Eesti Vabariigi hagi AS V, OÜ A, AS B ja EAS (likvideerimisel) vastu rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu), lepinguline esindajad vandeadvokaat T Vaher ja vandeadvokaadi vanemabi A Haller (Advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous, xxx) Kostja I AS V (registrikood xxx, registrijärgne asukoht xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige O K (elu- ja viibimiskoht teadmata) Kostja II OÜ A (registrikood xxx, registrijärgne asukoht xxx), seaduslik esindaja O K (elu- ja viibimiskoht teadmata) Kostja III AS B (registrikood xxx, registrijärgne asukoht xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige O K (elu- ja viibimiskoht teadmata) Kostja IV EAS (likvideerimisel; registrikood xxx, registrijärgne asukoht xxx), seaduslik esindaja likvideerija O Savitskaja (postiaadress xxx), kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi S Tšurkin (Sergei Tšurkini Advokaadibüroo, xxx)
Kohtustungi toimumise aeg
23.10.2008.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindajad vandeadvokaat T Vaher ja vandeadvokaadi vanemabi A Haller Kostja IV esindaja vandeadvokaadi vanemabi S Tšrukin
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. 1.Välja mõista AS B 20 660 000 (kakskümmend miljonit kuussada kuuskümmend tuhat)
2-06-39447/34 krooni Eesti Vabariigi kasuks. 2.Välja mõista AS V, AS B ja OÜ A solidaarselt 65 600 000 (kuuskümmend viis miljonit kuussada tuhat) krooni, seejuures AS V ja OÜ A kokku mitte rohkem kui 39 458 665 (kolmkümmend üheksa miljonit nelisada viiskümmend kaheksa tuhat kuussada kuuskümmend viis) krooni Eesti Vabariigi kasuks. 3.Välja mõista AS B ja EAS (likvideerimisel) solidaarselt 21 160 000 (kakskümmend üks miljonit ükssada kuuskümmend tuhat) krooni Eesti Vabariigi kasuks. Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud välja AS V 18,4% ulatuses, OÜ A 18,4% ulatuses, AS B 53,4% ulatuses ja EAS (likvideerimisel) 9,8% ulatuses, Eesti Vabariigi kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
1.Hageja on aadressil Tallinn, Xxx ja 17A asuva maatüki ning sellel asuvate ehitiste (edaspidi „Lennusadam“) omanik, vastavalt jõustunud Tallinna Linnakohtu 04.07.2005 kohtuotsusele ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2005 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2/263-7262/02 (tl 26-56,58-60, 62-82).
2.Lennusadama territooriumil asuvad järgmised hagejale kuuluvad ehitised: Vesilennukite angaar (tähistus aerofotol A), kai nr 38A (tähistus aerofotol B3), kai nr 38 (tähistus aerofotol B1), kai nr 39 (tähistus aerofotol B2), administratiivhoone (tähistus aerofotol H), väravahoone (tähistus aerofotol I), saekaater (tähistus aerofotol C), katlamaja (tähistus aerofotol D), garaaž-ladu (tähistus aerofotol E), puidutööstushoone katlamajaga (tähistus aerofotol F), angaar (tähistus aerofotol G), ladu (tähistus aerofotol J), tootmishoone (tähistus aerofotol K), pumpla hoone (tähistus aerofotol L), tootmishoone (tähistus aerofotol M), raudteeharu (tähistus aerofotol N), masuudihoidla (tähistus aerofotol O), varjend (tähistus aerofotol P) (tl 24).
3.27.07.2006 tegi Harju Maakohus täituri avalduse alusel määruse, millega lubas kohtutäituril viibida võlgniku nõusolekuta Xxx ja Xxx maatükil, sisenedes kõikidesse maatükil asuvatesse ehitistesse ja need läbi otsida (tl 87). Täitur tuvastas Lennusadamast mitmesuguse vara äraviimise (tl 89).
4.01.08.2006 toimunud täitetoimingu tulemusena võttis hageja Xxx ja xxx asuvad ehitised ja territooriumi oma valdusesse. Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjatelt välja mõista rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamiseks kokku 107 420 000 krooni, millest kostjalt III eraldi rikkumise teel saadu hüvitamiseks 20 660 000 krooni; kostjalt I, kostjalt II ja kostjalt III solidaarselt 65 600 000 krooni, seejuures kostjalt I ja kostjalt II
2-06-39447/34 kokku mitte rohkem kui 39 458 665 krooni; kostjalt III ja kostjalt IV solidaarselt 21 160 000 krooni (tl 224-228). Hageja tugineb oma nõudes AÕS § 35 lg 2, § 85 lg 1, § 95 lg 3, VÕS § 65 lg 2 ja 3, § 1037 lg 1, 2, 3, § 1038, § 1039 § 1040, TsÜS § 62 lg 1
6.Kuni 01.08.2006 oli Lennusadam kostjate valduses. Alates 14.11.1997 valdasid kostjad ühise tegutsemise lepingu alusel Lennusadamat ja sellel asuvaid ehitisi järgmiselt: Vesilennukite angaari, kaid nr 38A, kaid nr 38 ja kaid nr 39 valdas perioodil 14.11.1997-21.10.1999 kostja I, perioodil 22.10.1999-15.12.2000 valdasid ühiselt kostja I, kostja II ja kostja III, perioodil 16.12.2000-01.05.2002 valdasid ühiselt kostja I, kostja II, kostja III ja kostja IV ning perioodil 01.05.2002-01.08.2006 valdasid ühiselt kostja I, kostja II ja kostja III. Administratiivhoonet, väravahoonet, saekaatrit, katlamaja, garaaž-ladu, puidutööstushoonet katlamajaga, angaari, ladu, tootmishoonet, pumpla hoonet, tootmishoonet, raudteeharu, masuudihoidlat ja varjendit valdas perioodil 14.11.1997-21.10.1999 kostja III, perioodil 22.10.199915.12.2000 valdasid ühiselt kostja I, kostja II ja kostja III, perioodil 16.12.2000-01.05.2002 valdasid ühiselt kostja I, kostja II, kostja III ja kostja IV ning perioodil 01.05.2002-01.08.2006 valdasid ühiselt kostja I, kostja II ja kostja III.
