12. detsember 2008.a, kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-08-16424
Tsiviilasi
B OÜ hagi OÜ Vvastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagihind 208 614,78 krooni Hageja: B OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja: S T (OÜ S International, asukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja: OÜ V(registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige A G Kostja esindaja: I Popov 25. november 2008
Kohtuistungil osalesid
I. B , D. K , S. T , A. G , I. P
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt V(xxx) 417 229,56 krooni (nelisada seitseteist tuhat kakssada kakskümmend üheksa krooni ja 56 senti; s.h. põhivõlgnevus 208 614,78 krooni ja viivis 208 614,78 krooni) B OÜ (registrikood xxx) kasuks.
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ V kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil.
29.04.2008 saabus Harju Maakohtule B OÜ hagi OÜ Vvastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja vahel sõlmitud tähtajalised tellingute rendilepingud. Kostja tagastas tellingud hagejale osaliselt, jättes tagastamata tellinguid koguses 116 m2 väärtusega 151 628,07 krooni. Lisaks on kostjal tasumata renditasu vastavalt arvetele nr 42, 46, 48, 52, 60 ja 66 ning osaliselt arve nr 38, kokku summas 208 614,78 krooni. 21.01.2008 kirjutas N G hagejale kinnituskirja, milles kinnitas eelnimetatud arvetest tulenevat võlgnevust hageja ees, kuid ei ole käesoleva hetkeni võlgnevust tasunud. Lepingu kohaselt kohustus kostja arvete tasumisega viivitamisel tasuma viivist 0,5 % tasumata summalt päevas. Hagi esitamise seisuga moodustab viivisesumma 264 170 krooni. Tegutsedes heas usus ja arvestades väljakujunenud kohtupraktikat vähendas hageja viivisenõuet põhivõla suuruseni. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 208 614,78 krooni ja viivis 208 614,78 krooni.
KOSTJA VASTUVÄITED
05.06.2008 saabus Harju Maakohtule kostja vastus hagile, milles ta hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu, sest ei eksisteerivat ühtegi lepingut hageja ja kostja vahel vastastikuste kohustuste kohta. 02.09.2008 esitas kostja taotluse viia läbi ekspertiis tellingute mahu kohta, et täpsustada hagihinda. Kostja arvestuse kohaselt moodustab tellingute jääk 70 000 krooni. Lepingus nr 9/22.05. on täiendavalt lisatud tellingute varuosad ilma juhataja nõusolekuta. Viimased arved ei olnud allkirjastatud, kuna „B “ lubas N. G mahud ümber vaadata. 13.10.2008 kirjas kohtule väidab kostja, et ei ole aktsepteerinud 27.07.2007 lepingut nr 13, kuna selle allkirjastas N. G , kes ei omanud volitust kostja esindamiseks. Sellel põhjusel kostja tasuski arve nr 38 osaliselt. Arveid nr 48, 52 ja 60 ei ole kostja tasunud.
HAGEJA SEISUKOHT K0STJA VASTUVÄIDETE OSAS
06.08.2008 kirjalikus seisukohas kostja vastusele väidab hageja, et kõik lepingud allkirjastas N.G . Enne rendilepingute sõlmimist pidasid hageja ja kostja esindajad läbirääkimisi ning kostjat esindasid nii A G kui ka N G. Pooltevaheliste suhete iseloomust võib järeldada, et hagejal puudus alus eeldada, et N. Gil ei olnud õigust lepingute sõlmimiseks. Kostja seaduslik esindaja A. G oli teadlik rendilepingute sõlmimisest, mida tõendavad tema poolt allkirjastatud tellingute tagastamisaktid. Hageja on seisukohal, et sellise tegevusega on A.G sõlmitud rendilepingud heaks kiitnud. Samuti märgib hageja, et OÜ V tasus 2007.a. juunikuust kuni 2008.a. veebruarikuuni arveid tasunud. Arves nr 38, mille kostja tasus osaliselt 07.02.2008, on kauba nimetusena märgitud hageja ja kostja vahel sõlmitud rendilepingud nr 07, 08, 09, 10 ja 13. Kostja väide tellingute jäägi 70 000 krooni kohta on arusaamatu. Hageja ei ole esitanud nõuet tagastamata tellingute sissenõudmiseks, vaid hagi esitati tellingute rentimise eest tasumata jätmise põhjusel. Kostja poolt tagastamata tellingute maht on 116 m2. Väär on kostja väide, et viimased arved jäeti allkirjastamata, sest hageja lubas mahud ümber vaadata. N. G andis 21.01.2008 hagejale kinnituskirja, milles kinnitas arvete saamist ning kohustus need tasuma hiljemalt 30.04.2008.
