Tööõigus › Muud tööõigusasjad

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista .Hageja on hagiavalduses märkinud,et hageja on kostjale tasunud eritasu,mis sisaldus töötasus.Kostja leiab ,et eritasu sisaldumine töötasus ei vasta tegelikkusele.Töölepingu p.4.1 tulenevalt oli kostjale makstav palgamäär 11 720 krooni,millele lisandub müügitulemustest sõltuv tulemuspalk.Töölepingu p.6.5 kohaselt makstakse töötajale eritasu 1000 krooni kuus.Kostja leiab,et eritasu pidi kajastuma palgaarvestuses eraldi tasuna eraldi real.Et kostja ei ole eritasu saanud tõendavad palgateatised,millistelt nähtuvalt ei ole kostjale lepingus sätestatud eritasu makstud.Hageja ei ole esitanud muid tõendeid eritasu maksmise kohta.Kuna hageja oma kohustust eritasu konkurentsist hoidumise eest ei täitnud,siis ei ole ka kostjal kohustust tasuda hagejale leppetrahvi.Palgateatisi perioodi märts 2006-juuni 2007 ei ole kostjale kunagi esitatud.Juulist 2007 kuni töölepingu lõpetamiseni esitatud palgateatistest ei nähtu eritasu maksmist .Hageja ei ole eritasu maksmist tõendanud ,mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud panna hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus,kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis ,leidis,et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles,et poolte vahel oli 27.03.2006 a. sõlmitud tööleping ,mille p.4.1 sätestas kostjale kuus makstavaks palgamääraks 11 720 krooni,millele lisandub müügitulemustest

sõltuv tulemuspalk,mille arvutamise kord kehtestatakse ettevõtte juhataja poolt kehtestatud korraga. Hageja kohustus tasuda kostjale konkurentide juures mittetöötamise eest eritasu 1000 krooni kuus tulenes Lepingu p.6.5,mis sätestas töötaja keelu töötada tööandja konkurentide juures ka 12 kuu jooksul peale lepingu lõpetamist ja konkurentsikeelu rikkumisel töötaja kohustuse hüvitada tööandjale makstud eritasude kogusumma. Hageja väitel sisaldus eritasu kostjale makstavas töötasus. Kostja väitel hageja talle eritasu ei ole maksnud,kuna see ei kajastu palgateatistes.Oma väidet tõendab kostja hageja poolt koostatud kirjalike palgateatistega alates juulist 2007 kuni jaanuar 2008.Kostja väitel märtsist 2006 kuni juuni 2007 kostjale palgateatisi ei esitatud.Vastupidist ei ole ka hageja tõendanud. Nõustuda ei saa hageja väitega nagu oleks palgateatised lihtsalt raamatupidamise väljatrükid ,mida hageja käsitleb kui informatiivset dokumenti. Kohtu hinnangul on töötajale väljastatav palgateatis kahtlemata töötaja jaoks väga oluline informatiivne dokument ,mille tööandjapoolne väljastamise kohustus tuleneb seadusest. PaS § 8 lg.2 järgi on tööandja palga maksmisel kohustatud andma töötajale kirjaliku teatise (tõendi ,õiendi) talle arvutatud palga koostisosade (põhipalga,lisatasude ja juurdemaksete ) üksikute alaliikide lõikes,samuti tema palgast kinnipeetud summade,sellest makstud maksude ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta. Nimetatud kirjaliku teatise peaks tööandja andma töötajale enne palga maksmist,et töötaja saaks kontrollida vastavate summade õigsust. Kohus leiab,et hageja poolt 02.10.2008 toimunud kohtuistungil esitatud väljatrükk kostjale töötasu arvestamise kohta alates märtsist 2006 kuni jaanuar 2008 ,milles väidetavalt eritasu sisaldus põhipalgas,tuleb tõendina jätta tähelepanuta.Poolte vahel sõlmitud töölepingust ei tulene eritasu sisaldumine põhipalgas ja kostjale ei ole kunagi sellisest arvestusest teatatud. Töötajale makstav palk jaguneb põhipalgaks ja lisapalgaks. Palgateatistes aga eritasu väljamaksmine ei kajastu ei põhi- ega lisapalga koosseisus .Seega leiab kohus ,et kostjal polnud alust arvata et hageja talle eritasu maksis. Palgaseaduse (PaS) § 2 lg.2 kohaselt on põhipalk see,mis arvutatakse töötajale töölepingus kindlaksmääratud tunni-,päeva-,nädala- või kuupalgamäärast kas aja-või tükipalgana nende mitmesugustes teisendites vastavalt töölepingus kindlaksmääratud tööaja eest.Ajapalga lihtvormi puhul põhipalk ühtib palgamääraga vastava ajavahemiku eest. Seega kostja põhipalk oli 11 720 krooni,millele lisandus müügitulemustest sõltuv tulemuspalk. Kohtule esitatud palgateatistest, juulist 2007 kuni jaanuar 2008 (tlk 19-25),nähtuvalt on kostja kuupalk arvestatud keskmise tunnitasu ja tööpäevade arvu korrutisena. Kohus leiab,et palgateatistes märgitud” kuupalk”all näidatud summade näol on tegemist kostja põhipalgaga PaS § 2 lg.2 mõttes. PaS § 2 lg.3 tulenevalt võib tööandja maksta töötajale peale põhipalga veel lisatasu või juurdemakseid. Kohtu hinnangul on konkurentsikeelu kohaldamisel makstav eritasu ka lisatasu,mis tulnuks alaliigina märkida palgateatisel.

Esitatud palgateatistel on lisatasudena autohüvitused,telefonihüvitused,boonustasud,ületunnitöö,asendustasu.

näidatud

TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid ,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab,et esitatud tõenditega on tõendamist leidnud,et hageja ei ole kostjale konkurentsikeelu järgimise eest eritasu maksnud. VÕS § 1 lg.1 kohaldatakse VÕS üldosas sätestatut ka töölepingutele.VÕS § 101 lg.1 p.2 kohaselt võib võlausaldaja keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest,kui võlgnik on oma kohustust rikkunud. Eeltoodu alusel leiab kohus,et hageja nõue on tõendamata ja hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool,kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg.1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule .Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Mare Kõlvart kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.