Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Hageja ja kostja sõlmisid töölepingu 01. oktoobril 2005.a töölepingu. 02. jaanuaril 2008.a teatas kostja hagejale, et hageja tööleping lõpetatakse koondamise tõttu 24. jaanuaril 2008.a. Kostja teatas töölepingu lõpetamisest hagejale 23 päeva seaduses sätestatust vähem. Seega pidi tööandja maksma hagejale lõpparve kosseisus lisaks koondamishüvitisele ka hüvitist

koondamisest vähem teatatud aja eest 23 tööpäeva eest, s.o. summas 4 462,00 krooni. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega on tuvastatud, et kostja jättis hagejale lõpparve kosseisus välja maksmata hüvitise koondamisest vähem teatatud aja eest summas 4462 krooni. Selles osas kostja töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud ning töövaidluskomisjoni otsus on jõus. Kuna kostja ei maksnud hagejale töölepingu lõpetamise päeval lõpparve koosseisus välja hüvitist koondamisest vähem teatatud aja eest ega ole seda tänaseni teinud, on kostja viivitanud lõpparve tasumisega ja hagejal on õigus vastavalt TLS § 119 lg 2 nõuda kostjalt keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest, kuid mitte rohkem kui hageja ühe kuu keskmise palga ulatuses. Töövaidluskomisjoni otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 3 767,00 krooni lõpparve tasumisega viivitamise eest. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis 3 767,00 krooni lõpparve tasumisega viivitamise eest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED ESITATUD HAGIAVALDUSELE (tl 30-31). Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt lõpparve maksmisega viivitamise eest hüvitise väljamõistmise nõudes. Kostja vastusest nähtub, et 25.01.2008.a oli töötajale üle kantud 11 782,00 krooni, millest 8 909,00 krooni oli kompensatsioon puhkuse ja koondamise eest ja 2 873,00 krooni oli jaanuarikuu palk. EV Vabariigi Valitsuse 15.08.2001.a määruse nr 257 „Keskmise palga arvutamise kord“ § 2 p 1 ja § 3 p 1 alusel hageja ühe tööpäeva keskmine päevapalk on 194,00 krooni. Seega on töötaja nõuded põhjendamatud ja tõendamata.

KOHTUISTUNG

Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud ja oma mitteilmumise põhjusest kohtule ei teatanud hageja taotles kohtuistungil asja sisulist arutamist ilma kostja osavõtuta, mistõttu on kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 ja § 414 alusel õigustatud asja sisuliselt lahendama kostja osavõtuta. Hageja, I.K., poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et ta asus kostja juures tööle alates 01.10.2005.a klienditeenindaja-müüjana. Tööleping lõpetati seoses koondamisega 24.01.2008.a. Koondamisest teatati 02.01.2008.a. Tööseadusandluse järgi peab omanik koondamisest 2 kuud ette teatama ja 2 kuud maksma. Tööandja tasus puhkusekompensatsiooni ja koondamise eest 8909,00 krooni ja 2873,00 krooni jaanuarikuu 2008.a palga. Hageja arvestuse järgi on tal saamata hüvitis 4 462 krooni ja 4000 krooni ühe kuu palk. Tema keskmine palk on 3 767 krooni kuus. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt välja hüvitis 3 767 krooni lõpparve täieliku väljamaksmisega viivitamise eest ja hüvitis töölepingu lõpetamisest vähemteatatud aja eest 4 462 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Poolte vahel sõlmiti tööleping 01.10.2005.a. (tl 8). Tööleping hagejaga lõpetati 24.01.2008.a TLS § 86 p 3 alusel seoses koondamisega. Hagejale tehti töölepingu lõpetamine teatavaks käskkirjaga 02.01.2008.a. I Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest 23 päeva ulatuses summas 4 462,00 krooni. Töölepingu seaduse § 87 lg 1 p 3 kohaselt töölepingu lõpetamisest on tööandja kohustatud töötajale kirjalikult ette teatama töötajate koondamisel töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures alla viie aasta, mitte vähem kui kaks kuud.

Käskkirjast nr 0012;23.12.2007.a (tl 9) nähtub, et hagejaga lõpetati tööleping TLS § 86 p 3 alusel alates 24.01.2008.a. Töölepingu lõpetamisest teavitati hagejat 02.01.2008.a. Kuna hageja töötas kostja juures alates 01.10.2005.a, siis oleks pidanud tööandja hagejat teavitama töölepingu lõpetamisest ette kaks kuud. Asjaolule, et kostja ei ole kinni pidanud töölepingu lõpetamisel töötajatega koondamise tõttu seaduses sätestatud etteteatamise tähtaegadest, kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Töölepingu seaduse § 87 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud tähtaegade mittejärgimisel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati. TsÜS § 134 lg 1 kohaselt tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. TsÜS § 135 lg 1 ja 2 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Seega tuleb hagejale töölepingu lõpetamisest vähem ette teatamise aja algust lugeda alates 03.01.2008 kuni 24.01.2008.a, kaasaarvatud. OÜ M. raamatupidamise andmete põhjal (tl 11) on hageja keskmine päevapalk 194 krooni, selles osas poolte vahel vaidlus puudub. Kuna perioodi 03.01.2008 – 24.01.2008.a jääb 16 tööpäeva, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis TLS § 87 lg 2 alusel 3104,00 krooni (16x194). II Hageja palub kostjalt välja mõista TLS § 119 lg 2 järgi lõpparve kinnipidamisega viivitamise eest ühe kuu keskmine palk summas 3 767,00 krooni. Kostja on seisukohal, et tema ei ole lõpparve väljamaksmisega viivituses olnud. Palgaseaduse § 32 lg 1 kohaselt tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Töölepinguseaduse § 119 lg 2 järgi on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kuna antud asjas on leidnud tuvastamist, et kostja ei maksnud töölepingu lõpetamise seisuga hagejale kõiki hagejal saada olevaid summasid ning et hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem ette teatamise aja eest kuulub lõpparve koosseisu, siis on kostja olnud lõpparve väljamaksmisega viivituses TLS § 119 mõtte kohaselt. Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2001.a määruse nr 275 „Keskmise palga arvutamise kord“ § 4 lg 4 kohaselt keskmise kuupalga arvutamiseks korrutatakse keskmine päevapalk selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga. Arvestades, et hagejaga lõpetati tööleping 24.01.2008, siis keskmise kuupalga arvutamiseks võtab kohus aluseks perioodi 24.12.2007 - 24.01.2008.a ning kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 3 880,00 krooni (20x194). Seega kuulub OÜ-lt M. I.K. kasuks väljamõistmisele hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem ette teatamise aja eest 3104,00 krooni ja hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 3 880,00 krooni, kokku 6984,00 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab antud asjas I.K. poolt kantud menetluskulud täies ulatuses OÜ M. . Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.