2-07-52559/21 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-9). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12. septembril 2006. a tarbijatöövõtulepingu kamina paigalduseks aadressil Vaba 33, Tartus asuvas eramus. Lepingu järgi kohustus kostja paigaldama kaminasüdamiku dolomiitalusele, viimistlema ümbrise, vedama soojatorud põranda alt esimese korruse kolme tuppa, laskma sooja teisele korrusele kahte tuppa, paigaldama moodulkorstna ja laduma kamina taha fiboplokist seina ning paigaldama südamiku peale liimpuidust, ilma viimistluseta simsi. Tööde kogumaksumuseks lepiti kokku 59 200,00 krooni, millise summa pidi hageja tasuma kolmes osas. Tööde lõpetamise tähtaega ei olnud lepingus märgitud ja viimased kostja töömehed lahkusid objektilt 2007.a aprilli esimesel poolel. Kuna töös ilmnesid puudused keeldus hageja tööd vastu võtmast ja viimast makseosa 14 800,00 krooni kuni puuduste kõrvaldamiseni tasumast. 03.05.2007.a teavitas hageja kostjat ilmnenud puudustest kirja teel ja lisaks on ta kostja poole pöördunud telefoni teel. Lõuna-Eesti Päästekeskuse poolt 23.04.2007.a teostatud paikvaatlusel tuvastati, et kaminakorsten vahelaest läbiviigul ja katuslae läbiviigul põlevmaterjalile on lähemal kui 100 mm ning suitsulõõr ei ole täies pikkuses kontrollitav. OÜ Tartu Tuli poolt on 15.06.2007.a koostatud akt, millest nähtuvalt õhkküttekamina ja korstna paigaldus ei vasta Eesti Standardi EVS nõuetele. Aktis märgitakse, et 2. korrusel on korsten puitkonstruktsioonile liiga ligidal. Kaminat pole võimalik täielikult kontrollida. Sama kehtib ka korstna ja kamina ühenduste kohta. Lisaks ilmnesid olulised puudused ka kamina enda osas. Kaminasüdamiku paigaldamise käigus selgus, et kostja poolt hangitud kaminasüdamik ei vasta ostule eelnenud reklaamile. Kui kostja poolt reklaamitud „Multifoco“ süsteemiga kamina puhul toimub õhu sisseimemine ülalt ja sooja õhu väljapuhumine kamina allosast, siis antud kaminasüdamiku puhul toimub õhu sisseimemine südamiku allosas ja väljapuhumine ülaosas. Kaminasüdamiku tööpõhimõtte erinevusest ülesaamiseks paigaldas kostja kaminasüdamiku ülaosast väljuva sooja õhu põranda alla paigaldatavate soojatorudeni juhtimiseks kolm lisatoru. Selliselt toimides aga ei küta kamin elamut soojaks. T. OÜ-lt saadud ekspertarvamuse kohaselt on antud küttesüsteemi mittetoimimise põhjuseks torude liiga suur sisetakistus, mis ei võimalda sooja õhu tubadesse laiali kandmist. Kuivõrd kokkulepitud töö ei vastanud lepingu tingimustele ja kostja ei ole ilmnenud puudusi kõrvaldanud, nõuab hageja kostjalt kamina ümberehituse ja küttesüsteemi tuleohutusnõuetega kooskõlla viimiseks vajalike kulutuste hüvitamist summas 50 100 krooni ning elamu elektriga kütmisest tingitud kulutuste hüvitamist summas 3 584,76 krooni, kokku summas 53 684,76 krooni. Kuna kostjalt väljamõistetavast summast tuleb maha arvata hageja poolt lepingu järgi kostjale tasumata 14 800 krooni, on hageja nõudeks kostjalt 38 884,76 krooni väljamõistmine. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 76-78) Kostja poolt kohtule esitatud vastusest nähtub, et antud juhul puudus täpne projekt küttesüsteemist, siis nende ülesandeks oli olukord lahendada ja leida võimalus küttesüsteemi paigaldamiseks vastavalt hageja soovile. Lõuna-Päästekeskuse protokollist ei saa kostja aru, mis seal kirjas on. Hageja ei laskunud neil tööd ümber teha. Hageja poolt oli ka puitkonstruktsioon valesti paigaldatud ja nemad ei saanud enne korstent paigaldada. A. OÜ-u poolt näidatud hind on põhjendamatu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

