Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-67864

Edasikaebe kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Asjaolud ja menetluse käik OÜT seaduslikud väljakuulutamiseks.

esindajad

esitasid

16.10.2008

avalduse

OÜT

pankroti

Harju Maakohtu 27.10.2008 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks I Leppsoo.

II Võlgniku pankrotiavalduse sisu Kohtule esitatud avalduse kohaselt oli võlgniku tegevusalaks kinnisvara arendus. Seoses muutustega majanduskeskkonnas ei ole võlgnik suutnud soetatud ning arendatud kinnisasju realiseerida ning projektide arendamise tarvis võetud laenulepingute täitmine on muutunud võimatuks. Võlgniku varast ei piisa kohustuste täitmiseks ning arvestades osaühingu majandustegevust, ei ole tekkinud maksejõuetus ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi panga ees ja võlgniku ainukeseks varaks on kinnistud. Kinnistute hind on, seoses olukorra muutustega kinnisvaraturul, langenud. Arvestades asjaolu, et kinnisvaraturg on praktiliselt seiskunud, ei ole kinnistuid enam võimalik realiseerida hinnaga, mis kataks osaühingu kohustusi, seega on võlgnik pankrotistunud. Eeltoodust tulenevalt paluvad võlgniku juhatuse liikmed välja kuulutada võlgniku pankrot.

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu

2-08-67864 Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik registrisse kantud 31.05.2006, osakapitaliga 40 000 krooni, ainuosanikuks on MK. Võlgniku juhatuse liikmeteks on olnud MK ja L M . Võlgniku põhitegevuseks on olnud kinnisvaraarendus. Tegevust alustati 2006.a juunis. Võlgnik soetas erinevaid kinnistudi edasimüümise eesmärgil, kasutades selleks nii omafinantseeringut kui ka aktsiaselts (edaspidi AS) Hansapank poolt antud investeerimislaene. Võlgnik ei ole oma majandustegevuse kestel soetatud ja arendatud kinnisvara võõrandanud ning kogu majandustegevuse müügitulu moodustab kokku 19 700 krooni. Ettevõttes ei ole lepingulisi töötajaid tööl olnud, puuduvad kehtivad töölepingud. Majandustegevuse kestel ei ole juhatuse liikmetele makstud juhatuse liikme tasu. Võlgniku majandustegevuse tulemus on olnud kahjumlik: 2006.a – 123 313 krooni; 2007.a – 1 073 415 krooni; 2008.a – 1 122 960 krooni. Võlgniku omakapital on 2006.a olnud – 83 313 krooni, 2007.a – 1 156 728 krooni ja 2008.a – 2 279 688 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul vara hinnanguliselt 11 000 000 krooni, mis koosneb kinnistutest ja kohustusi on võlgnikul kokku 19 903 080.73 krooni. Viimasel aastal puudus võlgnikul majandustegevus ning alates 31.08.2008 on võlgnikul täitmata AS Hansapank ees olevad kohustused. Võlgnikul puuduvad võimalused laenulepingute pikendamiseks, samuti puuduvad võlgnikul rahalised vahendid jooksvate kohustuste täitmiseks ja võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad tema vara vähemalt 8 miljoni krooni võrra. Ajutine pankrotihaldur ei näe võlgniku tegevuse jätkamise võimalust ilma täiendavate ning arvestatavate investeeringuteta. Tänaseks on selge, et keegi ei ole nõus täiendavaid vahendeid võlgnikule eraldama ning ajutise pankrotihalduri arvamusel puudub ettevõttel võimalus käesoleval ajal oma senist majandustegevust jätkata. Eeltoodust tuleneb üheselt, et võlgniku puhul on tegemist maksejõuetu ettevõttega. Võlgniku omakapital ei vasta seaduse nõuetele. Ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud ei võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku olukord võiks tulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses paremaks muutuda. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja puuduvad väljavaated tema tegevuse jätkamiseks. Võlgniku maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku makseraskuste alguseks võib pidada 2008.a sügist, kui oli selge, et äriplaanis planeeritud hindadega pole võimalik kinnistuid realiseerida, samas oli kätte jõudnud aeg pangalaenude tagastamiseks ning osanikul puuduvad võimalused omavahenditest ettevõtte tegevuse edaspidiseks finantseerimiseks. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod. Juhatuse liikmete tegevuses ei ole võimalik tuvastada võlgniku poolt oma tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses ebatavalisi ning majandustegevusega mitteseotud kulutusi, samuti juhtimisotsuseid, mis oleksid otseselt mõju avaldanud võlgniku kasumlikkusele ja oleksid käsitletavad juhtimisvigadena. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamise tingis nii eelkõige üldine majanduskasvu aeglustamine kui ka kinnisvara hindade oluline langus, tänu millele ei ole võlgnikul õnnestunud arenduses olevat kinnisvara algselt plaanitud hindadega realiseerida, samuti juhatuse poolne väär rahavoogude prognoosimine ning riskide hindamine. Maksejõuetuse lõplike põhjuste väljaselgitamine ja hinnangu andmine juhatuse senise tegevuse otstarbekusele saab toimuda pärast pankroti välja

2-08-67864 kuulutamist ja erikontrolli korraldamist äriühingus. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et esineksid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused.

IV Kohtuistung 19.11.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku seaduslikud esindajad pankrotiavalduse juurde ja palusid võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde.

V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb PankrS § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb PankrS § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 176 punktid 1-3 sätestavad, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. OÜT seaduslikud esindajad esitasid 16.10.2008 avalduse OÜT pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku tegevusalaks oli kinnisvara arendus. Seoses muutustega majanduskeskkonnas ei ole võlgnik suutnud soetatud ning arendatud kinnisasju realiseerida ning projektide arendamise tarvis võetud laenulepingute täitmine on muutunud võimatuks. Võlgniku varast ei piisa kohustuste täitmiseks ning arvestades osaühingu majandustegevust, ei ole tekkinud maksejõuetus ajutise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega –seletus maksejõuetuse põhjuste kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; krediidiasutuste vastused järelepärimistele;

2-08-67864 registriväljavõtted; võlgniku bilanss ja kasumiaruanne seisuga 01.01.2008-30.09.2008. 2003; võlgniku 2007.a majandusaasta bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, kehtivaid töölepinguid ei ole. Võlgnikul on vara hinnangulises väärtuses 11 000 000 krooni, kohustusi on võlgnikul 19 903 080.73 krooni. Võlgniku majandustegevuse tulemus on olnud kolmel viimasel aastal kahjumlik: 2006.a – 123 313 krooni; 2007.a – 1 073 415 krooni; 2008.a – 1 122 960 krooni. Võlgniku omakapital ei ole viimasel kolmel aastal vastanud seaduses ettenähtud nõuetele: 2006.a on võlgniku omakapital olnud – 83 313 krooni, 2007.a on võlgniku omakapital olnud – 1 156 728 krooni ja 2008.a on võlgniku omakapital olnud – 2 279 688 krooni. Võlgnikul puudus viimasel aastal majandustegevus. Alates 31.08.2008 on võlgnikul täitmata AS Hansapank ees olevad laenukohustused. Võlgnikul puuduvad võimalused laenulepingute pikendamiseks, samuti puuduvad võlgnikul rahalised vahendid jooksvate kohustuste täitmiseks ja võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad tema vara vähemalt 8 miljoni krooni võrra. Võlgniku tegevuse jätkamine ei ole võimalik ilma täiendavate ning arvestatavate investeeringuteta, kuid keegi ei ole nõus täiendavaid vahendeid võlgnikule eraldama, mistõttu võlgnikul puudub võimalus oma senist majandustegevust jätkata. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuetu, mis ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on vara hinnangulises väärtuses 11 000 000 krooni, siis on võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks vara, mistõttu võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ta oma tööperioodil tuvastanud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea, samuti võlgniku vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Kohus kohustab pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus eelnimetatud asjaolud välja selgitama. I Leppsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks TOÜ pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.