KOHTUISTUNG
12.08.2008 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja jäi oma vastuväidete juurde ning oli seisukohal, et N. G tegutses eraisikuna ning tal ei olnud volitust kostja esindamiseks. 25.11.2008 toimunud kohtuistungil tunnistas kostja hagi osaliselt. Kostja kinnitusel hageja soovis lepingutele seadusjärgse esindaja kinnitust, kuid 27.07.2007 lepingut nr 13 ei ole kostja esindaja poolt aktsepteeritud ning selles osas kostja hagi ei tunnista.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt, kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle:
2.1.N G allkirjastas OÜ V nimel hagejaga tähtajaga 31.12.2007 ja renditasuga 1,30 kr/m2 päevas, millele lisandub käibemaks, järgmised tellingute rendilepingud: - 11.05.2007 rendilepingu nr 05, mille alusel N. Gile anti üle 168 m2 tellinguid; - 15.05.2007 rendileping nr 07 tähtajaga, N. Gile tellingud üle antud koguses 332 m2; - 16.05.2007 rendileping nr 08, N. Gile tellingud üle antud koguses 252 m2; - 22.05.2007 rendileping nr 09, N. Gile üle antud 557 m2 tellinguid; - 29.05.2007 rendileping nr 10, N. Gile tellinguid üle antud koguses 504 m2, - 27.07.2007 rendileping nr 13, N. Gile üle antud tellinguid koguses 504 m2.
2.2.Aleksandr G on tellingud 05.09.2007, 10.09.2007, 11.09.2007 ja 11.10.2007 aktidega osaliselt tagastanud, kinnitades tellingute tagastamise aktidel, et tellingud on saadud ja tagastatakse hageja ja OÜ V vahel sõlmitud rendilepingute alusel.
2.3.Hageja poolt hagis näidatud rendilepingute alusel esitatud arvetest arve nr 38/31.07.2007 summas 51 195,95 krooni kostja tasus 07.02.2008 osaliselt, tasudes 35 000 kr ja jättes tasumata 16 195,95 krooni. Kostjal on tasumata hagis nimetatud rendilepingute alusel esitatud arved nr 42/15.08.2007 summas 53 314,17 krooni; nr 46/31.08.2007 summas 56 868,45 krooni; nr 48/15.09.2007 summas 43 180,57 krooni, nr 52/30.09.2007 summas 20 478,90 krooni, nr 60/15.10.2007 summas 15 729,64 krooni ja nr 66/31.10.2007 summas 2847,10 krooni.
3.Kohtumenetluse käigus kostja tunnistas võlgnevust rendilepingute nr 05, 07, 08, 09 ja 10 osas, vaidlustades üksnes rendilepingust nr 13 tulenevaid kohustusi. Vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul hinnata, kas N Gi poolt sõlmitud rendilepingust nr 13 tulenes kohustusi OÜ-le V .
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 järgi rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 järgi võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Vastavalt TsÜS § 219 lg –le 1 on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.
5.Kostja OÜ V on kohtumenetluse käigus oma seisukohti muutnud vastavalt hageja poolt täiendavate tõendite esitamisele. Algses vastuses hagile kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu,
väites, et hageja ja kostja vahel puuduvad igasugused lepingulised suhted, sest lepingud allkirjastanud N. Gil ei olnud kostja esindamiseks volitusi. 25.11.2008 kohtuistungil kostja suuremas osas tunnistas hagi, eitades ainult ühe rendilepingu aktsepteerimist. Kohus leiab, et kostja vastuväited on paljasõnalised ning kunstlikult konstrueeritud eesmärgiga vabaneda vastutusest.
