Kohtuasja number
2-08-17531
Otsuse kuupäev
10.detsember 2008
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
OÜ S (reg.kood xxx, xxx) hagi B OÜ (reg.kood xxx, xxx) ja M R (isikukood xxx, xxx) vastu võla nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
17.november 2008
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja adv. L Biin ja kostjate esindaja M R
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista solidaarselt B OÜ ja M R OÜ S kasuks põhivõlg 150 000 EEK (ükssada viiskümmend tuhat krooni) ja intress 10 537,97 EEK (kümme tuhat viissada kolmkümmend seitse krooni ja 97 senti). Välja mõista solidaarselt B OÜ ja M R OÜ S kasuks vitusintress alates 26.aprillist 2008 kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni visemääraga 0,25 % võlguolevalt summalt päevas. Alates 26.aprillist 2008 kuni kohtuotsuse tegemiseni moodustab viseintress 375 krooni päevas. Menetluskulud jätta täielikult kostjate B OÜ ja M R kanda. Kostjad vastutavad menetluskulude kandmise eest solidaarselt.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja haginõue. 30.juunil 2006 sõlmisid B OÜ ja OÜ S müügilepingu, millega kostja kohustus hagejale müüma sõiduauto Toyota LC 120 3.0D Executive tehasetähisega JTEBZ 29j900035444 hinnaga 400 000 krooni. Ostuhinnast 150 000 krooni kohustus ostja tasuma ettemaksuna hiljemalt 1.juulil müüja
poolt nimetatud pangakontole nr 221028714270. Ülejäänud ostuhind 250 000 krooni kohustus ostja tasuma auto omandiõiguse ülemineku vormistasmise päeval 17.juulil 2006. Lepingu sõlmis müüja juhatuse liige M R, kes omas õigust äriühingut esindada koos juhatuse liikme M R . Hiljem kiitis juhatuse liige M R konkreetse müügitehingu heaks ja käendas isiklikult müüja kohustusi. Lepinguga võetud kohustusi tunnistas kostja M R nii lepingu II eksemplaril kui 19.septembril 2006 saadetud kirjalikus pöördumises. Ettemaksuna tasus ostja müüja poolt nimetatud M R pangaarvele 30.juunil 2006 150 000 krooni. Müüja ei ole asja üleandmise kohustust käesoleva ajani täitnud. 19.aprillil 2008 taganes ostja lepingust, saates sellekohase tähtsaadetise kostja juhatuse liikmele Mare Rle. Viimane sai taganemisavalduse kätte 22.aprillil 2008. M R saadetud taganemisavaldust adressaat postist vastu ei võtnud. Kostja raha tagastamise kohustust käesoleva ajani täitnud ei ole. 30.juuni 2006 müügilepingut käendas kostja juhatuse liige M R. M R on muutnud perekonnanime ja tema uueks perekonnanimeks on „R“. Käendaja vastutab solidaarselt põhivõlgnikuga. Hageja on arvestanud nõudelt vastavalt seadusele intressi ajavahemiku 30.juunist 2006 kuni 25.aprillini 2008 eest summas 10 537,97 krooni. Eelnevast lähtuvalt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 150 000 krooni ja intress 10 537,97 krooni ning alates 26.aprillist 2008 kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni visemääraga 0,25 % võlguolevast summalt 150 000 krooni päevas, so 375 krooni päevas. Menetluskulude kandjaks määrata kostjad. Kostjate arvamus. Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad leiavad, et ainus isik, kes ainuisikuliselt äriühingu nimel võis lepingu allkirjastada oli juhatuse liige M R, M R selline õigus puudus. Kostjate arvates oli tehingu tegelik tegija M L, mida tõendab M L ja SS vaheline lepe. Sissemaksust 70 000 krooni kanti üle M L elukaaslasele L M ja 74 000 krooni võttis Saksamaal välja m L ise M R pangakaardiga, mida ta omavoliliselt kasutas. Kostjad leiavad, et 30.juuni 2006 müügileping on õigustühine ning arutamisele ei kuulu. Kostja M R väidab, et käendus ei ole vormistatud nõuetekohaselt ning käenduse kohta allkirja võttes kasutas SS ära olukorda, kus tema oli tagakiusatav väljapressijate poolt ning M L ei olnud keeldunud auto hankest. Kohtu järeldused. Kohus võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus asub seisukohale, et B OÜ ja OÜ S vahel sõlmiti 30.juunil 2006 müügileping. Lepingu kohaselt müüs B OÜ OÜ-le S sõiduauto xxx. Auto omandiõiguse üleminek pidi toimuma hiljemalt 17.juulil 2006. Vaidlus puudub selles, et müügilepingu allkirjastas B OÜ nimel esindusõiguseta isik. Kohus leiab, et müügileping ei ole tühine põhjusel, et selle on allkirjastanud esindusõigust mitteomav äriühingu juhatuse liige, sest leping on esindusõigust omava juhatuse liikme M R poolt hiljem heaks kiidetud. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. B OÜ ainuisikuna esindusõigust omav juhatuse liige M R on nimetatud lepingu heaks kiitnud, mis väljendub nii lepingu teisele eksemplarile kinnituse kandmises kui 19.septembri 2006 pöördumises OÜ S poole.
VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja asus vastavalt kokkuleppele lepingut täitma, tasudes 30.juunil 2006 lepingu punktis 1.3 kokkulepitud ostuhinnast 150 000 krooni müüja poolt näidatud pangakontole nr 221028714270, mis on tõendatud maksekorraldusega. Lepingus märgitud pangakonto kuulus M R . Lepingust tulenevalt oli kostja kohustatud lepingu esemeks oleva sõiduauto hagejale üle andma hiljemalt 17.juulil 2006. Kostja jättis lepingulise kohustuse täitmata. Kostja põhjendas oma kirjas 19.september 2006 hagejale lepingu täitmise põhjust. Nimelt saadud ettemaksu edastas M R L M , kelle elukaaslane M L pidi sõiduki Eestisse toimetama. Sõiduk aga ei ole Eestisse jõudnud. Kostja teatas, et ei ole hetkel võimalik tagastada ka hagejale tasutud 150 000 krooni, paludes mõistvat suhtumist ning kannatlikkust olukorra lahendamiseks. Hageja esitas 17.aprillil 2008 lepingust taganemise avalduse, tehes kostjale tagastada ettemakstud 150 000 krooni kolme päeva jooksul ning maksta seadusest tulenev intress ostja raha kasutamise eest. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et antud juhul ei oli tegemist kostja poolse olulise lepingu rikkumisega, kuna kostja lepingu täitmisega rohkem kui 1,5 aastat ning kostja 19.septembri 2006 kirjast nähtuvalt ei olnud selge, kas lepingut on võimalik kostjal üldse täitja. Seega kujunenud situatsioonis pidi kostjale olema selge, et hageja kaotab huvi lepingu täitmise vastu. Kohus ei nõustu kostjate väitega, et leping oli tegelikult sõlmitud M La ja SS vahel. Kohtule ei ole kostja väite tõendamiseks tõendeid esitatud. Asjaolu, et M R edastas hagejalt saadud raha kolmandale isikule, ei tõenda, et leping oli sõlmitud hageja ja kolmanda isiku vahel. Poolte vahelises õigussuhtes ei oma tähtsust see, kas müügilepingust tulenevate müüja kohustuse täitmiseks, s o asja üleandmiseks, vajalikud eelnevad toimingud teostab lepingu pool (müüja) ise või kasutab ta selleks kolmanda isiku abi. Hageja nõue on esitatud B OÜ ja OÜ S vahelisest lepingulisest suhtest tulenevalt. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. 30.juuni 2006 maksekorraldusega on tõendatud, et hageja on kostjale lepingu täitmiseks üle andnud 150 000 krooni. Milline lepinguline suhe on B OÜ ja M R vahel, ei oma antud juhul tähtsust. Lepingus on kostja ära näidatud raha edastamiseks konkreetne arveldusarve. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Müügilepingu aktsepteerimisel on M R selgelt kinnitanud, et nõustub käendama lepingu täitmist isiklikult. Nimetatud kinnitust saab lugeda käenduseks VÕS § 142 mõttes. Kostja M R tahteavaldus on väljendatud kirjalikus vormis, so samas vormis, milles on sõlmitud müügileping. Seega on vorminõue täidetud. Vastavalt VÕS § 142 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Sama paragrahvi 4 lõike järgi ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Kostja M R väide, et hageja esindaja SS kasutas ära tema rasket olukorda, kus ta oli tagakiusatav väljapressijate poolt ei ole asja arutamisel tõendamist leidnud. Tuginedes eelnevale ning VÕS § 145 lg 1 on põhjendatud hageja nõue kostjatelt solidaarselt 150 000 krooni välja mõistmine. Seadus näeb ette lepingust taganemisel õiguse nõuda vastaspoolelt intressi alates raha saamisest alates. Tuginedes VÕS § 94 lg 1 on hageja arvestanud intressi ajavahemiku 30.06.2006 – 25.04.2008 eest summas 10 537,97 krooni. Kostjad ei ole hageja intressi arvestuse õigsusele vastuväiteid esitanud. Kohus loeb nõutava intressi suuruses 10 537,97 krooni põhjendatuks. Müügilepingu punktis 2.4 on pooled kokku leppinud, et ostja poolt lepingust taganemisel kohustub müüja tagastama ostjale saadud ettemaksu 150 000 krooni kolme päeva jooksul ostja poolt lepingust taganemisest teadasaamisest arvates. Ettemaksu tagastamisega lisandub tagastamata summale vis 0,25 % päevas. Hageja taganes lepingust 17.aprillil 2008, lepingust taganemise avalduse on B OÜ kätte saanud 22.aprillil 2008. Hageja 150 000 nõue muutus sissenõutavaks 3 päeva pärast, so 26 aprillist 2008. Seega on hageja nõue väljamõistmiseks 0,25 % tagastamata summalt päevas alates 26.aprillist 2008 kuni kohustuse lõpliku täitmiseni põhjendatud. Vitusintress 150 000 kroonilt 0,25 % päevas on rahalises vääringus 375 krooni päevas. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.