Tsiviilasi nr 2-07-35874
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.12.2008.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-35874
Tsiviilasi
AS EMT hagi Txxxxx Rxxxxxx vastu võla 1257,07 krooni ja viivise 1256,07 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS EMT (registrikood 10096159, asukoht Valge 16, Tallinn 19095) Hageja lepinguline esindaja: Marlen Šarton (AS Julianuse Inkasso Agentuur, registrikood 10686553, asukoht Jõe 3, Tallinn 10151); Kostja: Txxxxx Rxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses
Kohus otsustas: Hagi rahuldada. Välja mõista Txxxxx Rxxxxxxxxx AS-i EMT kasuks võlgnevus 1257 (üks tuhat kakssada viiskümmend seitse) krooni 07 senti ja viivised 1256 (üks tuhat kakssada viiskümmend kuus) krooni ja 07 senti. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Txxxxx Rxxxxxx kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme 1 (3)
kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik: AS EMT esitas 18.09.2007.a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Txxxxx Rxxxxxx vastu võla 1257,07 krooni ja viivise 1256,07 krooni nõudes. Kohus võttis avalduse menetlusse ja tegi Txxxxx Rxxxxxxxx makseettepaneku. TxxxxxxRxxxxxx esitas tähtaegselt maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. Vastavalt TsMS § 486 lg-le 1 lõpetas kohtuametnik 19.12.2007.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja otsustas jätkata asja menetlemist hagimenetluses kohtus. AS EMT esitas 20.02.2008.a kohtule hagiavalduse Txxxxx Rxxxxxx vastu võla 1257,07 krooni ja viivise 1256,07 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 29.12.1997.a liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilsideteenust ning kostja kohustus ostetud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Kostja ei ole hagejale tasunud esitatud arvete eest ning sellest tulenevalt võlgneb hagejale 31.03.1998.a seisuga 1257,07 krooni. Pooled on lepingu üldtingimustes kokku leppinud viivises 0,5 % tasumata summalt päevas. Kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuab hageja kostjalt perioodi 20.04.1998.a – 15.02.2008.a viivist 1256,07 krooni. Hageja palub kohtul võlg ja viivis kokku summas 2513,14 krooni hageja kasuks välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni ja hageja esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2000 krooni. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Txxxxx Rxxxxxx teatas 23.04.2008.a kirjalikus vastuses, et tema hagi ei tunnista. Kostja vaidles vastu viivitusintressi nõudele. Kostja arvates ei saa hageja nõuda temalt viivise tasumist Võlaõigusseaduse sätete alusel, kuna võlg tekkis enne seaduse kehtima hakkamist. Kostja arvates sisaldavad hageja poolt esitatud arved juba intresse, mistõttu on lisaintresside nõudmine võlaga sama suures summas seaduslikult ja eetiliselt põhjendamata. Kostja suudaks tasuda hagejale põhinõude, kuid kõrvalnõude väljamõistmisel temalt sattuks ta materiaalselt keerulisse olukorda. Kostja palub hageja kohtukulud jätta tema enda kanda. Kostja on valmis asja lahendama kompromissiga selliselt, et tema tasub hagejale võlgnevuse käesoleva aasta suve lõpuks maksegraafiku alusel. Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid ja kuulanud ära hageja, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus andis pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks. Pooled täiendavaid seisukohti ega taotlusi kohtule ei esitanud. Kohtu seisukoht: Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, tutvunud poolte seisukohtadega, uurinud ning hinnanud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vaheline võlasuhe tuleneb 29.12.1997.a sõlmitud liitumislepingust (tl 17), mille alusel kohustus hageja pakkuma mobiilsideteenust ja kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele.
2 (3)
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis tekkis enne 1.juulit 2002.a varasemat seadust, s.o Tsiviilkoodeksit. Kohtu hinnangul on pooltevaheline õigussuhe, mis on alanud aastal 1997, kvalifitseeritav tollel ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi (TsK) § 242 lg 1 järgi kui ostu-müügi leping, mille järgi kohustub müüja andma vara üle ostja omandusse, ostja kohustub /.../ maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine lubatud. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja endale kohustuse maksta kasutatud teenuste eest. Teenuste kasutamise üldtingimuste järgi (p.4.1.2, tl 29) kohustus kostja tasuma teenuste eest õigeaegselt. Kostja on lepingus ettenähtud maksekohustust rikkunud ja jätnud hagejale mobiilsideteenuste eest nõuetekohaselt tasumata. Võlg hageja ees on 1257,07 krooni. Nimetatud võlgnevuse osas poolte vahel vaidlus puudub. Võlanõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja nõuab kostjalt võla tasumisega viivitamise eest viivist. Kostja on nimetatud nõudele vastu vaielnud põhjendustel, et hageja on toonud viivisenõude alusena Võlaõigusseaduse sätted, mis lepingu sõlmimise ajal ei kehtinud. Kohus nõustub kostjaga selles osas ja leiab, et nõude puhul tuleb kohaldada vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhte tekkimise ajal kehtinud seadust, s.o Tsiviilkoodeksit. Asjaolu, et hageja poolt märgitud õiguslik alus ei ole õige, ei anna aga alust jätta viivisenõue rahuldamata. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Eelpool leidis tuvastamist kostja poolt lepingulise kohustuse rikkumine. Tsiviilkoodeksi 19. peatükk näeb ette vastutuse kohustiste rikkumise eest. Viivise rakendamise õiguse kohustise täitmisega viivitamise korral sätestab TsK § 231 lg 1. Pooled on leppinud kokku viivise 0,5 % päevas rakendamises (tingimuste p.7.7, tl30). Hageja ei nõua kostjalt viivise tasumist kogu viivituse perioodi eest. Kostja on viivitanud maksete tasumisega kokku ligi kümme aastat, viimane arve muutus sissenõutavaks 21.05.1998.a (tl 22) Hageja taotleb viivist põhinõudest väiksemas ulatuses ega nõua kogu viivise tasumist. Kostja vastuväited selle kohta, et tal puuduvad vahendid võla ja viiviste tasumiseks, ei põhjenda nõude rahuldamata jätmist. Viivisenõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442.
Haide Rimmel kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.