Otsuse avalikult teatavaks- 11. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-14433
Tsiviilasi
M. M. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik M. M. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx xxesindajad xxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxx xxxx; e-post xxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx); usaldusisik M. N. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxx xxxxxxxxx xxxx; e-post xxxxxxxxx@xxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot kell 14.00 ja algatada M. M. kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku M. N. töötasu suuruseks 627 eurot, millele lisandub käibemaks 125,40 eurot, kokku 752,40 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 627 eurot, millele lisandub käibemaks 125,40 eurot, kokku 752,40 eurot, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
4.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes M. N. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxx xxxxxxxxx xxxx; e-post xxxxxxxxx@xxxxxxxxx).
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 1. veebruaril 2023 kell 13.20 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 347.
6.Kohustada M. M. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 11. jaanuaril 2024.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lõige 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud M. M. kanda.
12.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.M. M. (avaldaja/võlgnik) esitas 28.09.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-22-14433). Avalduse kohaselt on võlgnik aastatel 2014 kuni 2015 võtnud erinevatelt krediidiasutustelt tarbimislaenu teiste laenude tagasimaksmiseks, elamiskulude katmiseks ja kaaslasele sõiduki ostmiseks. Kuna võlgnik oli võtnud laene paljudest kohtadest, ei jõudnud ta laene oma palgast enam maksta ja pidi võtma uusi laene, et varasemaid maksta. Hiljem aga tekkis olukord, kus ta ei olnud reaalselt suuteline midagi tagasi maksma ning kolis ära Soome, et parandada oma materiaalset olukorda. Kuid ka Soomes ei olnud nii kerge nagu paistis, sest asjad ja eluase olid seal tunduvalt kallimad. Lõpuks purunes Soomes võlgniku kooselu ja ta kolis Eestisse tagasi. Mõnda aega oli võlgnik uuesti töötu ning ta sõlmis hirmust, et tema arvelduskontod suletakse, kompromissilepinguid ja maksegraafikuid. Hetkel otsib võlgnik uut ja tasuvamat töökohta ning üritab oma elu ümber korraldada, et kulud ei läheks suuremaks.
2.Kohus võttis 24.10.2022 määrusega M. M. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks M. N. .
3.Usaldusisik on 30.11.2022 esitanud kohtule Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.
Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed Võlgnik on vallaline ja ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnikul ei ole käesoleval ajal töökohta, kust laekuks kindel igakuine piisav sissetulek võlgade tasumiseks mõistliku aja jooksul. Võlgnik on Eesti Töötukassas töötuna arvel alates 02.11.2022. Töötukassa 24.11.2022 otsusega määrati võlgnikule ajavahemiku 02.11.2022 kuni 24.02.2023 eest töötuskindlustushüvitis 9,73 eurot kalendripäevas, so keskmiselt 291,90 eurot kuus. Töötuskindlustushüvitis on käesoleval ajal ainus võlgniku sissetulek. Vara Võlgniku sissetulekuks kuni 24.02.2023 on töötuskindlustushüvitis keskmiselt 291,90 eurot kuus. 24.11.2022 seisuga oli võlgniku kontodel kokku 93,43 eurot. Võlgnikul puudub olemasolevate võlgade tasumiseks realiseeritav vara. Kohustused M. M. on tuvastatud pandiga tagamata kohustusi kokku 11 601,55 eurot, millest igakuised maksed kommunaalkuludele on 200 eurot ja sideteenustele 40 eurot. Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised: Võlausaldaja nimi:
Võlasumma:
OÜ GS Core
1072,39 €
Aktsiaselts PlusPlus Capital
8859,47 €
Kohtutäitur Oksana Kutšmei Tarmo Kase
683,06 € 746,63 € 11 361,55 €
KOKKU:
Maksejõuetus Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Suutmatus võlgasid tasuda ja rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid on kestnud pikemat aega. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 11 601,55 euro ulatuses ning tal puudub vara nende kohustuste täitmiseks. Võlgniku sissetulek on keskmiselt 291,90 eurot kuus. Võlgniku sissetuleku arvel ei ole kohustuste täitmine mõistliku aja jooksul võimalik. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tema vähene finantsteadlikkus ning oskamatus hinnata pädevalt laenulepingute sõlmimise järel tekkivate maksekohustuste suurust ja oma võimalusi neid täita, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Usaldusisiku hinnangul on õigem valik makseraskuste ületamiseks pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kuigi võlgnik ise oli esialgu arvamusel, et makseraskused saavad ületatud võlgade ümberkujundamise menetlusega, siis pärast usaldusisiku selgitusi võlgnikule tema vara ja võlgade vahekorra kohta ning nii võlgade ümberkujundamise kui ka pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse perspektiivide kohta, avaldas võlgnik, et soovib samuti pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt koosneb võlgniku teadaolev vara töötuskindlustushüvitisest 291,90 eurot kuus. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on 11 601,55 eurot. Seega on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks mõistliku aja jooksul kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses mahus täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale võlgniku jooksva sissetuleku, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud
varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud M. M. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks M. N. , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
7.FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
8.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et M. N. on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 11.01.2024. Usaldusisiku tasu
9.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete
kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi ja 30 minutit. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (19 pooltundi) tuleb M. N. tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 627 eurot, millele lisandub käibemaks 125,40 eurot, kokku 752,40 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.