7.Kostjatel puudus Lennusadama valdamiseks õiguslik alus, seega on kostjad ajavahemikus 14.11.1997 - 01.08.2006 Lennusadamat vallanud ebaseaduslikult ja hageja omandit rikkudes. Hageja on seisukohal, et kõik kostjad olid Lennusadama pahausksed valdajad. Kostjad teadsid või pidid teadma, et kostjatel puudub Lennusadama valdamiseks ja hageja omandi rikkumiseks õiguslik alus. Kostjate AS V ja OÜ A valduse pahausksus Lennusadama valdamisel on tõendatud Tallinna Linnakohtu 4. juuli 2005 otsusega (otsuse punktid 6, 7, 13 ja 17) (tl 51-54). Samuti kostjad AS B ja EAS valdasid Lennusadamat pahauskselt, kuna kostja III ja kostja IV juhtorganite liikmed kattuvad kostja I juhtorganite liikmetega (tl 114-116, 121-124, 126-128). Alates 25.10.1999 on kostja III nõukogu liikmeteks A R ja T R , kes alates 24.09.1999 on ka kostja I nõukogu liikmed. Alates 14.12.2000 on samad isikud ka kostja IV nõukogu liikmed. Ajavahemikus 10.02.1998 - 25.06.2001 oli kostja III juhatuse liige J S , kes samal ajal (21.10.1999 - 5.09.2000) oli ka kostja I juhatuse liige. Lisaks tegutses J S 21.10.1998 kostja II esindajana. Kostjad on seotud ka omanike kaudu. C R S.A on alates 01.01.2000 kostja III aktsionär, alates 01.06.2002 kostja IV aktsionär ja alates 18.06.2004 kostja I aktsionär. Samuti oli kostja III ajavahemikus 01.01.2000 18.06.2004 kostja I aktsionär. Kostja II osanik on alates 28.02.2003 EAS, mis jällegi on seotud kõigi samade isikutega. EAS aktsionär oli perioodil 01.01.2000 - 01.10.2006 A R ning alates 01.10.2006 on EAS aktsionäriks C R S.A. Kostjate tihedat omavahelist seotust tõendab ka asjaolu, et kõigi kostjate asukohana on äriregistris registreeritud Xxx, Tallinn. Nimetatud aadressil asub väga spetsiifilise iseloomuga objekt ja seega ei saa samal aadressil registreerimine olla hageja seisukohalt juhuslik. Hageja on seisukohal, et kostjate vahelised seosed viitavad selgelt kostjate omavahelise tegevuse koordineeritusele Lennusadamas ning seega kostjate teadlikkusele teistele kostjatele seoses Lennusadamaga teada olevatest asjaoludest. Hageja leiab, et on selge, et kostja III ja kostja IV olid või pidid olema teadlikud ka Lennusadama ebaseaduslike omandajate/valdajate vastu hageja omandiõiguse tunnustamisele suunatud hagi esitamisest. Samuti olid või pidid kostja III ja kostja IV olema teadlikud sellest, et kuna Lennusadama vara üleandjaks olid NSVL relvajõud, ei toimunud omandiõiguse üleminekut ning seetõttu ei olnud kostjat III ja kostjat IV Lennusadamat kasutada lubanud isikud selleks tegelikult õigustatud.
8.Hageja leiab, et Lennusadama ebaseadusliku valdamisega on kostjad rikkunud hageja omandit ja hagejal puudus sellest tulenevalt omandi käsutamisvõimalus, seega on kostjad VÕS § 1037 lõike 1 kohaselt kohustatud hüvitama hagejale rikkumise teel saadu väärtuse. Kostjad peavad Lennusadama kasutuseelised hüvitama sõltumata Lennusadama kasutamisest või mittekasutamisest.
