Otsuse kuulutamine
08.detsember 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasja nr
nr 2-06-984
Tsiviilasi
Luha 10 ühisuse liikme Kalev Pajumägi hagi Tiiu Sassi vastu võlgnevuse nõudes kohtunik Silvi Maiste
Kohtukoosseis Hageja Hageja esindaja Kostja Asja läbivaatamise kuupäev
Luha 10 ühisus ( Kolga- Jaani Viljandimaa ) Kalev Pajumägi ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx-xx xxxxx-xxxxx xxxxxxxxxxx ) Tiiu Ott ( Sass ) ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xx xxxxxxx xxxxxxxx) 24.november 2008
Resolutsioon Mõista välja Tiiu Ottilt Luha 10 ühisuse kasuks viivis 2980.50 krooni ( kaks tuhat üheksasada kaheksakümmend krooni ja 50 senti ). Tagastada Luha 10 ühisusele enammakstud riigilõiv 500 ( viissada ) krooni. Enammakstud riigilõiv on tasutud Kalev Pajumägi nimel ja arvelt 1105019940, seega tuleb summa tagastada nimetatud arvele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Hagiavalduse järgi hageja ei tasu pidevalt temal lasuvaid maksekohustusi. Sellega seoses on pidevad probleemid Luha 10 elamul lasuvate maksete tasumisega ja on takistatud kaasomandi hooldamine ning normaalne majandustegevus. Kostja võlg on 18714.80 krooni ja viivis 1250 krooni. Hageja palub võlg välja mõista Korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p 1 ja § 13 lg 1 alusel. Hageja esitas 18.03.2008 hagiavalduse täpsustuse. Tiiu Ott ei ole tasunud ühtegi makset perioodi 01.juuni 2004-01.märts 2008 eest. Võlg on suurenenud ja koosneb põhivõlast 17297.83 krooni ja viivisest 22 701.85 krooni. Kostja esitas kohtuistungil maksekorralduse, et ta on tasunud 29.10.2008 Luha 10 majale 17 297.83 krooni. Kostja seletas, et tal on tasutud põhivõlg, aga ta vaidleb vastu viivise nõudele. Ta leiab, et viivise nõue on liiga suur. Ta ei ole sellega nõus. Ta oli kaua töötu ja ei saanud oma võlga kohe tasuda. Ta kasvatab üksi kolme alaealist last, kuna laste isa on surnud. Üks lastest on 11 aastane, teine 15 ja kolmas 16 aastane ja kõik õpivad. Viiviste maksmine peab tulema siis laste arvelt.
Hageja kinnitab põhivõla tasumist ja palub kostjalt välja mõista viivis 21977.77 krooni. Viivise nõude aluseks on Luha 10 korteriomanike 19.12.2003 üldkoosoleku protokoll, kus otsustati kehtestada viivis maksmata olevatelt summadelt. Viivisest ta ei loobu. See otsus on ühistul koosolekul vastu võetud. Kohtu põhjendused Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Lg 2 kohaselt korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 162 kohaselt lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Luha 10 korteriomanike üldkoosoleku protokolli 01.04.2005 järgi on üldkoosolek volitanud Kalev Pajumägi kohtutoimingute tegemiseks kohtuasjas Tiiu Sassi vastu. Luha 10 korteriomanike üldkoosoleku protokolli 19.12.2003 järgi on üldkoosolek otsustanud rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral kehtestada võlgnikule 0,2 protsendiline viivis maksmata jäänult summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest alates järgmise kuu esimesest kuupäevast. Tiiu Ottil on kommunaalteenuste võlg juunist 2004 – veebruarini 2007. Kostja vastas kohtule, et tasub võla ära peale korteri võõrandamist. Kostja on võõrandanud korteri 03.07.2007, aga võlga ta Luha 10 ühisusele ära ei tasunud, vaid tasus selle alles 29.10.2008. Kohus leiab, et hagejal on VÕS § 113 alusel õigus nõuda viivist ja see tuleb ka kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise eest välja mõista. Hageja on arvestanud viivist üldkoosoleku otsuse alusel 0,2 % päevas. Kohus leiab, et kostja väide, et viivise nõue on liiga suur, on põhjendatud. Pooled ei ole sellise viivise suuruses kokku leppinud, vaid see on korteriomanike üldkoosoleku otsus. Otsuse järgi on viivise suurus aastas ( 0,2 %x365 ) 73 %. Perioodil 01.06.2004-31.12.2005 viivisemäär aastas 9 %, s.o päevas 0,0002465% (0,09:365) Kuu