küttesüsteemi planeerima ja otsustas kaminakütte kasuks, otsis asjatundjat, kellelt tellida kamin, nii ta leidis kostja, kellelt otsustas tellida kamina. Töövõtulepingu järgi kostja kohustus paigaldama kamina südamiku vastavalt lepingus näidatule ja vedama soojatorud põranda alt esimese korruse kolme tuppa, teise korrusele. Tasumine pidi toimuma kolmes osas, kokkuvõttes on hageja tasunud kaks osamaksu, viimane osamaks on tasumata – 14 800 krooni, kuna selgus, et töö ei vasta tellimusele. 2007.a. kevadel oli selge, et paigaldatud kaminasüdamik koos juurdekuuluvaga ei taga sellist kütet, nagu hageja soovis. Pooled on olnud kirjavahetuses, on teavitatud kostjat puuduste kohta. Kostja ei ole ühtegi puudust tunnistanud ega olnud nõus neid kõrvaldama. Lisaks hageja avastatud puudustele on teostatud paikvaatlus Lõuna-Eesti Päästekeskuse poolt ja tuvastati tuleohutusnõuete rikkumine ning keelduti hagejale kasutusloa väljaandmisest. Kütteseadme tehnilise kontrolli aktist, nähtub, et õhkküttekamina ja korstna paigaldus ei vasta Eesti Vabariigi standardile EVS812-3:2007. Peale selle selgus tööde käigus, et kamina südamik ei vasta kostja poolt temale ostu eel reklaamitule. Nimelt on kostja reklaaminud multifoko süsteemiga kaminat, mille õhu sisseimamine toimub ülalt ja väljapuhumine alt, kuid antud kaminal on see vastupidi. Nende tööpõhimõtete erinevuse ületamiseks on kostja paigaldanud lisatorud, kuid lisatorude toimimisel ei täida kamin oma eesmärki s.t. ei küta elamut soojaks. Selle kohta on hageja esitanud asjatundja arvamuse, millest nähtuvalt on põhjuseks asjaolu, et torude takistus on liiga suur ja sellel põhjusel katel oma eesmärki – maja soojaks kütmine – ei täida. Kuna kostja kuidagi ei reageerinud ega omapoolseks puuduste kõrvaldamiseks midagi ette ei võtnud, siis hageja uuris puuduste kõrvaldamist omapoolselt. OÜ C. on teinud hinnapakkumise 12 100 krooni korstna tuleohutusnõuetega vastavusse viimiseks ja kamina enda ümberehitamiseks olemasoleva kaminasüdamiku baasil on OÜ A. teinud orienteeruva hinnapakkumise 38 000 krooni. Seega kõigi tööde kogumaksumus on 50 100 krooni. Kuivõrd hageja ei saanud antud kaminat tööle rakendada, siis oli ta sunnitud oma elamut kütteperioodil kütma elektriga, mida hageja käsitleb talle tekitatud kahjuna. Hageja nõuded puudutavad kokku kamina küttesüsteemi tuleohutusnõuetega kooskõlla viimiseks ja elektrikütte kasutamisest tingitud lisakulutuste hüvitamist kogusummas 53 684.76 krooni. Sellest summast on hageja nõustunud maha arvlema tema poolt töövõtulepingu järgi viimase osamakse s.o. 14 800 krooni ja seega jääb nõude kogusummaks 38 884.76 krooni. Kostja seadusliku esindaja, T.T. , poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et kui oleks pildi järgi valitud sama kamina südamik, oleks olnud näha, et ei olnud mingeid torusüsteemi. Ta valis südamiku ja sellise ventilaatori, mis imeb ülevaltpoolt õhku, aga see jäi nõrgaks, siis tuli süsteemi ka muuta. Kuna väljast ei lubatud õhku võtta, tõid nad õhu ikkagi ülevalt. Kui kaminasüsteem ei ole välja ehitatud, siis ei saa öelda, et ei küta maja soojaks. Nad paigaldasid teise ventilaatori, et oleks võimalik õhkküttetorud otse vedada ilma pööramata, nagu on tehase joonisel ja paigaldusjuhendil. Nad ei ole kunagi vastu olnud, et seda süsteemi ümber ehitada, kuid tellija ütles, et ta ei taha neid enam näha. Ehitused teostati tellija soovil ja tema nõuete kohaselt. Ta on veendunud, et kamin kütab elamu soojaks, kui see õigesti paigaldada. OÜ A. poolt tehtud kalkulatsioon on ülepaisutatud.

lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Töö ei vasta lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p1). VÕS § 641 lg 2 p 5 järgi ei vasta tarbijatöövõtulepingu alusel tehtud töö lepingutingimustele, kui töö ei ole tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis on seisukohal, et kohtus on leidnud tõendamist, et poolte vahel 12.09.2006.a sõlmitud tarbijatöövõtulepingu alusel tehtud töö ei vasta lepingutingimustele. Töövõtulepingu kohaselt kohustus kostja teostama kamina paigalduse Tartus Vaba 33 asuvasse eramusse. Paigaldatama pidi kamina südamik firmalt Jolly-Mec Super 100B, veetakse soojatorud põranda alt ning soe lastakse teisele korrusele kahte tuppa, paigaldatakse üks moodulkorsten ja laotakse kamina taha fiboplokk sein. Lõuna-Eesti Päästekeskuse paikvaatluse protokollist 24.04.2007.a (tl 21) nähtub, et kaminakorsten on vahelaest läbiviigul ja katuslae läbiviigul põlevmaterjalile lähemal kui 100 mm ning nimetatud puuduste tõttu ei väljastatud kasutusluba. OÜ Tartu Tuli poolt koostatud kütteseadmete tehnilise kontrolli aktist 15.06.2007.a (tl 22) nähtub, et kaminat, korstna ja kamina ühendust pole võimalik täielikult kontrollida ning teisel korrusel on korsten puitkonstruktsioonile liiga ligidal. T. OÜ poolt antud ekspertarvamusest nähtub (tl 53), et elamusse paigutatud kamina tehnilise dokumentatsiooni kohaselt, on selle kaminatüübi puhul ette nähtud soojaõhu kanalite viimine ruumidesse ülespoole suunduvalt, mitte allapoole, nagu käesoleval juhul on see tehtud. T. OÜ poolt teostatud ekspertarvamusest nr 37; 16.11.2008.a (tl 118-133) nähtub, et paigaldatud korstnasüsteem on tuleohtlik, tagamata on ohutuskujad. Paigaldatud kütteseade on tuleohtlik. Kaminasüdamikul puudub piisav tuulutus, mistõttu on temperatuuri ülekandumine ehituskonstruktsioonidesse. Paigaldatud õhkküttesüsteem ei vasta kehtivatele nõuetele nii paigalduse kui ka töökindluse (tuleohutuse) osas. Kütteseadme paigaldamisel ei ole järgitud tootjapoolseid juhiseid. Seega on nii T. OÜ kui ka T OÜ jõudnud ühesele järeldusele, et kütteseadme paigaldusel ei ole järgitud tootjapoolseid juhiseid. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuga sõlmitavate töövõtulepingute puhul võib töövõtjalt alati oodata erilist asjatundlikust, seega on töövõtjal kohustus lepingulised kohustused täita hea ja asjatundliku töövõtja hoolsusega. Antud juhul, kuna poolte vahel oli sõlmitud tarbijatöövõtuleping, kostja oma hoolsuskohustust ei täitnud. VÕS § 635 lg 1 mõtte kohaselt on töövõtuleping tulemusele suunatud ning töövõtja vastutab silmaspeetava tulemuse mittesaavutamise eest ka juhul, kui ta oma muid kohustusi on täitnud nõuetekohaselt. Vaatamata hageja poolt esitatud pretensioonile ning mitmetele eksperthinnangutele kostja puudusi ei kõrvaldanud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju