikelt saadud volituste alusel. Asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et AS Minu Vara Ida on 01.07.2002.a soojuse ostu-müügilepingut nr 2764 sõlmimisel tegutsenud xxx korteriomanike nimel. Kohtule esitatud xxx korteriomanike üldkoosoleku protokollist 06.12.2002 (tl 129) ei nähtu, et korteriomanikud oleksid arutanud ning otsustanud volituste andmist valitsejale korteriomanike nimel tehingu tegemiseks AS-ga Kohtla-Järve Soojus (lepingu muutmiseks vastutuse osas, leppetrahvi kohaldamiseks) vastavalt KOS § 21 lg 2 p 1. Üldkoosoleku protokollist nähtub vaid see, et korteriomanike koosolek otsustas: 1. „ettepanekut nimetada AS Minu Vara elamu aadressil xxx valitsejaks 5. aastaks“. Hageja ei ole vaidlustanud kostjate vastuväidet ja kostjate poolt esitatud tõendeid ( t.l 13,14, 24, 81, 82, 92,93, 138-140), et kostjad on oma kohustused, mis tulenevad soojuse müügilepingust, korrektselt täitnud ja neil puudub võlgnevus hageja ees. Kolmas isik V I on kohtuistungitel ja kohtule esitatud kirjalikus avalduses (tl 115) tunnistanud oma võlgnevust hageja ees (tl 18,19,27,28,86,88,97,99, 142,144). Eeltoodut arvesse võttes võib kokkuvõtvalt öelda, et käesolevas asjas ei ole solidaarvastutuse kohaldamine võimalik, kuna see ei tulene otseselt seadusest ning hageja ja korteriomanike vahel puudub leping, mis oleks aluseks solidaarvastutuse kohaldamiseks. Solidaarvastutuse kohaldamisel tuleb arvestada ka VÕS § 68 lg 1 sätestatut, mille järgi solidaarvastutuse puhul vastutab lepingu rikkumise eest esmajoones lepingut rikkunud solidaarvõlgnik. Seega vastutavad soojuse müügilepingu rikkumise eest üksnes need solidaarvõlgnikud, kes lepingut rikkusid, s.o kes jätsid tarbitud soojusenergia eest hagejale lepingus kokkulepitud tähtajaks tasumata. Hagejal on võimalik esitada nõue võlgniku vastu alusetu rikastumise sätete (VÕS 52. peatükk) alusel. Hageja on sellist liiki nõudeid tavapäraselt kohtule esitanudki. Eeltoodust lähtudes jätab kohus hagi rahuldamata. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. 6(7)

Menetluskulud

Helgi Vinni Kohtunik:

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.