Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas pankrotiavalduse 7. oktoobril 2008. a. Avalduse kohaselt tegeles ettevõte toitlustusteenuse osutamisega, kuid 2008. a alguses hakkas seoses elukalliduse tõusuga klientide

arv järk-järgult kahanema ja käive vähenema. Ettevõttel tekkisid võlad lepingupartneritele ja üürielandjale, viimane lõpetas üürilepingu lepingust tulenevate kohustuste mitteõigeaegse täitmise tõttu ennetähtaegselt. Sellega lõppes ka võlgniku majandustegevus Tartus, Lembitu 1E aadressil. Osanikud soovisid ettevõtte tegevust taastada uues asukohas Soola 3, Tartus, kuid juulis 2008. a selgus, et seal asuvaid ruume ühingule üürile ei anta ja võimalikud üüritingimused oleksid ka ühingule olnud mittejõukohased. Muid ruume majandustegevuse taastamiseks ei leitud. Võlgnik leiab, et tema maksejõuetus ei ole enam ajutise iseloomuga. 15. oktoobri 2008.a. määrusega algatas Tartu Maakohus võlgniku pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo-Tanel Padriku (tl 11).

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

I Võlgniku tegevuse lühiülevaade Äriühingu asutamisotsus on tehtud 03.04. 2006.a., registrisse kantud 07.04.2006.a. Ühingu põhitegevusala on toitlustamine. Osakapital on 40 000 krooni. Osanikud: I.S. , osa väärtus 19 600 krooni ja T.T. , osa väärtus 20 400 krooni. Võlgniku tegevus on seiskunud 19. mail 2008.a. Andmed võlgniku majandustegevuse tulemi ja omakapitali kohta majandusaasta araunnete ja äriühingu bilansi ja kasumiaruande seisuga 15.10.2008. a alusel: aruanne aruandeaasta kasum(kahjum)/tulem omakapital 2006.a. -79134 -39134 2007.a. -668513 -707647 bilanss seisuga -499702 -1207349 15.10.2008.a. II Varad Võlgniku juhatuse liige I.S. on ajutise pankrotimenetluse käigus andnud ajutise halduri valdusesse kokku 15000 (viisteist tuhat) krooni, milline summa sisaldab võlgniku kassa jääki summas 52.60 krooni ja sellest ülejäänud summa on juhatuse liige tasunud isiklikest vahenditest eesmärgiga katta pankrotimenetluse kulud. Bilansi seisuga 15.10.2008 kirjetest tulenevalt moodustab OÜ X. vara raha ja pangakontode jääk summas 68 krooni ning nõuded ostjate vastu summas 2462 krooni, seega vara kokku 2530 krooni. Pankrotiavalduse andmetel on nõudeid nelja isiku vastu. Halduri tegevuse tulemusena on T. OÜ võla summas 667 krooni tasunud sularahas ajutise pankrotihalduri kätte. A.T. vaidlustas võla summa ja tunnistab võlga summas 180 krooni, mille on nõus tasuma arve alusel. OÜ E. juhatuse liige Peeter Taim lubas üritada tasuda võlgnevuse 48. nädalal 2008.a. AS Hansapank 30.10.2008.a. teatise kohaselt on OÜ X. nimel arvelduskonto nr. 221031235034, mille saldo seisuga 30.10.2008 on EEK 15.00. Võlgniku kinnitusel oli võlgniku kassa jääk 52.60 krooni. Kassa jääk on üle antud ajutisele haldurile. Võlgnikule ei kuulu kinnisasju ega sõidukeid. Seega on võlgnikul vara hetkel kokku 15 667 krooni, millele lisanduvad nõuded A.T. ja OÜ E. vastu. Täiendavalt on haldur kohtule teatanud, et võlgnikule kuulus varana ka nõud ja köögitarvikud. Üürileandja ja võlgniku vahel oli sõlmitud üürilepingust tulenevate kohustsute tagamiseks ka pandileping, mille esemeks nimetatud nõud ja tarvikud olid. Peale üürilepingu lõpetamist sõlmisid pooled tasaarvestuskokkuleppe, mille alusel võlgnik andis üürileandjale üle pandilepingus nimetatud esemed kokkuleppelise väärtusega 30 000 krooni, mille võrra tasaarvestati võlgniku võlgnevust üürileandja AS T ees. III Võlad

Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 1 207 517.33 krooni. Ajutisele halduril ei ole põhjust pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirjas õigsuses kahelda, va Eesti Vabariigi, esindaja Maksu- ja Tolliamet isikus nõue, mis on summaliselt võrreldes pankrotiavalduse esitamise seisuga mõnevõrra suurenenud. Kokku on ajutisele haldurile summaliselt teadaolevaid võlausaldajate nõudeid kokku 1 213 146.83 krooni. IV Arvamus OÜ X. maksevõime kohta OÜ-l X. puudub käesoleval ajal igasugune vara ja majandustegevus, ettevõttel puuduvad töötajad. Eeltoodud asjaolusid arvestades puudub äriühingul võimalus oma majandustegevust jätkata, samuti puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks. Äriühingu võlad ületavad varasid olulisel määral ja puudub igasugune võimalus olemasoleva vara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine pankrotihaldur ei ole käesolevas pankrotimenetluses tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kuna OÜ X. on maksejõuetu ning võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, siis on olemas alus lõpetada OÜ X. pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. V Arvamus OÜ X. maksejõuetuse põhjuste tekkimise kohta. Ühing osutas toitlustusteenust aadressil Lembitu 1e Tartu. Ruumide kasutamiseks oli OÜ X. ja AS T vahel 05.04.2006.a. sõlmitud äriruumi üürileping, mis on lõpetatud 19.05.2008.a. Võlgade tekkimisel otsustasid osanikud 14. veebruaril osanike koosolekul äriühingu netovara taastamiseks vajalike meetmetena:

nimetatud asjaolusid, eelkõige 2008.a. algusest üleüldise elukalliduse tõttu vähenenud klientide arv ja sellega lahutamatult seotud käibe vähenemine. Võlgniku maksejõuetuse teke on olnud pikemaajalisem protsess. Lõplikult selgus asjaolu, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, septembris 2008.a. Kuriteo või raske juhtimisvea tunnustega teo toimepanemist ei ole ajutine haldur tuvastanud.

III KOHTUISTUNG

Kohtuistungil avaldas võlgniku esindaja, et ta on ajutise halduri aruandes esitatud andmete ja järeldustega nõus. Ühingu maksejõuetuse põhjustas ettevõtte asukoht kesklinnast eemal, mis muutis raskeks töötajate leidmise. Kirjalikku äriplaani tegevuse alustamisel ei olnud. Tegevuse üks eesmärke oli päevapraadide pakkumine, ka väljaspool põhitegevuskohta, töökohtadel. Suvel oli puuduseks terassi puudumine. 2008. a alguses tekkisid suured probleemid. Juhatuse liige on ise diplomeeritud kokk, ärijuhtimisest teab vähem kui söögitegemisest. Juriidiliste probleemidega tegeles osanik T.T. . Kogu söögikoha tegutsemiseks vajalik vara oli koos ruumidega üüritud ja läks üürilepingu lõppemisel üürileandjale tagasi. Üüriti 300 m2 suurust pinda ja üüri maksti kuus 50 -60 000 krooni. Pärast võlgniku tegevuse lõppemist Lembitu 1e ruumides jätkas seal koheselt sama ärinime all X. pubi pidamist OÜ Köögikata, kuhu läks tööle ka osa võlgniku töötajaid. Hetkel võlgnikul ühtegi lõpetamata töölepingut ei ole. Ajutine haldur märtkis istungil, et juhatuse liige I. S oli ühingus lihtsalt töötegija, tegelik ”aju” ühingu juhtimisel oli osanik T.T. .

IV KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PanktS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku käesoleval ajal vara pankrotimenetluse kulude katteks. Olemasolevatest vahenditest saab katta ajutise haldri tegevusega seotud kulud. Kohtule teadaolevalt ei soovi ükski isik tasuda kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Puuduvad andmed selgete vara tagasivõitmise või – nõudmiste võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ X. pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur on nõustunud võlgniku seisukohtadega maksejõuetuse põhjuste osas. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt esitatud maksejõuetuse põhjused (toitlustuskoha asukoht väljaspool kesklinna piirkonda, probleemid töötajatega, elanikkonna ostujõu langus 2008. a algusest) olid ühingu mkasevõimet mõjutavad tegurid. Samas sai ühingu maksevõimetus alguse selge äriplaani puudumisest. Ühingu ainukesel juhatuse liikmel puudusid äriühingu juhtimise oskused ja kogemused. Ühingu asutamise algidee oli välja ehitada AS-lt T üüritav toitlustuskoht Tartus, Lembitu 1E ja asuda seal tegutsema. Kuna juhatusel puudus äriplaan, siis oli juhatusele algusest peale ebaselge, millise aja jooksul ja millise üürihinna juures toitlustuskoha pidamine nimetatud ruumides end ära tasub. Kohus peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks seega täpse äriplaani puudumist ja vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmisega viivitamist. Kohtule on esitatud kolme osanike koosoleku protokollid 2008. a-st (lk 64 – 69). Protkollidest nähtub, et osanikud on arutanud ühingu netovara vähenemise probleemi ja otsinud võimalikke lahendusi. Muuhulgas on osanik T. T nõustunud oma laenu 100 000 krooni vormistamisega omakapitali suurendamiseks tehtud juurdemakseks st loobunud laenu tagastamise nõudest. Kohus leiab, et osanike koosolekute protokollid on liialt lakoonilised selleks, et hinnata, kas osanikud arutasid maksejõuetuse olemasolu, selle tekkepõhjusi, äriplaani ja selle muutmise

