Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Maie Seppo
Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2008.a Tallinn Tsiviilasja number
2-07-32452
Tsiviilasi
AS Ehagi MOÜ vastu 23 525,64 krooni põhivõla ja 21 032,84 krooni viivise väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS E(registrikood xxx asukoht xxx), volitatud esindaja E Erlach (xxx) esindajad Kostja: MOÜ (registrikood xxx, asukoht teadmata) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.
Asjaolud ja menetluse käik AS E esitas 30.08.2007.a Harju Maakohtule hagi MOÜ vastu 23 525,64 krooni põhivõla ja 21 032,84 krooni viivise väljamõistmiseks. Kohtule on, vaatamata teostatud päringutele, kostja asukoht teadmata. 21.10.2008.a esitas kohus vastavalt TsMS § 317 lg 4 kostjale vastamise ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjalik vastus hagile tuleb kostjal esitada 14 päeva jooksul arvates teate avalikult kättetoimetamisest. Hagiavaldus ja vastamise ettepanek loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. Vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja kohtule tähtajaks ega hiljem vastanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi, kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 28.03.2005.a (tlk 9), 28.03.2005.a (tlk 11), 28.03.2005.a (tlk 13), 28.03.2005.a (tlk 17), 31.03.2005.a (tlk 15), 31.03.2005.a (tlk 19) ning 28.09.2005.a (tlk 21) sõlmitud liitumislepingutest, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust, ja 31.03.2005.a ning 31.03.2005.a EE sindused AS ja kostja vahel sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingutest, milledest tulenevad nõuded loovutas EE sindused AS 21.12.2005.a AS-ile E. Kostja ei täitnud oma kohustust tagastada raha ning võlgneb hagejale 44 558,48 krooni, millest 23 525,64 krooni on põhivõlgnevus ja 21 032,84 krooni viivis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 2 (3)
TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 10 538,43 krooni järgmiselt: õigusabikuludena 8 938,43 krooni, menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine 100,00 krooni ning hagi esitamisel tasutud riigilõivuna 1 500,00 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 8 938,43 krooni, menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise tasu 100,00 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 500,00 krooni, kokku 10 538,43 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Maie Seppo Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.