juuni juuli august september
Võlg kokku
Päevi
Viivis
6,89 10,41
oktoober november detsember
jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember
jaanuar Kokku
2279,6 2983,7 Võlg kokku 3838,8 4695,9 5691,7 6678,3 7232,7
8444,6 9175,74
Päevi
11,18 13,32 16,86 Viivis 22,80 29,33 32,41 43,49 49,39 55,27 55,21 57,82 58,57 57,61 60,30 62,44
10228,44
78,16 721.46
Perioodil 01.01.2006-30.06.2006 viivisemäär aastas 9,25%, s.o päevas 0,0002534% (0,0925:365) jaanuar-juuni 2006.a võlg 10228,44 päevi 182 viivis 471,72 krooni Perioodil 01.07.2006-31.12.2006 viivisemäär aastas 9,75%, s.o päevas 0,0002671% (0,0975:365) juuli-detsember 2006.a võlg 10228,44 päevi 183 viivis 499,96 krooni Perioodil 01.01.2007-30.06.2007 viivisemäär aastas 10,5%, s.o päevas 0,0002876% (0,105:365) jaanuar-juuni 2007.a võlg 10228,44 päevi 182 viivis 535,39 krooni Perioodil 01.07.2007-29.02.2008 viivisemäär aastas 11%,, s.o päevas 0,0003013% (0,11:365) juuli 2007.a –veebruar 2008.a võlg 10228,44 päevi 244 viivis 751,97 krooni Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista viivis VÕS § 113 sätestatud määras. Hageja on taotlenud viivist seisuga 01.03.2008 ja viivis kokku 01.03.2008 seisuga on 2980.50 krooni. Kohus leiab, et asjaolud, et kostja on hetkel töötu ja tal on kolm alaealist last, ei ole põhjendatud aluseks, et kostjalt viivist üldse mitte välja mõista. Kohtumenetluse käigus kostja kirjalikes vastustes kohtule on lubanud hagejale võla ära tasuda, aga tegi seda alles 29.10.2008. Korteri, millega seoses võlad olid tekkinud, müüs kostja ära 03.07.2007, aga ka siis ei tasunud ta ära võlga hagejale. 03.07.2007 on kostja müüjana avaldanud, et tema poolt on tasutud kõik tarbitud teenuste eest tasumisele kuuluvad maksed, tegelikult oli tal aga võlg korteriühisuse - hageja - ees kommunaalteenuste eest. Kohus leiab, et kostja on viivitanud oma kohustuste täitmisega ja on põhjendatud temalt välja mõista viivis VÕS § 113 sätestatud määras. Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Tsiviilasjas on kohtukulud hageja poolt tasutud riigilõiv. Hageja on esitanud kohtule tõendi riigilõivu 1250 krooni tasumise kohta 13.01.2006 ja hagiavalduses palunud see ka välja mõista kostjalt. 18.03.2008 on hageja hagi suurendanud ja tasunud 20.03.2008 täiendavalt riigilõivu 1500 krooni. Hagi põhivõla kohta on esitatud 2005.a. ja riigilõivu tasunud 1250 krooni. 2008.a. on hageja hagi suurendanud viivise võrra ja tasunud täiendava riigilõivu 2008.a. 1500 krooni. Summalt 39 999.70 on riigilõiv 2250 krooni, hageja on tasunud kokku 2750 krooni. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Seega tuleb hagejale tagastada enammakstud riigilõiv 500 krooni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus leiab, et riigilõiv tuleb kostjalt välja mõista võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Suurendatud hagi summa on 39999.70 krooni, kostja tasus sellest ära põhivõla 17297.83 krooni. Kohus mõistis kostjalt välja viivise 2980.50 krooni. TsMS sätete kohaselt kui kostja täidab kohustuse peale hagi esitamist kohtusse, tuleb riigilõiv jätta kostja kanda. Seega kostja peab tasuma riigilõivu vastavalt põhivõla ja väljamõistetud riigilõivu summale s.o.1500 krooni. Riigilõiv 750 krooni jätta hageja kanda. Kohus leiab, et riigilõiv 1500 krooni tuleb kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.