Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

xxx, Tallinnas hooldus ja kommunaalkulude tasumata jätmisest. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks ka riigilõivu 1400 krooni. Pärast kohtu poolt hagi menetlusse võtmist ilmnes, et kostja V G on surnud. 09.09.2008.a esitas hageja kohtule taotluse esialgse kostja asendamiseks TsMS § 208 lg 1 alusel. Hageja palus asendada senine kostja V G uute kostjatega A G ja G K , kes võtsid vastu esialgsest kostjast järelejäänud pärandi ja on seega esialgse kostja õigusjärglased. 25.09.2008.a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse kostja- V G asendamiseks uute kostjatega A G ja G K . Kohus on hagiavalduse, selle lisad ja hagile kirjaliku vastuse esitamise kohustuse G K kätte toimetanud isiklikult 30.09.2008.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega ning A G hagiavalduse, selle lisad ja kirjaliku vastuse esitamise kohustuse kätte toimetanud isiklikult 24.10.2008.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostjad kohtule kirjalikku vastust nende vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas tuleb teha tagaseljaotsus, kuna kostjad vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse materiaalõigusliku alusena kuulub kohaldamisele kuni 1. juulini 2002. a kehtinud EES § 15 1 lg 1 ja § 15. Vastavalt EES § 151 lg-le 1 korraldab elamu haldamist kuni elamu haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele, eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumi omanik on kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Sama lõike teise lause kohaselt maksab eluruumi omanik halduskulude eest kuni kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega või vastavalt sama eluruumi eelmise omanikuga sõlmitud kokkuleppele. Vaidluse lahendamisel kuuluvad lisaks eeltoodule kohaldamisele ka PärS § 117 lg 1 sätted, mille kohaselt loetakse pärand vastu võetuks avalduse esitamisega notarile ning PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärijatele üle ka pärandaja õigused ja kohustused, väljaarvatud need mis on otseselt seotud pärandaja isikuga. Kooskõlas TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks. Kohtukulud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. OÜ V palus oma kohtukulu, milleks oli hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1400.- krooni ja õigusabikulu 1200.- krooni jätta kostjate kanda. . Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus hagi rahuldab, tuleb kostjatelt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 alusel välja mõista hageja kasuks hageja kohtukuluks

olev riigilõiv ja õigusabikulu. proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Arvestades asjaoluga, et kohus otsustab välja mõista A G 1⁄2 võlast ja G K 1⁄2 võlast, tuleb hageja kohtukulu kostjatelt välja mõista samas proportsioonis, s.o.1300.- krooni A G ja 1300.krooni G K .

Piret Randmaa Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.