lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-66466/2

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 09.12.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-66466/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.12.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1093
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-08-66466

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtuniku nimi

Ele Liiv

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

09.12.2008.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-66466

Tsiviilasi

AS S hagi M S vastu võlgnevuse nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS S (registrikood xxx, asukoht xxx); hageja volitatud esindaja K Verma (AS Lindorff Eesti, xxx); kostja M S (isikukood xxx, elukoht xxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESULUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt M S AS S kasuks võlgnevus kokku 1 447,09 krooni, s.o põhivõlgnevus 1 396,86 krooni ja intress 50,23 krooni.
3.Välja mõista kostjalt M S AS S kasuks viivis seisuga 07.10.2008.a. 436,24 krooni.
4.Välja mõista kostjalt M S AS S kasuks viivis alates 08.10.2008.a. 0,03% päevas maksmisele kuuluvast summast kuni nõude täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Välja mõista kostjalt M S AS S kasuks menetluskulu 788,27 krooni.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Hageja nõue Kohtule 09.10.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 1 396,86 krooni, intressi 50,23 krooni ja viivise seisuga 07.10.2008.a summas 436,24 krooni nõudes ning alates 08.10.2008.a. viivis 0,03% päevas maksmisele kuuluvast summast kuni nõude täitmiseni. Hageja ja kostja sõlmisid 15.02.2003.a. krediitarvelepingu, mille alusel võimaldati kostjal hagejalt osta kaupu ja kasutada teenuseid, tasudes nende eest esitatud kontoaruande alusel järgmise kuu 15.kuupäevaks. Lepingus kokkulepitud arvelduskorda järgides võimaldas hageja kostjale krediiti. Võimaldatud krediidilt on hageja arvestanud intresse kokku summas 50,23 krooni. Kostja on krediidivõlgnevuse põhisosast tasunud 3 549,55 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal kasutatud krediidi eest tasumata 1 396,86 krooni. Seisuga 16.11.2005.a-07.10.2008.a on kostja viivisvõlgnevus hageja ees 436,24 krooni.

1 (3)

Tsiviilasi nr: 2-08-66466

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1 396,86 krooni, intressi summas 50,23 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 07.10.2008.a summas 436,24 krooni ja alates 08.10.2008.a. viivis 0,03% päevas maksmisele kuuluvast summast kuni nõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulud kokku summas 788,27 krooni, millest õigusabikulu summas 538,27 krooni ja riigilõiv summas 250 krooni. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 alusel. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostjale isiklikult allkirja vastu 23.10.2008.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg on 15 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1, § 401 lg 1 ja 2. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma, lg 2 kohaselt võib krediidilepingu esemeks olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 1 883,33 krooni, sh põhivõlgnevus 1 396,86 krooni, intress 50,23 ja viivis seisuga 07.10.2008.a 436,24 krooni ning alates 08.10.2008.a. viivis 0,03% päevas maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest kuni nõude täitmiseni. Menetluskulu

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 174 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja õigusabikulu suuruses 538,27 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud kinnituskirja (t lk 20), mille kohaselt vastavalt AS S ja AS Lindorff vahel sõlmitud lepingu lisale 5 kohustus AS S tasuma kohtuliku sissenõudmise korral AS Lindorff õigusabi eest 10% hagi rahuldatud osalt. Kohus leiab, et nimetatud summa välja mõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud.

2 (3)

Tsiviilasi nr: 2-08-66466

Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 250 krooni (t lk 10). Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena kokku 788,27 krooni, millest riigilõiv on 250 krooni ja õigusabikulu 538,27 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ele Liiv Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja