Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Taimi Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. detsember 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-54907

Tsiviilasi

C OÜ hagi PS vastu võlgnevuse saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja C OÜ (registrikood xxx asukoht xxx), seaduslikud esindajad H Hint kostja PS (isikukood xxx elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi. Välja mõista PS võlgnevus 11 260,08 (üksteist tuhat kakssada kuuskümmend krooni ja 08 senti) krooni C OÜ kasuks. Välja mõista PSlt viivis 11% aastas kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude summalt (7668,45 krooni) alates käesoleva kohtuotsuse tegemisest kuni kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude täitmiseni C OÜ kasuks. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1) Menetluskulude jaotus : Hageja menetluskulud summas 10 186 (kümme tuhat ükssada kaheksakümmend kuus) krooni jätta hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue Kohtule 21.08.2008 esitatud ning 27.10.2008 menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 7668,45 krooni, viivised seisuga 12.08.2008.a. 591,63 krooni ja leppetrahvi 3000 krooni, kokku 11 260,08 krooni ning viivis 11% aastas kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude summalt alates käesoleva kohtuotsuse tegemisest kuni kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude täitmiseni ja menetluskulud.

Kostja vastus Kostja 27.11.2008 vastuses tunnistab hagi ning võtab hagi õigeks. Kostja on hagejaga kokku leppinud, et tasub võlgnevuse osamaksetena. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda seoses majanduslikult raske seisuga. Maakohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 4 lg 3 ja § 209 lg 1 on kostjal õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja esitas eelmenetluses, 27.11.2008 kohtule vastuse, et ta võtab hagi õigeks ja hageja on teadlik, et kostja tasub võlgnevuse neljas osas, alustades maksmist 08.12.2008. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Asja läbivaatamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 1741 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on riigilõiv hageja esitatud taotluse kohaselt riigilõiv 550 ja õigusabikulud 9636 krooni, kokku 10 186 krooni. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et kostja võttis hagi kohe õigeks peale hagimaterjalide kättesaamist ning võttis ühendust hagejaga ja asus võlgnevust tasuma, tuleb antud asjas poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. Samuti leiab kohus, et antud asjas on põhjendamata hageja menetluskulude summas 10 186 krooni (mis moodustab 90 % hagi hinnast) välja mõistmine kostjalt, kuna on vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) §§-des 6 ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. Taimi Kollom Kohtunik