Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Menetluse käik ja määruse põhjendused Hageja esitas 06.04.2006.a Harju Maakohtule hagiavalduse pankrotihaldur RK vastu krooni suuruse kahju hüvitamiseks.

2 400 000

08.12.2008.a kohtuistungil hageja loobus hagist ning palus menetluse lõpetada. Hageja palub, seoses hagist loobumisega, tagastada hagiavalduse esitamise eest käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu summast pool riigilõivu maksjale NM`le. Kostja taotles kohtuistungil õigusabikulude 15 000,00 krooni väljamõistmist hagejalt. Menetlusosalised leppisid kohtuistungil kokku, et lühendavad menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumise tähtaega 3 päevani. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg-le 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus on seisukohal, et vastavalt TsMS § 429 lg 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja poolt hagiavaldusest loobumisega. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kostja taotles hagejalt kostja lepingulise esindaja kulu 15 000,00 krooni väljamõistmist. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 144 lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 võib kohus asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 1741 lg 1 järgi, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 4 kohaselt juhul, kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagist loobumise aluseks ei ole asjaolu, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud (sh kostja lepingulise esindaja kulu 15 000,00 krooni) käesolevas tsiviilasjas jätta hageja kanda. 10.05.2007.a määrusega on kohus kohustanud hagejat tasuma tagatisena kostja eeldatavate menetluskulude katteks 15 000,00 krooni kohtu tagatiste kontole. Hageja eest on NM tasunud (NM arvelduskontolt nr

XXXXXXXXXXXXXXX

Hansapangas) 05.09.2007.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072686 kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatisena 15 000,00 krooni. Seega tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel maksta välja NM poolt hageja eest 05.09.2007.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072686 tasutud

tagatis summas 15 000,00 (viisteist tuhat) krooni menetluskuluna kostja lepingulise esindaja kulude katteks kostja pankrotihaldur RK kasuks. TsMS § 178 lg 1 järgi, menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 08.12.2008.a kohtuistungil leppisid menetlusosalised kokku, et lühendavad menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumise tähtaega 3 päevani. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Menetluse lõpetamise määruse edasikaebamistähtaega tuleb lühendada ning seega võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalidele lisatud maksekorraldusest nähtuvalt tasus NM (arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas) hageja eest hagiavalduselt kostja vastu 21.05.2008.a riigilõivu 62 250,00 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072123. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 järgi tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel riigilõiv määruse alusel. Käesolevas tsiviilasjas kohus lõpetab menetluse kuna hageja loobus hagist. Seega tuleb riigilõivu maksjale menetluse lõpetamise määruse jõustumisel tagastada pool menetluses hageja eest tasutud riigilõivust, s.o 31 125,00 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.