2-06-39447/34 Sama sätestas enne 1. juulit 2003 AÕS § 85 (alates 1. juulist 2003 kehtib AÕS § 85 praeguses sõnastuses ning teeb üksnes viite VÕS §-dele 1037 kuni 1040). Kuni 1. juulini 2003 kehtinud AÕS § 85 lõige 2 kohustas pahauskset valdajat andma hagejale välja kogu asja valdamise kestel saadud vilja ning lisaks hüvitama vilja, mida hageja asja vallates ise oleks saanud. Hageja on seisukohal, et nii VÕS § 1037 lõikes 1 kasutatud mõiste “rikkumise teel saadu” kui ka AÕS §-s 85 kasutatud mõiste “vili” all tuleb mõista asja kasutamise võimalust ehk kasu, mida asja kasutamisest on võimalik saada. Alates 1. juulist 2002 on “kasu” mõiste sätestatud kehtivas TsÜS § 62 lõikes 1, mille kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on asja vili asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Enne 1. juulit 2002 tulenes “kasu” mõiste AÕS §-s 23 sätestatud “vilja” mõistest, mille kohaselt oli vili asja kasutamisest saadav igasugune kasu. Hageja on seisukohal, et AÕS §-s 23 kasutatud “vilja” mõistet tuleb kohaldada ka kuni 1. juulini 2003 kehtinud AÕS § 85 ülalviidatud sõnastusele. Seega on hageja nõude ulatus sama nii perioodi eest enne 1. juulit 2003 kui pärast 1. juulit 2003. Kostjate vastutuse piiramiseks VÕS § 1038 sätestatud alusel puudub antud juhul alus. VÕS § 1038 kohaselt on piiratud üksnes sellise rikkuja vastutus, kes oma õigustatuse puudumisest ei teadnud ega pidanudki sellest teadma. Kuna antud juhul on kõik kostjad olnud või pidanud olema teadlikud oma õigustatuse puudumisest, on nad vastavalt VÕS § 1037 kohustatud hagejale hüvitama kõik Lennusadama valdamisest tulenevad kasutuseelised, sõltumata sellest, kas nad olid käesoleva hagi esitamisel vastavas ulatuses enam rikastunud või mitte. Kuna VÕS § 1037 ja AÕS § 85 seovad kasutuseeliste hüvitamise kohustuse rikkumise objektiga, ei oma hageja nõude seisukohalt tähendust ka see, kas hageja oleks oma isikust tulenevalt saanud ise Lennusadamat kostjatelt nõutavate kasutuseeliste saamiseks kasutada. Tulenevalt VÕS §-st 1037 ja AÕS §-st 85 ei pea hageja kasutuseeliste nõude esitamiseks tõendama, kas ja kuidas ta reaalselt oleks oma vara kasutanud, kui oleks saanud seda vallata. Oluline on vaid see, millisel viisil vara tema enda omadustest tulenevalt on kasutatav. Kostjate väited, kas Eesti Vabariik oleks või ei oleks asja taolisel viisil kasutanud, on peale selle ka spekulatiivsed, kuna reaalselt Eesti Vabariik kostjate ebaseadusliku tegevuse tõttu asja mitte ühelgi võimalikul moel kasutada ei saanud. Sellegipoolest märgib hageja, et ta oleks saanud Lennusadamat kasutada kasvõi näiteks mõne riigi äriühingu (AS TS) kaudu.
9.Hageja selgitab, et kuna Lennusadam koosneb erineva funktsionaalsusega objektidest, hoonetest ja kaidest, on hageja kostjatelt nõutava Lennusadama kasutuseelise leidnud hoonete ja kaide osas eraldi. Lennusadamas asuvate hoonete kasutuseelise väärtuse osas tugineb hageja AS AV eksperthinnangule ning kaide osas sadamategevuse asjatundja A. K ekspertarvamusele (tl 236-277). Hageja on Lennusadama kaide kasutuseeliste väärtuse arvutamisel võtnud arvesse vaid neid kulutusi, mida kostjate poolt hüvitamisele kuuluva kasutuseelise saamiseks harilikult oleks pidanud tegema (A. K ekspertarvamuse lk 12 (tl 247)). Lennusadama hoonete kasutuseeliste hüvitise väärtuse arvestamisel on hageja lähtunud eeldusest, et hoonete seisukord nõudega hõlmatud perioodil on olnud selline, nagu see oli hoonete hagejale tagastamise ajal (AS AV ekspertarvamuse lk 16 (tl 268)). Seda eeldust ümber lükkavaid tõendeid ei ole kostjad esitanud. Sellist eeldust aluseks võttes on kostjatelt nõutav hoonete kasutuseeliste hüvitis võrdne tuluga, mida hageja oleks hoonete üürimisest saanud, arvestades nende praegust seisukorda. Hageja ei ole arvestanud kasutuseeliste hüvitisest maha kulutusi, mida kostjad väidetavalt on Lennusadamale teinud. Hageja selgitab, et mõlemas ekspertarvamuses arvestatud Lennusadama territooriumi sadamana kasutamisega, ent ühes ekspertarvamuses on arvutatud sadama territooriumil asuvate muude rajatiste ning teises hoonete kasutuseeliste väärtus. Kostjate poolt osundatud väidetavat puudust hageja poolt esitatud ekspertarvamustes ei eksisteeri, vaid ekspertarvamused koos annavad korrektse tulemuse. Hageja kasutuseeliste väärtuse arvestamisel lähtunud üksnes sellest Lennusadama territooriumil asunud varast, mis kostjatelt jõustunud kohtuotsustega välja on mõistetud.
10.AS AV ekspertarvamus tõendab, et ajavahemikus 14.11.1997- 01.08.2006 oli Lennusadamas asuvate hoonete summaarne üüritulu (netoüür) 27 090 000 krooni. Nimetatud summa jaguneb perioodide lõikes järgmiselt:
2-06-39447/34 14.11.1997-21.10.1999 üüritulu 5 410 000 krooni sh vesilennukite angaari üüritulu 1 600 000 krooni; 21.10.1999-15.12.2002 üüritulu 3 230 000 krooni sh vesilennukite angaari üüritulu 950 000 krooni; 15.12.2000-01.05.2002 üüritulu 4 510 000 krooni sh vesilennukite angaari üüritulu 1 140 000 krooni; 01.05.2002-01.08.2006 üüritulu 13 940000 krooni sh vesilennukite angaari üüritulu 3 510 000 krooni. Kostjate vahel jaguneb saadud kasutuseelis järgnevalt: Kostja I: vesilennukite angaari osas 14.11.1997-21.10.1999 – 1 600 000 krooni; Kostja III: kõik hooned v.a vesilennukite angaar 14.11.1997-21.10.1999 – 3 810 000 krooni; Kostja I, kostja II ja kostja III ühiselt kõigi hoonete osas 21.10.1999-15.12.2000 ja 01.05.200201.08.2006 – 17 170 000 krooni (3 230 000 + 13 940 000); Kõik kostjad ühiselt kõigi hoonete osas 15.12.2000-01.05.20002 – 4 510 000 krooni. Tulenevalt kostja vastustest märgib hageja, et rikkumise kestvat iseloomu arvestades saavad aegunud olla üksnes need hageja nõuded kostja I ja kostja II vastu, mis ulatuvad käesoleva hagi esitamisest ettepoole kui kolm aastat, s.o 22. detsembrini 2003. Aegumise vastuväidet arvestades on hageja kostja I ja kostja II vastu esitanud nõude üksnes perioodi 01.01.2004.a.-01.08.2006.a. eest. Selle perioodi eest moodustab hageja nõude summa Lennusadama hoonete osas 8 458 665 krooni (2 aastat x 3 274 322+ 7 kuud x 272 860,16).
11.Arvestades seda, et kostjad kasutasid Lennusadamat kaubalaevade vastuvõtmiseks, on hageja kaide valdamisest saadud kasutuseelise nõude arvutamisel lähtunud Lennusadama kaubasadamana opereerimisest tulenevate kasutuseeliste väärtusest. A. K ekspertarvamus tõendab, et ajavahemikus 14.11.1997-01.08.2006 oli Lennusadamas asuvate kaide kaubavedude eesmärgil opereerimisega seotud kasutuseeliste väärtus, millest on maha arvatud omaniku kulu, kokku 105 680 000 krooni. Nimetatud summa jaguneb järgmiselt: 14.11.1997 – 21.10.1999 - 23 750 000 krooni 22.10.1999 – 15.12.2000 - 13 620 000 krooni 16.12.2000 – 01.05.2002 - 1 660 000 krooni 02.05.2002 – 01.08.2006 - 16 650 000 krooni. Arvestades, millal mingi kostja Lennusadamas asuvaid kaisid valdas, jagunevad kostjate poolt Lennusadama kaide kasutamisest saadud kasutuseelised alljärgnevalt: kostja I 14.11.1997 – 21.10.1999 - 23 750 000 krooni; kostja I, kostja II ja kostja III ühiselt 21.10.1999– 15.12.2000 ja 01.05.2002 – 01.08.2006- kokku 65 280 000 krooni (13 620 000 + 51 660 000); kõik kostjad ühiselt 15.12.2000 – 01.05.2002 - 16 650 000 krooni. Hageja on aegumise vastuväidet arvestades esitanud nõuded kostja I ja kostja II vastu üksnes perioodi 01.01.2004.a. - 01.08.2006.a. eest. Selle perioodi eest moodustab hageja nõude summa Lennusadama kaide osas 31 miljonit krooni (31 kuud x 1 miljonit krooni).
12.Arvestades hageja nõuetest maha aegunud nõuete osa, on hageja nõue kostja I ja kostja II vastu perioodi eest 22.12.2003 – 1.08.2006 kokku 39 458 665 krooni (8 458 665 + 31 000 000).
13.Tulenevalt kostjate vastusest märgib hageja, et kostjate vastuväide, mille kohaselt ei oleks hageja kostjate ebaseaduslikus valduses olnud Lennusadama territooriumil asuvate ehitiste kasutamisest kostjatelt nõutavat tulu teenida saanud, ei ole hagi rahuldamise seisukohast asjakohane. Kostjate väited, kas hageja oleks või ei oleks asja taolisel viisil kasutanud, on ka spekulatiivsed, kuna reaalselt hageja kostjate ebaseadusliku tegevuse tõttu kasutada ei saanud. Hageja saanuks Lennusadamat kasutada kasvõi mõne riigi äriühingu kaudu. Kasutuseeliste nõude esitamiseks ei pea õigustatud isik tõendama, kas ja kuidas vara oleks kasutatud, kui oleks saanud seda vallata. Oluline on vaid see, millisel viisil vara on kasutatav.
14.Kostjad ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et 1997oli hoonete seisukord märgatavalt kehvem kui 2006 Samuti pole kostjad esitanud tõendeid kostjate poolt väidetavalt tehtud parenduste ega selleks kulunud summade kohta. Samuti pole kostjad esitanud tõendeid väidetavalt tehtud
2-06-39447/34 parenduste seaduslikkuse kohta. Hageja märgib, et selliseid tõendeid ei saa ka olla, sest kogu kostjate tegevus Lennusadama territooriumil ja hoonetes oli ebaseaduslik. Hageja on kostjatelt nõutava hoonete kasutuseeliste hüvitise väärtuse arvestamisel põhjendatult lähtunud eeldusest, et hoonete seisukord nõudega hõlmatud perioodil on olnud selline, nagu see oli hoonete hagejale tagastamise ajal. Sellist eeldust aluseks võttes on kostjatelt nõutav hoonete kasutuseeliste hüvitis võrdne tuluga, mida hageja oleks hoonete üürimisest saanud, arvestades praegust seisukorda. Hagejal puudus põhjus ja alus arvata hoonete kasutuseeliste väärtusest maha hüpoteetilisi hoonete remondikulusid.
15.Kostjatelt väljanõutava kasutuseeliste väärtust ei mõjuta see, kas kostjad ise kasutasid kaisid ja hooneid sadamana või kas kostjad said kaisid ja hooneid sadamana kasutada. Kostjate väited, mille kohaselt nad ei kasutanud kaisid ja hooneid sadamana ning nemad ise ei saanud A. K ekspertarvamuses märgitud kasutuseeliseid, ei oma hagi rahuldamise seisukohalt tähendust. Oluline on see, et kostjate ebaseaduslikus valduses olnud kaisid ja hooneid on võimalik ja ka on otstarbekas sadamana kasutada. Sellele, et kostjate valduses olnud kaisid ja hooneid on põhimõtteliselt võimalik ja otstarbekas sadamana kasutada, kostjad vastuväiteid esitanud ei ole. On teada, et vähemalt osa kostjatest reaalselt Lennusadamat ka sadamana kasutas ning kostjad reklaamisid ka vastavaid teenuseid.
16.Samuti leiab hageja, et antud asjas ei ole oluline väide, mille kohaselt olevat riik ja kohalik omavalitsus kostjatele Lennusadama õigusliku staatuse sadamaseadusega kooskõlla viimisel takistusi teinud. Õiguslikud takistused kostjate ebaseaduslikus valduses olnud kaide ja hoonete sadamana kasutamisel omavad kasutuseeliste hüvitise väärtuse arvutamisel tähendust ainult juhul, kui sellised takistused oleksid kehtinud sõltumata sellest, kes kaisid ja hooneid valdas ja neid sadamana opereerida soovis. Kostjad ei ole väitnud, et riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt kostjatele väidetavalt seatud takistused oleksid oma iseloomult sellised olnud. Vastupidi, ka kostjate vastuväidetest nähtub, et kostjatele sadama opereerimisel väidetavalt loodud takistused olid seotud kostjate isikutega ja asjaoluga, et kostjad olid riigile kuuluvate ehitiste ebaseaduslikeks valdajateks. Sellises olukorras ei saa kostjatele väidetavalt loodud takistused olla kostjatelt omandi rikkumise tõttu nõutava kasutuseeliste hüvitamise nõude vähendamise aluseks. Kostjate I, II ja III ja kostja IV vastuväited
17.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta see rahuldamata.
18.Kostjad leiavad, et väär on hageja seisukoht, et Tallinna Linnakohtu 04.07.2005 ja Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2006 otsustega on mõistetud kostjate valdusest välja Lennusadama vara. Tallinna Linnakohtu 04.07.2005 ja Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2006 otsustega mõisteti kostjate valdusest välja Tallinnas, Xxx ja Xxx maatükil paiknevad konkreetsed ehitised. Hageja oma käitumisega, struktuurüksuste kaudu, tegi kõik selleks, et Lennusadam ei saaks sadamaks sadamaseaduse § 2 mõtetes, s.o. oma maaalase kompleksi ning akvatooriumiga, kuna Lennusadama akvatoorium ei ole piiritletud ning sadama ei saa kuni käesoleva ajani merendusalaseks tegevuseks kasutada. Seega on kostja IV seisukohal, et juhul, kui hageja leiab, et tema omandiõigus nimetatud ehitiste osas on rikutud, siis ei saa laiendada kogu Lennusadama, kui ettevõtte varale, s.h. vallasvarale.
19.Kostjad leiavad, et on väär, et kõik kostjad on kohustatud kasutuseeliste väärtuse hüvitama. Samuti on väär, et kostjatel on saanud kasu ehitiste kasutamisest kasutuseeliste näol. Kostjad on seisukohal, et hageja on kohustatud tõendama, et kõik kostjad kasutasid ehitis ja seega hoidsid kokku sellega seotud üürikulusid, kui kostjad oleks olnud hageja üürnikeks. Et ehitiste kasutamisest võib eeldada teatud üürikasu saamist (üüritulu - üürikulud) ning et üürikasu suurus on arvestatud selgelt kontrollitavate tegurite ja üldtunnistatud metoodika abil. Kostjad on seisukohal, et ei ole tõendatud, et kostjatel on tekkinud kasu ehitiste kasutamisest kasutus eeliste näol.
20.Hageja väide, et erinevad kostjad on vallanud ehitisi erinevatel perioodidel ning osadel perioodidel on toimunud ühine valdamine, ei vasta tegelikkusele. Kostja I ja kostja II andsid alates 01.10.1997 kostjale III rendile kõik ehitised rendilepingute alusel. Ühtlasi oli kostjate vahel
2-06-39447/34 21.10.1999 sõlmitud ühise tegutsemise leping, mille p. 2 kohaselt volitasid kostja I ja kostja II kostjat III tegutsema Lennusadamas sadama valdajana sadamaseaduse § 5 mõttes. Tallinna Linnakohus tuli oma 04.07.2005 otsuse p-s 18 järeldusele, et kostjate vahel 21.10.1999 sõlmitud leping on sisuliselt tehing, mida võib ja saab vaadelda rendiseaduse sätete ja mõtete alusel.
21.Vastavalt OÜ B ja kostja II vahel 26.09.1997 sõlmitud ostu-müügi ja pandilepingu p 5 jäi ehitiste valdus OÜ B, kuna kostja II ei maksnud mingit tasu lepingu p. 2.2. alapunktis 2 toodud tingimuste kohaselt. Seega leiab kostja I, et kostja I ja kostja II on alates 26.09.1997 ehitiste kaudsed valdajad, kuna ehitis valdas ajutiselt kostja III.
22.Ühtlasi leiavad kostjad, et 21.10.1999 sõlmitud lepinguga 15.12.2000 liitudes, ei osutunuks kostja IV ehitiste otseseks valdajaks, kuna lepingu p.2 kohaselt ehitiste otseseks valdajaks oli kostja III. Kostja I ja kostja II ei ole faktiliselt ehitisi vallanud ning kasutanud ajavahemikus 26.09.199728.07.2006 ning kostja IV ei ole üldse ehitis otseselt vallanud, seega leiab kostja IV, et hagi perioodi 14.11.1997– 01.08.2006 eest kostja I, kostja II ja kostja IV on alusetu.
23.Kuna kostja III kaasati kohtumenetlusse, millise käigus arutati hageja omandiõigust ehitistele tunnistamise ja ebaseaduslikust valdusest väljamõistmisest alles 09.03.2005, siis ei saa lugeda kostjat III pahauskseks valdajaks alates 01.10.1997 kuna kostja II ei teadnud ega pidanud teadma, hageja nõuetest kostja III vastu.
24.Hageja esitas hagi kosja I ja kostja II vastu omandiõiguse tunnistamiseks ja nende ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks 14.11.1997 Seega teadis hageja juba siis, et kostjad valdavad ehitisi ebaseaduslikult ja saavad ebaseaduslikult kasu. Antud asjas esitas hageja hagi alles 22.12.2006, seega leiab kostja IV, et kostja I ja kostja II vastu on haginõue antud asjas aegunud.
25.Kostjad on seisukohal, et kuna hagejaks on Eesti Vabariik, ei saa vara kasutuseeliste väärtust kindlaks määrata, lähtudes ainult vara majanduslikest omadustest ja eeldustest, kuna riik ega justiitsministeerium ise ei tegele majandustegevusega. Riik saab tulu riigitulundusasutuste kaudu ning mitte otsetulu, vaid dividendi, mis kindlasti ei ole suurusjärgsuse mõttes võrdne riigitulundusasutuse tulu ja eriti kasumiga (Riigivaraseaduse § 16 lg 2 ja 3). Antud juhul ei ole riik õigustatud ise otseselt astuda tsiviilõiguslikke suhetesse ja saada tulu. Sellest tulenevalt leiavad kostjad, hageja poolt kasutusele võetud arvestusmetoodika ei ole õige.
26.Hageja seisukoht, et Lennusadam koosneb erineva funktsionaalsusega objektidest on väär, kuna sadamaseaduse § 2 kohaselt on sadam merendusalaseks tegevuseks kohandatud piiritletud alal asuv hoonete ja rajatiste kompleks koos selle juurde kuuluva akvatooriumiga. Seega ei saa eraldi hinnata Lennusadama kaide ja hoonete kasutuseeliste väärtust. Kostjad on seisukohal, et vara kasutuseelise väärtust tuleb hinnata arvestades, et hooneid ja kaid võib kasutada ainult koos. Kostja leiavad, et ekspertiisihinnangud on koostatud eeldustel, millised ei vasta tegelikkusele. AS AV hinnangul ei ole võetud arvesse asjaolu, et peahoone oli varem elamu ja büroohooneks ümberehitatud kostjate poolt. Teisest küljest, ei ole A. K võtnud arvesse asjaolu, et Lennusadamal ei ole sadamaseaduse § 4 lg 2 kehtestatud korras määratud akvatoorium ja sadamaseaduse § 11 lg 2 nõuetele vastav sadamapass, mistõttu on Lennusadama kasutamine sadamateenuste osutamiseks keelatud sõltumata sellest, kes on sadama ehitiste ja kaide omanik.
27.Kostjad tegid katseid Lennusadama õigusliku staatuse sadamaseadusele kooskõlasse viimiseks, kuid riik ja omavalitsus takistasid seda.
28.Ekspertide hinnangud põhinevad tihti, eriti A. K hinnang, identifitseerimata jäänud suulistele selgitustele või viitele dokumentidele, millised ei ole vormistatud ega tsiviilasja materjalides kajastatud või hinnangutele lisatud. A. K poolt pakutud variandid Lennusadama majanduslikuks kasutamiseks ei vasta isegi Paljassaare ja Russalka vahelisele rannaala üldplaneeringule, mille kohaselt Lennusadama territooriumi osas näeb üldplaneering ette jahi- ja reisisadama ala ning üldkasutatavate ehitiste maa-ala. Seega ei saa kasutada sadamat ainult reisisadama või kaubasadamana, nagu pakub A. K . Teisest küljest, sellest tuleneb ka see, et ei saa sadama hooneid (eriti Vesilennukite angaar) kasutada äri- või tootmiseesmärkides, nagu eeldab AS AV . Seega on
2-06-39447/34 kostjad seisukohal, et haginõude suuruse aluseks olevad vara kasutuseeliste väärtuse hinnangud ei ole usaldusväärsed ja on omavahel vasturääkivuses. Eksperdiarvamused lähtuvad mitte tegeliku vara seisundist, millised said kostjad enda valdusesse, vaid võimalikest arenguplaanidest. Kostjad leiavad, et hageja poolt esitatud ekspertarvamused on vastuolus omavahel, kuna ühe ja sama vara kasutuseeliseid hinnatakse erinevate äritegevuste küljest, kinnisvara üürile andmine ja sadama pidamine. Kostjad leiavad, et kuna hageja valdusse tagastatud vara oli teiste kostjate poolt oluliselt parendatud, võib nende kasutuseelsete väärtust määrata, tuginedes seisundile, milles nad olid kostjate valdusse üleandmisel, mitte plaanidest. Kohtuotsuse põhjendus
29.TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus muuhu s kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Kohtukutse on 12.09.2008 kostja I, kostja II ja kostja III seaduslikule esindajale O K kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (tl 545). TsMS § 317 lg 1 kohaselt loeb kohus kohtukutse kättetoimetatuks. Kostja I, kostja II ja kostja III seaduslik esindaja 23.10.2008 määratud kohtuistungile ei ilmunud. Kohut õigeaegselt kohtusse ilmumise takistustest ei teavitatud. Kostjaid on hoiatatud istungile ilmumata jätmise tagajärgedest.
