Pankrotimenetluse lõpetamine pankroti raugemise tõttu Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
04.detsember 2008 Viljandi kohtumaja
Kohtunik
Silvi Maiste
Tsiviilasja number
2-08-73432
Tsiviilasi
OÜ Paju Kompleks ( likvideerimisel ) pankrotiavaldus
Võlgnik
OÜ Paju Kompleks ( likvideerimisel ) (registrikood 10765719; aadress Ülensi küla Tarvastu vald Viljandimaa 69701 )
Ajutine pankrotihaldur
Mart Sikut ( isikukood 36102116012, Sikuti Advokaadibüroo, Tartu 8 Viljandi 71004, tel 433 4192 )
Avalduse läbivaatamise aeg
03.detsember 2008
Istungil viibinud isikud
võlgniku esindaja Sergei Kõiv ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Mart Sikut
Resolutsioon Lõpetada OÜ Paju Kompleks ( likvideerimisel ) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata pankrotimenetluse raugemise tõttu. Määrata OÜ Paju Kompleks ( likvideerimisel ) dokumentide hoidjaks likvideerija Valeri Bedov ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxxxxxxxx ). Kinnitada ajutise pankrotihalduri tasu 10 030 ( kümme tuhat kolmkümmend ) krooni ja välja mõista ajutise halduri tasu osanikelt Valeri Bedovilt ja Sergei Kõivult Sikuti Advokaadibüroo kasuks. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saata määruse koopia registripidajale, ajutisele pankrotihaldurile ja dokumentide hoidjale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada erikaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse teadasaamisest, võlausaldaja erikaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtumäärusega 07.novembrist 2008 algatati OÜ Paju Kompleks ( likvideerimisel ) pankrotimenetlus. Sama määrusega nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Mart Sikuti. Ajutise pankrotihalduri aruande järgi on OÜ osanikud Valeri Bedov ja Sergei Kõiv. Nõukogu puudub. Raamatupidamise eest vastutavad mõlemad juhatuse liikmed (likvideerijad). V.Bedovi sõnul nõustas raamatupidamise korraldamisel professionaalne raamatupidaja. Osaühingu tegevusaladeks põhikirja järgi oli: põllumajandussaaduste tootmine ja ost-müük; transporditeenused , metsa ülestöötamine ja ost-müük. OÜ Paju Kompleks on äriregistrisse kantud 25.06.2001. Osaühingu osakapitaliks on 40000 krooni, milline kuulus asutamisel 80% Tamara Kõivule, Sergei Kõivule 10% ja Valeri Bedovile 10%. Ka kõik ettevõtte asutajad kuulusid ettevõtte juhatusse. Hiljem on Tamara Kõiv müünud oma osad Sergei Kõivule ka Valeri Bedovile ning astunud tagasi ka ettevõtte juhatusest. Osaühingu peamiseks tegevusalaks oli seakasvatus, millist tegevust arendati Ülensi külas Paju sigalas, milline hoone kuulus eraisikule Tamara Kõivule . Hoone oli antud ettevõttele rendile 0 rendimääraga. Ettevõte realiseeris sigu Rakvere Lihakombinaati, EKSEKO-sse, sööt osteti Viljandi Viljasalvest. Samas osutas ettevõte ka transportteenust, veeti ehitusmaterjali Tallinnast Viljandis asuvatele ehitusmaterjalide jae- ja hulgimüüjatele ( Vektori Kaubahall, Vilpak jne.), samuti veeti kaupa teistele Lõuna –Eesti ettevõtetele. Veoteenust osutati omanikult Valeri Bedovilt renditud veoauto VOLVO F 615-ga. Lepingu kohaselt renti omanikule ei makstud, küll aga kohustus ettevõte kandma kõik selle ekspluateerimisega seotud kulud. Transporditeenuse osutamine lõppes ebamajanduslikusse tõttu juba 2002.a. lõpul. Mõlemat äriprojekti arendati paralleelselt . Ettevõtet juhtisid faktiliselt vennad Valeri Bedov ja Sergei Kõiv, keda aeg-ajalt aitas kõrvalt ka Tamara Kõiv. Seega võib nimetada, et tegemist oli perefirmaga. Kogu ettevõtte tegutsemise perioodil ei kasutatud palgatööjõudu, s.t. ei olnud sõlmitud töölepinguid. Ka ei saanud töötasu ettevõtte omanikud juhatuse liikme tasudena. 2001.a. majandusaasta aruande kohaselt lõpetas ettevõte realiseerimise netokäibe 458 840 krooni puhaskasumiga 27 354 krooni. 