6.Kohus leiab, et kostja seadusjärgse esindaja, juhatuse liikme Aleksandr G’i poolt 05.09.2007, 10.09.2007, 11.09.2007 ja 10.09.2007 tellingute tagastamise aktidele (tl 99 – 102) tehtud märgetega kostja sisuliselt kinnitab, et N G oli volitatud kostja nimel tehinguid sõlmima. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et kõik kostja nimel sõlmitud tellingute rendilepingud allkirjastas kostja nimel N G. Äriregistri teabesüsteemi andmetel ei ole N G kunagi olnud OÜ V juhatuse liige või osanik. Tellingute tagastamise aktidele tehtud omakäelise märkega A. G kinnitab, et tellingud tagastatakse VOÜ ja B OÜ vahel sõlmitud rendilepingute alusel. Seejuures ei ole ära näidatud konkreetseid rendilepingute numbreid ega sõlmimise kuupäevi. Samas on nende tagastamise aktidega tagastatud ka selliseid tellingute osi, mida vaidlusaluste lepingute alusel ei ole kostjale üle antud. Nii on näiteks 11.09.2007 ja 05.09.2007 aktidega tagastatud kokku 3 toru, kuid kostjale on vaidlusaluste lepingute alusel üle antud üksnes 1 toru (lepingu nr 08 alusel). Samuti on kostja tagastanud hagejale kokku 51 2,5 m käsipuud, kuid lepingu nr 09 alusel on üle antud ainult 21 käsipuud, teiste hagis nimetatud lepingute alusel käsipuid üle ei antud. Hageja konto väljavõttest (tl 83 – 98) nähtuvalt on kostja tasunud hagejale 14.06.2007 arved 19, 20, 21; 19.06.2007 arved 18 ja 22, 10.07.2007 arve nr 27. Sellest järeldub, et poolte vahel on ka teisi rendilepinguid, mis ei ole käesoleva hagi aluseks.
7.Eelnevast järeldub, et poolte vahel oli väljakujunenud praktika, mille kohaselt kostja pidas endale siduvaks ja täitis N Gi poolt kostja nimel sõlmitud lepinguid. Võttes lisaks arvesse, et N G on Aleksandr G’i isa, asub kohus seisukohale, et tõepärane on hageja väide, et kostjat nimel asjas asju ja lahendas probleeme just N G. Seega hageja võis kostja ja N Gi varasema käitumise alusel mõistlikult eeldada, et N. Gil on kostja esindamise õigus. TsÜS § 138 lg 1 kohustab pooli õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimima heas usus. Samuti sätestab VÕS § 6 lg 1 võlausaldaja ja võlgniku kohustuse käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Tulenevalt VÕS § 25 lg -st 1 on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud muu hulgas järgima praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (VÕS § 7 lg 1).
8.Kostja ei ole vaidlustanud hagi aluseks olevate arvete kättesaamist. Samuti ei ole kostja kohtueelselt esitanud hagejale lepingute volitamata isiku poolt sõlmimise tõttu tühisuse vastuväidet. Vastupidi – kostja on sõlmitud lepinguid osaliselt täitnud, lepingud sõlminud N. G on 21.01.2008, s.o. enne hagi esitamist, kinnitanud, et on OÜ V esindaja ja on arved kätte saanud ning on lubanud arvetest nr 38, 42, 46, 48, 52, 60 ja 66 tuleneva võlgnevuse tasuda erinevateks tähtpäevadeks, kuid hiljemalt 30.04.2008.a. Pärast võla tunnistamist, 07.02.2008 on OÜ V tasunud arve nr 38 osaliselt. Kohus leiab, et nendel asjaoludel on kohtumenetluses kostja poolt lepingute tühisusele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega.
9.Tõendamist ei ole leidnud kostja väide, et kostja seadusjärgne esindaja A. G on aktsepteerinud lepinguid 05, 07, 08, 09 ja 10, kuid ei ole aktsepteerinud lepingut nr 13. Kostja väidetel tõendab lepingu nr 13 kostja seadusjärgse esindaja poolt mitte aktsepteerimist asjaolu, et kostja tasus arve nr 38 osaliselt, s.o. ilma lepingu nr 13 alusel nõutud renditasuta. Kostja väide on põhjendamata ja paljasõnaline. Arves nr 38 (tl 46) on lepingu nr 13 alusel renditud tellingute rendimakse suuruseks 3276 krooni (millele lisandub käibemaks). Kostja jättis arvest nr 38 tasumata oluliselt suurema summa – 16 195,95 krooni. Seega ei tõenda arve nr 13 osaline tasumine seda, et kostja seadusjärgne esindaja ei ole seda lepingut aktsepteerinud. Kohus otsuses eespool toodud põhjendustel on leidnud, et tellingute tagastamise aktidele tehtud märked on käsitatavad kostja juhatuse liikme poolt kõikide
N. Gi poolt OÜ V nimel sõlmitud lepingute aktsepteeringuna. Samuti nähtub N. Gi esindusõiguse olemasolu ja tema poolt sõlmitud lepingute kostja poolt aktsepteerimine sellest, et kostja on aktsepteerinud ja osaliselt tasunud N.Gi poolt vastu võetud arve nr 38, mis on esitatud rendilepingute nr 05, 07, 08, 09, 10 ja 13 alusel.
