2-08-63857 Koopia
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. detsember 2008.a Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-08-63857
Tsiviilasi
AS Jõgeva Elamu hagi OÜ Paicom vastu hooldustasu võlgnevuse 5100,30 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Jõgeva Elamu (registrikood 10254782; asukoht Betti Alveri 2A, Jõgeva 48305) Kostja: OÜ Paicom (registrikood 10788302; asukoht Pärnu mnt 139 Tallinn 11317; esindaja juhatuse liige Pxxxx Vxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
AS Jõgeva Elamu hagi OÜ Paicom vastu rahuldada. Mõista välja OÜ-lt Paicom AS Jõgeva Elamu kasuks 5100 (viis tuhat ükssada) krooni 30 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast 4746,20 krooni moodustab põhivõlg ja 354,10 krooni viivis. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Kohtukulude jaotus: Kohtukulud jäävad kostja kanda. Mõista välja OÜ-lt Paicom: AS Jõgeva Elamu kasuks 350 (kolmsada viiskümmend) krooni tasutud riigilõivu katteks. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule
1 (3)
kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 10. novembriks 2008.a. Hagimaterjalid on 13.10.2008.a kostja esindaja abikaasa Txxxx Vxxxxxxpoolt vastu võetud. Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus on määranud asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole vastanud tähtajaks ega ka hiljem. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja nõudmised ja hagiavalduses kirjeldatud asjaolud põhjendavad hagi rahuldamise õiguslikku alust – AÕS § 75 lg 1, KOS § 13 lg 1. Kostja on kasutanud korterit omanikuna. Elamu kaasomanikuna on tal AÕS § 75 lg 1 tulenev kohustus kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, selle alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kostjalt nõutava hooldustasu hulka kuulub üldelektri hind, hooldusfondi summa, mis koosneb põhikonstruktsioonide hoolduse ja avariide likvideerimise summadest, haldusteenuse tasu, prügiveo- ja remonditasu. KOS § 13 lg 1 tuleneb kostja kohustus osaleda nende kaasomandi majandamise kulutuste kandmises. Elamu kaasomanikud on otsustanud üldkoosolekul viiviste nõudmise, mis on kooskõlas VÕS § 8 lg 1, § 113 lg 1 ja määratud on viivisemäär. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Hageja on esitanud nõude kostja poolt täitmata jäetud raha maksmise kohustuse täitmiseks. Hageja nõue tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista tasutud riigilõivu 350 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162; § 173; § 174; § 1741; § 407 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; §
2 (3)
Koopia õige. Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.