30.Kohus, kuulanud ära hageja esindajate ja kostja IV esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
31.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
32.Kohtule esitatud 07.05.1992 ostu-müügi lepingutega (tl 91, 93), 26.09.1997 ostu-müügi ja pandilepinguga (tl 95-98), 01.10.1997 rendilepingutega (tl 100-103, 199-202), 14.11.1997 ühise tegutsemise lepingu ja selle lisadega (tl 105-106, 108, 110) on tõendatud, et kostjad valdasid vaidlusalust kinnistut koos sellel asuvate ehitistega alates 14.11.1997 kuni 01.08.2006 järgmiselt: vesilennukite angaari (A), kaid nr 38A (B3), kaid nr 38(B1) ja kaid nr 39(B2), valdas perioodil 14.11.1997 - 21.10.1999 kostja I, perioodil 22.10.1999 - 15.12.2000 valdasid ühiselt kostja I, kostja II ja kostja III, perioodil 16.12.2000 - 01.05.2002 valdasid ühiselt kostja I, kostja II, kostja III ja kostja IV ning perioodil 01.05.2002 - 01.08.2006 valdasid ühiselt kostja I, kostja II ja kostja III; administratiivhoonet (H), väravahoonet (I), saekaatrit (C), katlamaja (D), garaaž-ladu (E), puidutööstushoonet katlamajaga (F), angaari (G), ladu (J), tootmishoonet (K) pumpla hoonet (L), tootmishoonet (M), raudteeharu (N), masuudihoidlat (O) ja varjendit (P) valdas perioodil 14.11.1997 - 21.10.1999 kostja III, perioodil 22.10.1999 - 15.12.2000 valdasid ühiselt kostja I, kostja II ja kostja III, perioodil 16.12.2000 - 01.05.2002 valdasid ühiselt kostja I, kostja II, kostja III ja kostja IV ning perioodil 01.05.2002 - 01.08.2006 valdasid ühiselt kostja I, kostja II ja kostja III. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et Lennusadama näol on tegemist objektiga, mis koosneb erineva funktsionaalsusega objektidest. Seega on tegemist erineva otstarbega objektidega, mis annab ka oma sisult erineva kasutuseelise.
33.Vastavalt jõustunud Tallinna Linnakohtu 04.07.2005 kohtuotsusele ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2005 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2/263-7262/02 (tl 26-56,58-60, 62-82) on hageja aadressil Tallinn, Xxx ja xxx asuva kinnistu ning sellel asuvate ehitiste (edaspidi „Lennusadam“) omanik. Seega valdasid kostjad vaidlusalust hageja asja 14.11.1997 kuni 01.08.2006 õigusliku aluseta. Kuna on jõustunud kohtuotsus, siis puudub vaidlus otsuse resolutsioonis loetletud ehitiste omandi kuuluvuse üle. Eeltoodud ehitiste loetelu on vastavuses hagis märgituga, mis käesolevas otsuses on punktis 2.
2-06-39447/34
34.Asjaõigusseadus (AÕS) § 35 lg 2 järgi valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. AÕS § 95 lg 3 kohaselt omandamist ei toimu, kui asi on omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli kaudne valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kostjate AS V ja OÜ A valduse pahausksus Lennusadama valdamisel on tõendatud Tallinna Linnakohtu 4. juuli 2005 otsusega (otsuse punktid 6, 7, 13 ja 17 tl 51-54). Kuna kostjate äriregistrite väljavõtetest nähtub, et juhtorganite ja nõukogu liikmed, osanikud ja aktsionärid on isikuliselt kattuvad ning kostjad on registreeritud samale aadressile (tl 114-116, 121124, 126-128), siis saab kohus asuda seisukohale, et kostjad III ja IV olid teadlikud Eesti Vabariigi poolt esitatud hagi omandiõiguse tunnustamiseks Lennusadama ebaseaduslike omandajate/valdajate vastu. Seega ei saa rääkida kostjate III ja IV heausksusest. Samuti pidid kostjad olema teadlikud vara omandamisel/valdamisel, et tegemist oli NSVL relvajõudude varaga, mis vastavalt EV seadusele kuulus Eesti Vabariigile. Seega ei saanud toimuda Eesti Vabariigile kuuluva vara omandiõiguse üleminekut kolmandatele isikutele. Seaduse mittetundmine ei ole vabandatav. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kõigi kostjate valduse pahausksus on Lennusadama valdamisel leidnud tõendamist.