2002.a. jätkus majandustegevus samades valdkondades. Arusaamatuste tõttu AS-ga Rakvere Lihakombinaat lõpetati leping. Ajutise halduril olemasoleva info põhjal on ettevõttel tekkinud ka võlgnevus Rakvere Lihakombinaat ees seisuga 31.10.2002 summas 159 235,8 krooni. Siiani ei ole aga võlausaldaja esitanud nõuet võlgniku vastu, mistõttu võib eeldada, et juhul kui ka nõue esitatakse on tegemist aegunud nõudega TsÜS-s mõttes. Arvestades, et ettevõtte majandustegevus sisuliselt peatus 2003.a. algul, siis ei esitatud ka äriregistrile ka 2002.a. majandusaasta aruannet. Äriregistri ja juhatuse liikme sõnul ei ole ettevõtte juhatuse liikmeid majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahvitud. Kuivõrd ettevõte sisuliselt ei tegutsenud 2003.a.-st , siis Pärnu Maakohtu otsusega 20.09.2004 äriühing sundlõpetati. Seega oli ka pankrotiavalduse esitamise ajaks võlgniku faktiline majandustegevus lõppenud. Võlgniku varade ja kohustuste hindamisel on aluseks võetud võlgniku esindaja poolt esitatud dokumendid ja andmed, pankrotiavaldustele lisatud dokumendid, avalikest registritest ja asutustest, kreeditoridelt ja muudelt isikutelt ajutise halduri poolt kogutud informatsioon. Võlgnikul puuduvad igasugused varad ning võlgnik ei oma ka kolmandate isikute vastu nõudeid. Võlgnik omab arvelduskontot Swedbankis, mille saldo seisuga 18.11.2008 oli null. Samuti on null krooni võlgniku arvelduskontol Krediidipangas (seisuga 18.11.2008). Ettevõtte kassajääk on 0 krooni. Muid varasid võlgnik ei oma. Registervara ei ole ettevõte ka kunagi omanud. Võlgnik ise on hinnanud oma kohustuste suuruseks kohtule koos pankrotiavaldusega esitatud võlanimekirjaga kogusummas 78 062 krooni (maksuameti nõue). Pankrotimenetluse kestel on ajutine pankrotihaldur selgitanud välja, et ettevõtte ees on alljärgnevad kohustused : Maksu- ja Tolliametile 79 304 krooni, millest käibemaksu põhivõlgnevus 33 780 krooni ja käibemaksu intressid 45254 krooni.
Suulisele järelpärimisele Eesti Energiasse teatati, et võlgniku kohustused EE ees on põhivõlgnevusena 9577.40 krooni + intressid, mida kinnitavad ka esitatud arvete koopiad. Samuti nähtub raamatupidamise algdokumentidest AS Rakvere Lihakombinaadi nõue 159 235,80 krooni. Muud pikaajalised kohustused ettevõttel puuduvad. Kohustused suurenevad maksuintressside ja viiviste võrra. Seega kokkuvõttes tuvastas ajutine haldur, et võlgnikul on seisuga 01.12.2008.a vara väärtuses 0 krooni, kuid kohustusi on seevastu kogusummas 248 117,2 krooni. Arvestades vara suurust ning kohustuste suurusi, on ilmselge, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ettevõte on tegutsenud suhteliselt lühikest perioodi ja kindlates tegevusvaldkondades, millest on tulnud loobuda seoses ebamajanduslikkusega. Ettevõtte tegevus ei ole olnud jätkusuutlik suurte ettevõtete kõrval nagu seda on seakasvatuses EKSEKO, samuti ei ole konkurentsivõimeline arendada transportteenust ainult ühe veokiga, mistõttu ettevõte tervikuna ei ole olnud perspektiivikas juba selle käivitamisest. Esimesel ja osaliselt ka teisel aastal ei sattunud ettevõte likviidsusraskustesse tänu ainult sellele, et tootmisvahendeid saadi kasutada ilma rendita – omanike vastavad lepingud ning sisuliselt töötati omanike poolt ettevõtte heaks tasuta. Kuivõrd 2003.a oli turusituatsioon muutunud, lõppes leping Rakvere Lihakombinaadiga, kui suurima hankijaga ning ettevõttel puudus edasine perspektiiv jätkamiseks, siis tekkisid ka võlgnevused, mida ei oldud suutelised tavapärases majandustegevuses enam kõrvaldama ning ettevõtte tegevuse jätkamine samal kujul oleks veelgi suurendanud võlgnevusi, mistõttu peab ajutine haldur õigeks omanike otsust tegevus täielikult peatada. Ajutine haldur leiab, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga ning kuna ettevõte sisuliselt ei tegutse juba aastaid, siis puudub ka igasugune võimalus selle tegevuse saneerimiseks, samas on oluline märkida, et ettevõte on ka maakohtu otsusega sundlikvideeritud. Ajutise halduri tööperioodil ja haldurile esitatud teabe alusel ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi. Haldurile esitatud andmete põhjal saab järeldada, et juba alates 2003.a. on võlgniku omakapital negatiivne. Lähtudes nimetatud finantsnäitajast oleks võlgniku juhatuse liikmed pidanud esitama pankrotiavalduse märksa varem kui seda tehti. Arvestades aga ettevõtte väikeseid käibeid