2-08-65188/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostjatel on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Hageja nõue Kohtule 06.10.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku 164 008 krooni, millest 115 828,02 krooni on tagastamata krediidisumma, 11 296,16 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 23 165,60 krooni leppetrahv, 1 034 krooni sissenõudmisega seotud kulu ja 12 684,22 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 24.09.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,58% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja ja kostja sõlmisid 03.07.2006.a. tarbijakrediidilepingu nr 0602729/95st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 40 000 krooni. Lepingu põhitingimuste järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27,38% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu raames on hageja ja kostja sõlminud 4 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Viimase kokkuleppega nr 4 suurendati krediidisummat, muudeti intressimäära ning lepiti kokku uues tagasimakse graafikus. Kokkuleppe nr 4 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 24 300,27 krooni võrra, pärast täiendava krediidisumma üleandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 117 000 krooni. Kokkuleppe nr 4 alusel loeti alates 12.05.2007.a uueks intressimääraks 24,58% tagastamata krediidisummalt, s.o 117 000 kroonilt. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Hageja hoiatas 24.03.2008.a kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2- nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 16.04.2008.a ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt 151 337,66 krooni

tasumist, millest 115 828,02 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 11 296,16 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 23 165,60 krooni leppetrahv, 13,88 krooni viivis ning 1 034 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 11 296,16 krooni. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist summas 23 165,60 krooni. Leppetrahvi nõude esitamisel tugineb hageja VÕS § 158 lg-le 1 ning lepingu üldtingimuste p-le 6.3. Kostja on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 1 034 krooni kostjale 09.01.2008.a, 25.02.2008.a ja 11.03.2008.a saadetud meeldetuletuskirjade, 24.03.2008.a saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 16.04.2008.a saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest, mistõttu tuleb üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista 1 034 krooni. Hageja on viivise arvestamisel lähtunud VÕS § 415 lg-st 1. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppejärgne intressimäär on 24,58% aastas, mis on suurem kui seadusjärgne viivismäär. 24.09.2008.a seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 12 684,22 krooni. Hageja palub TsMS § 367 alusel lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt alates 24.09.2008.a kuni krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 24,58% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 164 008 krooni, millest 115 828,02 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 11 296,16 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 23 165,60 krooni leppetrahv, 1 034 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 12 684,22 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista 7 300 krooni. Kohtu põhjendused Kostjale on kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostja emale 22.10.2008.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 402 lg 1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 164 008 krooni, millest 115 828,02 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 11 296,16 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 23 165,60 krooni leppetrahv, 1 034 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 12 684,22 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja alates 24.09.2008.a kuni tagastamata krediidisumma, s.o 115 828,02 krooni, täieliku tasumiseni viivis 24,58% tagastamata krediidisummalt aastas.