Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. 17.10.2007 esitati Viru Maakohtule AS Balti Investeeringute Grupi Pank (AS BIG Pank) poolt maksekäsu kiirmenetluses avaldus P A ja L O vastu võlgnevuse, kokku 71 841.58 krooni nõudes. 06.05.2008 võlgnikult P A `lt tähtaegselt saabunud vastuväite tõttu 29.05.2008 määrusega maksekäsu kiirmenetluses olev nõue TsMS 486 lg 1 alusel üle hagimenetlusse ning kohus kohustas hagejat esitama põhjendatud nõudega hagiavaldust koos täiendava riigilõivu tasumisega vastavalt hagi hinnale. Põhjendatud nõudega hagiavaldus, milles hageja nõuab kostjatelt solidaarselt kokku 57 898.11 krooni väljamõistmist, laekus kohtule tähtaegselt 11.06.2008. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja P A 25.07.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500495/45st, mille alusel anti kostja kasutusse krediidisumma 15 000 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 29,26% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest oli põhivõlgnik kohustatud tasuma intressi summas 13 393.48 krooni. Lepingu raames on hageja ja põhivõlgnik sõlminud kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Põhivõlgnik kinnitas, et kokkuleppe nr 1 sõlmimise seisuga on tal täitmata rahalised kohustused summas 25 712.57 krooni, sealhulgas krediidisumma 14 380.99 krooni, intress 11 331.38 krooni ja viivis 0.20 krooni, millest intress summas 11 331.38 krooni annulleeriti. Samas suurendati kokkuleppe nr 1 alusel põhivõlgnevuses krediidisummat 30 000 krooni võrra (täiendav krediidisumma), pärast täiendava krediidisumma üleandmist jäi põhivõlgniku kasutuses olevaks krediidisummaks 44 380.99 krooni. Alates 06.12.2005 loeti intressimääraks 26,39%. Kogu lepinguperioodi eest on kostja kohustatud maksma intressi 57 813.89 krooni. Kokku lepiti lepingule krediidilepingute üldtingimuste nr K 1.5 kohaldamises. Hiljem on krediidiandja ühepoolselt muutnud üldtingimusi punktis 6.2 sätestatud korras. Uute krediidilepingute üldtingimuste kehtestamise kohta on avaldatud teade 13.03.2006 ajalehes Postimees. 25.07.2005 sõlmis hageja kostja L O `aga käenduslepingu ning 06.12.2005 sõlmisid hageja ja kostja L O kokkuleppe käenduslepingu muutmise kohta, millega suurendati käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat ja pikendati käenduslepingu tähtaega.

Kostjad ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, mistõttu hageja edastas kostjatele meeldetuletuskirjad võla tasumiseks. Lepinguliste kohustuste täitmata jätmisest tingituna oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja andis kostjale 15 000 krooni krediiti ning lisakokkuleppega suurendas krediidisummat. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja P A rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestas Üldtingimuste p. 5.1.1. Hageja hoiatas 22.03.2007 kostjatele saadetud kirjaliku teatega lepingu ülesütlemishoiatusest juhul, kui kostjad ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostjad hageja nõudmistele ei reageerinud, mistõttu 26.04.2007 ütles hageja põhjendatult kostjatele saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles, nõudes kostjatelt 53 833.90 krooni tasumist, millest 40 190.06 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 4630.14 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 8038.01 krooni leppetrahv, 75.69 krooni viivis ning 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kostja on tasunud pärast lepingu ülesütlemist 7 715.45 krooni. Tagastamata krediidisummaks on veel 32 474.61 krooni. Lepingu alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma intressi 26,39% krediidisummast ühe aasta kohta. Peale lepingu ülesütlemist intresse ei ole tasutud, seega, lepingu ülesütlemise seisuga sissenõutavaks muutunud intress summas 4 630.14 krooni, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast, seega on leppetrahvi suuruseks 8 038.01 krooni. Ka selle eest vastutavad kostjad solidaarselt. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 26,39% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 26.04.2007 oli sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 75.69 krooni; kostjad on pärast lepingu ülesütlemist jätnud täitmata rahalised kohustused summas 49 128.07 krooni (krediidisumma koos sissenõude kulude ja leppetrahviga). Hageja arvestab viivist määraga 26,39% võlgnetavalt summalt aastas, s.o. seisuga 11.06.2008 tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjatelt välja mõista viivis 12 775.35 krooni. TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuste eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest. Kuna antud hagiavalduses esitatud nõuded ei ületa käendaja vastutuse rahalist piirmäära, siis taotleb hageja võlgnetavate summade väljamõistmist kostjatelt solidaarselt täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 57 898.11 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 32 474.61 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 4 630.14 krooni, viivis 12 755.35 krooni ja leppetrahv 8 038.01 krooni. Samuti mõista kostjalt alates 11.06.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 26,39% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja avaldab, et on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, kokkulepe nr 1, käendusleping ja kokkulepe käenduslepingu muutmisest, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemishoiatus ja ülesütlemisavaldus, laenuteenuste hinnakiri, viiviste arvestus, Postimehes avaldatud teadaanne. Kohtukulu tõendamiseks on hageja esitanud riigilõivu tasumise maksekorraldused. TsMS § 165 lg 3 tulenevalt palub hageja jätta kohtukulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjad hagile vastanud ei ole. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid hageja esitatud aadressile ning kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates.

Kostja L O on hagimaterjalid oma elukohas isiklikult kätte saanud 04.08.2008, kostja P A `le väljastatud materjalid on vastu võtnud tema isa 01.09.2008 edasiandmiseks kostjale. Seega oli kostjatel hagile vastuste andmise viimaseks tähtajaks 15.09.2008. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid nende tagajärgede eest. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Kostjad kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Hagejalt saadud teabe põhjal ei ole kostjad võlgnevust kustutanud. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt kuulub väljamõistmisele hagiavalduses nõutud summas 57 898.11 krooni . Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 11.06.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 26,39 % tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on hagiavalduse esitamisel teatanud oma nõusolekust hagi lahendamiseks kirjalikus menetluses. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Menetluskulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostjate poolt solidaarselt. TsMS § 174 -1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtu poolt määratud tähtajaks 09.10.2008 esitanud menetluskulude hüvitamise avalduse kokku 2 078 krooni ulatuses, millest 2000 krooni moodustab hageja tasutud riigilõiv

(maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja hagi esitamisel kokku) ning 78 krooni menetlusdokumentide väljatrüki eest). Vastav menetluskulude nimekiri koos maksekorralduste koopiatega on kohtule esitatud. Kohus väljastas hageja saadetud menetluskulude nimekirja kostjatele tutvumiseks, hoiatades veelkord, et vastuväidetest mitteteatamisel lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega kirjalikus menetluses, millega ühtlasi mõistab kostjatel välja ka hageja poolt nõutud menetluskulud. Kostjatele väljastatud kirjad koos menetluskulude nimekirjaga on vastu võetud kostjate elukohas 24.10.2008, kuid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kostjad vastust ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hagi rahuldada kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, millega ühtlasi mõista välja kostjatel ka menetluskulud hageja poolt nõutud suuruses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173, 174-1; 367; 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 09. jaanuaril 2009.a Nooremreferent

/allkiri/

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.