2- 05-473
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Määruse tegemise aeg ja koht
Menetlus milles määrus tehakse
Kuressaare linna (Linnavalitsuse kaudu) hagis J K’e, U-V T’i, L T’i, A T’i, K T- O’i, G Vi ja R O vastu vara üleandmise akti tühisuse tunnustamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja valduse tagastamise nõudes
Mille kohta määrus tehakse
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja Kuressaare linn, Kuressaare Linnavalitsuse kaudu (Tallinna tn. 10, Kuressaare 93813) Hageja esindaja Vilma Kippak, kostjad
kostjate esindaja Cardo Soosaar (IMG Advokaadibüroo Soola 3, Tartu 51013) kolmas isik Saare Maavalitsus (Lossi 1, Kuressaare) esindaja J Leivategija
Resolutsioon Kinnitada hageja Kuressaare linna, kostjate J K, U-V T, L T, A T, K T- O , G V , R O ja kolmanda isiku Saare maavalitsuse vahel 25. novembril 2008 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
Kuressaare Linnavalitsuse 22. juuni 2004.a. korralduse nr 374 tingimustel ja mahus kostjate kaasomandisse alates 23. oktoobrist 1993.a. hoone asukohaga Kuressaare linnas XXXXXXX järgmise ruumide koosseisuga (Hooneregistritalituse XXXXXXX toimiku nr ZZZ, 15.12.1980.a. mõõdistusplaani järgi): I korrusel ruum nr 2 osaliselt - nr 2B (30,3m2 / 108,3m3) ja ruumid nr 3-30 (kasulik üldpind 447,8m2 ja kubatuur 1445,2m3). II korrusel ruumid nr 51–66 (kasulik üldpind 159,6m2 ja kubatuur 416,5m3). Kokku on kostjatele tagastatud XXXXXXX hoone kasulik üldpind 607,4m2 ja kubatuur 1861,7m3.
- 2/8 mõttelises osas;
RO
- 1/8 mõttelises osas;
GV
- 1/8 mõttelises osas;
- 1/8 mõttelises osas;
AT
- 1/8 mõttelises osas;
LT
- 1/8 mõttelises osas;
- 1/8 mõttelises osas.
vahel
veesõlme teenindamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikke töid ja tagab selleks juurdepääsu oma hoones paiknevale soojus- ja veesõlmele. Hoone osa (ruum nr 5), kus soojus- ja veesõlm paikneb, jääb CCCCCCC hoone omaniku valdusesse.
Asjaolud, kohtu seisukoht ja põhjendused
- 2/8 mõttelises osas;
RO
- 1/8 mõttelises osas;
GV
- 1/8 mõttelises osas;
Udo - Viljo T
- 1/8 mõttelises osas;
AT
- 1/8 mõttelises osas;
LT
- 1/8 mõttelises osas;
- 1/8 mõttelises osas.
Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, sealhulgas sellest, et hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetlusosalised lühendavad käesolevaga vastavalt TsMS § 661 lõikele 4 määruskaebuse esitamise tähtaega ja lepivad kokku, et käesoleva kompromissi suhtes tehtava kohtumääruse peale on määruskaebuse esitamise tähtaeg kolm päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Menetlusosalised taotlevad Pärnu Maakohtult kompromissi kinnitamist ja vastavalt TsMS § 428 lõike 1 punktile 4 tsiviilasja nr 2-05-473 menetluse lõpetamist. Menetlusosalised on nõus kompromissi kinnitamisega kirjalikus menetluses ilma asja kohtuistungil arutamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg. 3 järgi kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtule esitatud kompromissilepinguga kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Menetluskulude osas on pooled sõlminud kompromissi, millega jätavad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ja riku olulist avalikku huvi. Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus asjas lõpetamisele. TsMS § 659 järgi ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 632 lg. 4 järgi poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavakstegemisest. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamise kolme tööpäevani. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.
Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg. 8).
Kohtunik
/allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.