vajadust ka sisuliselt. Protokollidest ei nähtu sisulisi arutelusid kulude vähendamise võimalikkuse osas. Ilmselt omas juhtimisotsuste tegemisel mõju ka ühingu enamusosaniku T. T tihe seos üürileandjaga (T. T oli ühel ajal nii võlgniku enamusosanik kui ka AS-i T juhatuse liige ja ainuaktsionär). Seega võisid T. T huvid olla vastuolulised. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriplaanita tegevuse alustamist ja kulude prognoosimatus näitab, et juhatus ei ole oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ( ÄS § 187 lg 1). Tegemist on juhatuse poolsete kohustuste täitmata jätmisega vähemalt raskest hooletusest st tegemist on raske juhtimisveaga. Võlausaldaja AS Pere loovutas oma nõude võlgniku vastu AS-le Julianuse Inkasso Agentuur, kes esitas politseile avalduse selles, et võlgniku juhatuse liige jättis alates 1. jaanuarist 2007. a kokku kutsumata osanike üldkoosoleku. Menetlus kriminaalasjas on alustatud 23. juulil 2008. a ( kriminaalasi nr 0826103725) KarS § 380 tunnustel. 6. oktoobril 2008. a on kohtueelne menetleja selles osas menetluse lõpetanud, kuid nimetatud määrus ei ole käesolevaks ajaks veel jõustunud, kuna prokurör ei ole otsustanud oma nõusoleku andmise küsimust. 8. oktoobril 2008. a on samas kriminaalasjas saadetud KrMS § 222 korras kohtueelse menetluse kokkuvõttega I.S. kahtlustuses KarS § 385`järgi Lõuna ringkonnaprokuratuuri, kus käesolevaks hetkeks ei ole lõplikku menetlusotsustust veel tehtud. Kohus leiab, et juhatuse liige on selgelt hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Maksuamet arestis võlgniku pangaarved 19. mail 2008. a, samal päeval ütles üürileandja üles üürilepingu ja ühing seiskas oma tegevuse. Vähemalt sellest päevast arvates oleks juhatuse liige pidanud ÄS § 180 lg 5-1 sätestatud tähtaega arvestades esitama ka pankrotiavalduse. Tegelikult esitas juhatuse liige pankrotiavalduse alles 7. oktoobril 2008. a, st peale kriminaalmenetluse algatamist. Võimalike läbirääkimiste pidamine tegevuse jätkamiseks teises asukohas ei vabasta juhatuse liiget seadusega sätestatud kohustuse täitmisest. Juhatuse liikme käitumises võivad esineda KarS § 385-1 kuriteo tunnused, selles osas võtab lõpliku seisukoha Lõuna Ringkonnaprokuratuur. Kohus peab vajalikuks märkida, et pankrotiavalduse kohene mitteesitamine pärast 19. maid 2008. a ei süvendanud ühingu maksejõuetust, sest pärast nimetatud päeva ei ole ühing kohtu andmetel tehinguid teinud. Juhatuse liikme käitumisele hinnangut andes tuleb arvestada, et pankrotimenetluse algatamisel katsid osanikud pankrotimenetluse kulud. Kohus peab vajalikuks märkida, et pärast OÜ X ga üürilepingu lõpetamist jätkas viivitamatult samades ruumides toitlustusteenuse pakkumist OÜ Köögikata ja praegusel ajal vastavalt pubi X. koduleheküljele OÜ Globalforce (lk 72). Kaubamärgina on jätkuvalt kasutusel X . OÜ Köögikata kanti registrisse 14. mail 2008. a ja selle asutajateks ning esimesteks juhatuse liikmeteks olid samuti I.S. ja T.T. . Ajutise halduri andmetel on OÜ Köögikata omandanud ka AS-lt Bambona nõude võlgniku vastu 114 113.45 krooni. I.S seletuse kohaselt kohtuistungil läksid ka mõned töötajad tööle OÜ-sse Köögikata. Nimetatud asjaolud võivad viidata sellele, et tegemist võis olla ettevõtte üleminekuga. Maksejõuetuse põhjustele lõpliku hinnangu andmine vajaks aega, täiendavat analüüsi ja pankroti väljakuulutamist, mida menetluskuludeks vahendite puudumise tõttu ei ole kohtul võimalik otsustada. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur T-.T. Padrik vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ X. dokumendid anda hoiule osanik T.T. , kes on andnud selleks nõusoleku.

Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud taotluse ajutise halduri tasu 11 305 krooni ja kulutuste katteks 811 krooni välja mõistmiseks. Võlgniku esindaja oli kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise taotlusega nõus. Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister (Justiitsministri 18.12.2003.a. määrus). Kohus leiab, et arvestades tehtud tööd ja halduri kutseoskusi kuulub ajutise halduri taotlus menetluskulude osas rahuldamisele täielikult võlgniku vara arvelt. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.