Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Hageja 02.06.2008.a täienduste kohaselt oli 19’000.- kr ülekanne mõeldud A M, kuid mitte tasuna mingi töö eest, vaid laenuna. A.M palus ja hageja andis talle laenu ja kuivõrd A M arvelduskonto oli tol hetkel arestitud, palus ta selle kanda enda tuttava JK arvelduskontole. Nii hageja tegigi. Laenuleping aga jäi hageja ja A M suhete halvenemise tõttu sõlmimata. Eeltoodust lähtuvalt polnud hageja ja A M vahel mingit kehtivat võlasuhet. Kostja rikastus hageja arvel 19’000.- kr võrra. Kostja vastuväited ja põhjendused Oma 15.04.2008.a vastuses kostja hagi ei tunnista, 20.03.2007.a kandis hageja kostja arveldusarvele AS Hansapanga arvelduskontolt 19’000 krooni. SEB Ühispanga 03.07.2007.a väljavõttes märgitakse, et antud summa oli üle kantud „A maksena”. Tegemist on A M ning summa ülekandmise momendil 20.03.2007.a oli A M arvelduskonto kinni. A M kasutas kostja arveldusarvet ning hageja oli sellest teadlik. A M teostas hageja korteris remonti ja antud summa oli ette nähtud A M tasuna tehtud töö eest. Hageja tegi ülekande kostjale teadlikult, teades mille eest tasub, kuna kirjutas ise summa kandmise põhjenduseks "a maks". Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 27.06.2008.a kohtusse laekunud avalduses on kostja märkinud, et 19’000.- kr andis kostja samal (laekumise) päeval üle A.M. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 20.03.2007.a kandis hageja kostja arveldusarvele 19’000.kr. Konto väljavõttega (tl 5) loeb kohus tõendatuks, et summa ülekandesse märkis hageja „a maks” ja vaidlust ei ole poolte vahel selles, et raha kanti kostjale A M edasiandmiseks, kuna A Mi arveldusarve oli arestitud ja tal ei olnud võimalik seda kasutada. Vaidlust ei ole selles, et vaidluse kohtuväline lahendamine pole õnnestunud (tl 6-7 Edasi on poolte väited vastuolulised, hageja leiab, et summa oli mõeldud A.M laenamiseks, kostja väitel maksti summa A.M tehtud remonttööde eest. A M ütlustega (tl 36-37) loeb kohus tõendatuks, et seoses trahvide mittetasumisega oli tema konto arestitud ja ta palus kanda hagejal raha kostja pangakontole, kes selle omakorda tunnistajale andis; tunnistaja sai raha hageja kodus teostatud remondi ees, laenusuhet poolte vahel ei olnud; tunnistaja sai raha kätte samal päeval. Nimetatud tõendist teeb kohus järelduse, et hageja kandis kostja arvelduskontole raha A.M tehtud tööde eest tasu maksmiseks. Tõendamist ei leidnud hageja väited, et raha kanti laenuks, kuid laenuleping jäi sõlmimata. Seega oli hagejal kohustus tunnistaja ees ja ta täitis selle kolmandale isikule, kes oli õigustatud kohustust vastu võtma (VÕS § 79 lg 1). Vastupidist hageja ei tõendanud ja nimetatu ei tulene ka muudest asjas esitatud tõenditest. Panga ülekandest ei nähtu näiteks, et raha oli antud laenuna, mistõttu kohtul puudub alus nimetatud väidet tõendatuks lugeda. Seega pole võimalik väita, et kostja sai hagejalt midagi alusetult ja rikastus selle arvel ka sellest saadud kasu (intresside) võrra (VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1), mistõttu tuleb hageja nõue kui põhjendamatu jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud kostja kasuks. Kostjal on õigus esitada hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule

avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.