ning asjaolu, et Pärnu Maakohtu otsusega 2004.a. on ettevõte sundlikvideeritud ning et pankrotiavaldusega viivitamisega ei ole kellelegi tekitatud täiendavat kahju või et võlgnikule oleks sellest tingituna tekkinud täiendavaid võlgnevusi, ei pea ajutine pankrotihaldur mõistlikuks algatada juhatuse liikmete vastu kriminaalmenetlust KarS § 385.1 sätestatud kuriteo tunnustel – pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine. Ajutise halduri esialgse arvamuse kohaselt ning kui ei ilmne mingeid täiendavaid andmeid ega asjaolusid, mis ei ole ajutisele haldurile momendil teada, siis lõppkokkuvõttes ei saa käesoleva aruande koostamise seisuga väita, et võlgniku esindajad (likvideerijad) oleksid toime pannud pankrotikuritegusid ja teinud juhtimisvigu PankrS mõttes. Ajutise halduri arvamuse kohaselt puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks täies ulatuses. Tuginedes PankrS §-le 23 lg 1 palun välja mõista ajutisele haldurile tasu oma ülesannete täitmise eest ja hüvitis ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks lisades 9 toodud summades. Lõppkokkuvõttes leiab ajutine haldur, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, puuduvad ressursid ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks, võlgnik on põhjendatult esitanud pankrotiavalduse.
Dokumentide hoidjaks palun määrata likvideerija Valeri Bedov. Kohtu põhjendus PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Aruande järgi arvestades vara suurust ning kohustuste suurusi, on ilmselge, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul on seisuga 01.12.2008.a vara väärtuses 0 krooni, kuid kohustusi on seevastu kogusummas 248 117,2 krooni. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruande ja selles sisalduva OÜ Paju Kompleks finantsmajandusliku analüüsi usaldusväärsuses, millest nähtuvalt OÜ Paju Kompleks ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 1 alusel tuleb OÜ Paju Kompleks pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimenetluse lõpetamise kohta nimetatud alusel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 3). Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p-le 1 äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks; koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi, isikukood ja elukoht ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. ÄS § 58 lg 4 kohaselt ÄS § 58 lg p-s 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus peab põhjendatuks määrata OÜ Paju Kompleks dokumentide hoidjaks likvideerija Valeri Bedov. Pankrotiseaduse § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud aruande koostamise käigus, et võlgniku esindajad (likvideerijad) oleksid toime pannud pankrotikuritegusid ja teinud juhtimisvigu PankrS mõttes. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Vastavalt PankrS § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine pankrotihaldur palub ajutine haldur välja mõista ajutise haldur tasuna Sikuti Advokaadibüroo kasuks kokku 8500 krooni + 18 % käibemaks = 10 030 krooni. Tasu arvestamise aluseks on teabenõuete koostamine, esitamine ning laekunud andmete töötlus - 1 h, suhtlemine võlgniku esindajaga ning võlgniku raamatupidamise algdokumentatsiooniga
tutvumine - 4 h.; aruande koostamine - 3 h, osavõtt kohtuistungist (arvestuslik) - 0,5 h. Töötasu arvestuslik alus 1000 kr/ h + 18% käibemaks (sisaldab kõiki muid makse ning bürookulusid) . Ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest on põhjendatud ajutise pankrotihalduri taotlus ajutise pankrotihalduri tasu 6700 krooni määramiseks. Ajutisele pankrotihaldurile tasu määramisel arvestas kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Ajutise pankrotihalduri seletuse kohaselt tasuvad ajutise halduri tasu kokkuleppel omanikud. Võlgniku esindaja ei vaidlusta pankrotihalduri tasu suurust ja on nõus tasu välja mõistmisega omanikelt. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu 10 030 krooni on igati vastavuses ajutise halduri tehtud töö mahule ja kulutatud ajale.
Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.