35.AÕS § 85 lg 1 kohaselt valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 1037–1040. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 62 lg 1 esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldusteks on teise isiku õiguse rikkumine ning selle tõttu teise isiku arvel rikastumine. VÕS § 1037 lg 1 mõtte kohaselt peab rikkuja omastama vara kannatanu arvel, st saama vara, mida õiguse kohaselt oleks pidanud saama kannatanu. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kostjad rikkusid hageja õigust st hagejal puudus omandi käsutamisvõimalus ning kostjad kasutasid hagejale kuuluvat vara seadusliku aluseta. Seega on täidetud VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldus ja hageja on õigustud saama esemest saadava kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Kostjad peavad Lennusadama kasutuseelised hüvitama sõltumata Lennusadama kasutamisest või mittekasutamisest. Kostjate väited, kas Eesti Vabariik oleks või ei oleks asja eelmärgitud viisil kasutanud ei oma tähtsust, kuna reaalselt Eesti Vabariik kostjate ebaseadusliku tegevuse tõttu asja mitte ühelgi võimalikul moel kasutada ei saanud. Kostjatel oli võimalus tagastada hagejale kuuluv asi esimesel nõudmisel. 36.Vastavalt VÕS § 1037 lg 3 käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Tasulise käsutuse korral loetakse harilikuks väärtuseks kokkulepitud tasu, kui õigustatud isik ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest suurem või kui rikkuja ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest väiksem. Kohus leiab, et AS AV ekspertarvamusega on tõendatud, et ajavahemikus 14.11.1997- 01.08.2006 oli Lennusadamas asuvate hoonete summaarne üüritulu (netoüür) 27 090 000 krooni (tl 252-277) ja A. K ekspertarvamusega on tõendatud, et ajavahemikus 14.11.1997-01.08.2006 oli Lennusadamas asuvate kaide kaubavedude eesmärgil opereerimisega seotud kasutuseeliste väärtus, millest on maha arvatud omaniku kulu, kokku 105 680 000 krooni (tl 236-251). Kohus leiab, et on tõendatud kostjate vahel jagunev ja saadud kasutuseelis hoonete üürimisel järgnevalt: kostja I: vesilennukite angaari osas 14.11.1997-21.10.1999 – 1 600 000 krooni; kostja III: kõik hooned v.a vesilennukite angaar 14.11.1997-21.10.1999 – 3 810 000 krooni; kostja I, kostja II ja kostja III ühiselt kõigi hoonete osas 21.10.1999-15.12.2000 ja 01.05.2002- 01.08.2006 – 17 170 000 krooni (3 230 000 + 13 940 000); kõik kostjad ühiselt kõigi hoonete osas 15.12.2000-01.05.20002 – 4 510 000 krooni. Kostjad on saanud Lennusadama kaide kasutamisest kasutuseelised alljärgnevalt: kostja I 14.11.1997 – 21.10.1999 - 23 750 000 krooni; kostja I, kostja II ja kostja III ühiselt
2-06-39447/34 21.10.1999– 15.12.2000 ja 01.05.2002 – 01.08.2006- kokku 65 280 000 krooni (13 620 000 + 51 660 000); kõik kostjad ühiselt 15.12.2000 – 01.05.2002 - 16 650 000 krooni. Kohus leiab, et kostjate vastuväited eksperthinnangute osas on jäänud paljasõnalisteks. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, mis seaks kahtluse alla ekspertarvamustes antud hinnangud. Kohus ei leia vastuolu ekspertarvamustes, kuna hinnangud on antud erinevate objektide s.o hoonete ja kaide osas, mistõttu AS AV ekspertarvamus ja A. K ekspertarvamus ei ole omavahel võrreldavad. Eeltoodud ekspertarvamused kogumis moodustavad terviku vaidlusaluste esemete kasutamisel saadava tulu, kasutuseelise hindamisel. Tuginedes ekspertarvamustele peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjatelt hoonete üüritulu ja kaide kaubavedude eesmärgil opereerimisega seotud kasutuseeliste väärtuse järgmiselt: kostja I ja kostja II perioodi 01.01.2004.a.-01.08.2006.a. eest Lennusadama hoonete osas 8 458 665 krooni (2 aastat x 3 274 322+ 7 kuud x 272 860,16) ja Lennusadama kaide osas 31 miljonit krooni (31 kuud x 1 miljonit krooni), seega hageja nõue kostja I ja kostja II vastu perioodi eest 22.12.2003 – 1.08.2006 on kokku 39 458 665 krooni (8 458 665 + 31 0000 000); kostjalt III eraldi perioodi eest 14.11.1997 – 21.10.1999 - 3 810 000 krooni ja perioodi eest 21.10.1999 – 15.12.2000 - 16 850 000 krooni (3 230 000 + 13 620 000); kostjalt III ja kostjalt IV solidaarselt perioodi eest 15.12.2000 – 01.05.2002) – 21 160 000 krooni (4 510 000 + 16 650 000); kõikidelt kostjatelt solidaarselt perioodi eest 01.05.2002 – 01.08.2006 – 65 600 000 krooni (13 940 000 + 51 660 000), seejuures kostjalt I ja kostjalt II kokku mitte rohkem kui 39 458 665, 12 krooni.
37.Dokumendid, mida kostjad on esitanud seoses akvatooriumi piiride määramisega, ehitus ja seadmete paigaldusload, sadama pass, plaanid, O K digitaalallkirjaga tõend investeeringute kohta, kirjavahetus jne (tl 344-346, 348, 352, 359, 360, 363, 375, 380, 388, 413, 391-411, 490-492) ei oma käesolevas vaidluses tõenduslikku tähendust, tegemist informatiivse teabega. Pigem eeltoodud dokumendid kinnitavad, et hagejale kuuluv vara oli kostjate valduses. Menetluskulud
38.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 ja § 165 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult võrdsetes osades kostjate kanda võttes aluseks osalemise ulatuse. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.