10.Eeltooduga kohus loeb tuvastatuks, et N. Gil oli OÜ V nimel lepingute sõlmimiseks kostja volitus olemas, kuigi selle kohta kirjalikku volikirja ei väljastatud. Lisaks on kostja tehingud heaks kiitnud, mis vastavalt TsÜS § 129 lg-le 1 välistab volituseta tehtud tehingu tühisuse. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Rendilepingute punkti 2.3. kohaselt on rentnikule kinnitatud maksetingimused sätestatud käesoleva lepingu lisas (arves). Vastavalt lepingute punktile 2.5. loeb rendileandja arve tasutuks juhul, kui raha on laekunud arvel nimetatud pangaarvele või on tasutud sularahas rendileandjale. Lepingute pinkltis
4.1.on sätestatud rentniku kohustus tasuda renditavate seadmete rentimise eest tähtaegselt vastavalt rentniku esindaja poolt aktsepteeritud arvele. Lepingute punktis 4.2. leppisid pooled kokku arve tasumise tähtajas 10 päeva alates arve väljakirjutamise kuupäevast. Pooled ei vaidle selle üle, et hagis nimetatud arvete tasumise tähtpäevad on möödunud ning kostja ei ole arveid tasunud. Kostja ei ole arveid vaidlustanud. Eeltoodu alusel on hageja nõue tasumata arvetest tuleneva võlgnevuse summas 208 614,78 kostjalt väljamõistmiseks põhjendatud ja kohus rahuldab selle.
11.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt lepingute punktist 3.6. on rendileandjal õigus arvestada mittetähtaegselt tasutud arvetelt viivist 0,5 % hilinenud summalt päevas. Hageja arvestuste kohaselt on hagiavalduse seisuga viiviseid kogunenud summas 264 170 krooni. Hageja arvestas viiviseid järgmiselt: Arve nr 38 summa 51 195,95 kr: viivis perioodil 11.08.2007 - 07.02.2008 255,97 kr päevas x 177 päeva = 45 306,70 kr; summas 16 195,95 kr viivis perioodil 08.02.2008 – 28.04.2008 80,98 kr päevas x 80 v päeva = 6478,40 krooni; kokku viivis arve nr 38 eest 51 785,10 krooni. Arve nr 42 summas 53 314,17 kr: viivis 266,57 kr päevas x 242 päeva = 64 510,14 krooni Arve nr 46 summas 56 868,45 kr: viivis 284,34 kr päevas x 228 päeva = 64 830 krooni. Arve nr 48 summas 43 180,57 kr: viivis 215,90 kr päevas x 213 päeva = 45 986,70 krooni. Arve nr 52 summas 20 478,90 kr: viivis 102,40 kr päevas x 198 päeva = 20 274,11 krooni. Arve nr 60 summas 15 729,64 kr: viivis 78,65 kr päevas x 183 päeva = 14 392,60 krooni. Arve nr 66 summas 2847,10 kr: viivis 14,23 kr päevas x 168 päeva = 2391,56 krooni. Hageja, tegutsedes heas usus ja arvestades kohtupraktikat, on vähendanud viivisenõuet ning taotleb kostjalt välja mõista viivised põhivõla ulatuses. Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud ega ole taotlenud viiviste vähendamist. Kohus leiab, et hageja taotlus mõista viivised välja põhivõla ulatuses on põhjendatud ja viivise suurus mõistlik. Kohus rahuldab viivisenõude.
12.Kostja on vaidlustanud tagastamata tellingute mahu. Hageja ei ole käesolevas menetluses esitanud kostja vastu tagastamata tellingute maksumuse hüvitamise nõuet, hageja kohtuistungil kinnitas, et tal on tagastamata tellingutest tulenevaid täiendavaid nõudeid kostja vastu, kuid esitab
need teises menetluses. Seetõttu ei puutu tagastatud tellingute mahuga seotud kostja vastuväited asjasse ning kohus neid ei analüüsi.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus määrab kohtuotsuses menetluskulude jaotuse poolte vahel (TsMS § 173 lg 1). Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.