Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise koht

Viljandi Kohtumaja

Kohtuasja number

nr 2-08-71147

Otsuse kuupäev

08.detsember 2008 ( tagaseljaotsus)

Kohtunik

Silvi Maiste

Kohtuasi

AS SEB Pank hagi Gennadi Kiselev vastu laenu-, intressi- ja viivisvõlgnevuste summas 37 926,60 krooni nõudes AS SEB Pank (registrikood 10004252; aadress Tornimäe 2 15010 Tallinn) Leo Üle (aadress Vaksali 2 Viljandi 71020)

Hageja Hageja esindaja Kostja

Gennadi Kiselev (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxx)

Resolutsioon Välja mõista Gennadi Kiselevilt AS SEB Pank kasuks võlg 37 926 (kolmkümmend seitse tuhat üheksasada kakskümmend kuus) krooni 60 senti, sealhulgas laenulepingust 1 tulenev põhiosa võlg 19 000 krooni, intress 1421.85 krooni, viivis 618.93 krooni, laenulepingust 2 tulenev põhiosa võlg 15 056.05 krooni, intress 890.10 krooni, viivis 939.67 krooni. Välja mõista Gennadi Kiselevilt menetluskulu 1 750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni AS SEB Pank kasuks. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 31. oktoobril 2008. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Intressi ja viivise arvutamine on kokku lepitud vastavalt sõlmitud lepingule. Kui krediidiasutus annab tarbijale laenu viisil, et lubab tarbijal arvelduskontol positiivse jäägi ületamist, on tegemist arvelduskrediidiga (VÕS § 407 lg 1). Arvelduskrediiti reguleerivaid sätteid kohaldatakse krediitkaardi vahendusel antavatele tarbijakrediitidele. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 1 750 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.