lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-66079/10

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 02.12.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-66079/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.12.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2941
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-08-66079

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

02. detsember 2008 Tartu Kohtumaja kell 14.00

Tsiviilasi

T. OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu

Menetlusosalised ja nende esindajad

• • • •

võlgnik T. OÜ võlgniku esindaja vandeadvokaat Anne Tammer juhatuse liige E.M. ajutine pankrotihaldur Sirje Tael (kontaktaadress: Tartu, Uus 11-33 telefon 7 407 610; 56 503 342)

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada T. OÜ
2.juhatuse liige E.M.
3.pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
4.Pankrotihaldur Sirje Tael’al likvideerida T. OÜ kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.
5.Vabastada pankrotihaldur Sirje Tael tema kohustustest T. OÜ pankrotimenetluses pärast T. OÜ äriregistrist kustutamist.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
6.Välja mõista pankrotivara arvelt ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest järgnevalt:
4.1.3 540 (kolm tuhat viissada nelikümmend krooni) advokaadibüroo OÜ Tähe Õigusbüroo (a/a 221015630846 Hansapangas) kasuks;
4.2.29 850 (kakskümmend üheksa tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks Sirje Taela kasuks.
7.Määrata juhatuse liige E.M. T. OÜ dokumentide hoidjaks.
8.Avaldada teade T. OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata määrus täitmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (TsMS § 661 lg 1, 2). Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas (PankrS § 23 lg 3). Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 5).

I MENETLUSE KÄIK

08.10.2008 esitas võlgnik T. OÜ avalduse pankroti väljakuulutamiseks (tl 4-5).

17.10.2008 määrusega algatas kohus pankrotihalduriks Sirje Tael’a (tl 12-13).

T.

OÜ

pankrotimenetluse

ja

nimetas

ajutiseks

Avalduse kohaselt T. OÜ on kantud äriregitrisse 28.märtsil 2007.a. T. OÜ on väikeettevõte, mis tegeles monteeritavate eelpingestamata raudbetoontoodete valmistamisega. Majandustegevus toimus Tartus X tn 62. T. OÜ tegevusele avaldas märgatavat mõju ehituistegevuse oluline vähenemine alates 2008.a. Seoses sellega langes märgatavalt ka T. OÜ -lt tellimuste arv. Ettevõtte maksujõuetuse põhjuseks on olnud tööde tellimiste oluline vähenemine seoses ehitutegevuse vähenemisega, hindade langemine ning väikemahulised tööd, mis ei suuda tegelikult katta kõiki kulusid – võlgnevusi hankijatele, liisingu ja küttekulusid ning riigimaksusid. See kõik viis olukorrani, kus ettevõtte edasine tegevus osutus võimatuks. Võlgnik lõpetas majandustegevuse 2008.a. septembris. Osaühingul puuduvad rahalised vahendid oma kohustuste täitmiseks võlausaldajate ees. T. OÜ on alaliselt maksejõuetu. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. II PANKROTIHALDURI ARUANNE (tl 17-72)

1.VÕLGNIKU ÜLDANDMED
1.1.Asutamine ja aktsionärid : T. AS on äriregistrisse kantud 28.03.2007.a. Põhikiri kinnitati alates 15.03.2007, 28.03.2007.a. on kinnitatud uus põhikirja redaktsioon, mis kehtib käesoleva ajani. Aktsiakapital on 40 000.- krooni. Osanikud/ seotud isikud:

Reg.kood / isikukood

summa

ajavahemik

OÜ T.K. ainuosanik J.M.

OÜ P.G.

14 000,00 14 000,00

15.03.07-26.11.07 15.03.07-26.11.07

T.E. OÜ/ E.M. endine osanik ja juhatuse liige, J.M. endine osanik

12 000,00

15.03.07-26.11.07

T.E. OÜ/ E.M. endine osanik ja juhatuse liige, J.M. endine osanik

19 000,00

26.11.07-08.01.08

OÜ T.K. ainuosanik J.M. I.R. / OÜ T.E. osanik ja juhatuse liige

21 000,00

26.11.07-08.01.08

6 000,00

08.01.08-29.04.08

OÜ T.K. ainuosanik J.M.

J.M. /

Endine juhatuse liige

34 000,00

08.01.08 kuni käesoleva ajani

6 000,00

29.04.08 kuni käesoleva ajani

1.2.Aktsiaseltsi juhatus. Aktsiaseltsi juhatusel aluseks äriregistri andmed Juhatuse liikme nimi

Isikukood

Ajavahemik

J.M.

28.03.07-25.08.08

E.M.

28.11.07 kuni käesoleva ajani

1.3.Nõukogu Ei ole moodustatud

1.4.Tegevusalad Äriühingu peamiseks tegevusalaks oli kokkupandavate betoonehitiste ja nende elementide tootmine.

2.VÕLGNIKU VARAD Võlgniku varade ja võlgade osas on aluseks järelpärimiste vastused ja võlgniku esitatud bilanss. Vara nimekirja iga vara liigi juures kajastatakse bilansis olevat väärtust ning bilansi väärtuse taha antakse asja tõeline väärtus ehk turuväärtus. Vara turuväärtuse kajastamise nõue tuleneb RTJ 13 “Likvideerimis- ja lõpparuanded juhistest” (edaspidi kui juhis) Äriühing, kes on lõpetanud majandustegevuse peab lähtuma “Likvideerimis- ja lõpparuande juhistest” ( juhise p. 7) . Juhise p. 14 kohaselt lähtutakse varade hindamisel järgmistest põhimõtetest: (a) Raha kajastatakse nominaalsummas; (b) Nõuded, mis eeldatavasti laekuvad likvideerimisperioodi jooksul, kajastatakse nende tõenäoliselt laekuvas summas (c) Muud varad kajastatakse nende neto müügihinnas;

KÄIBEVARA

2.1.RAHA – 2,12
1.Hansapank a/a 221034545514

0,00 kr

2.AS SEB a/a 10220081950017

2,12 kr

3.Kassa

0 kr

2.2.OSTJATELT LAEKUMATA ARVED 6 378,37 / 0 kr Võlgniku vastuses on toodud, et tasumata on arved summas 6 378,37 kr, mis jaguneb kahe isiku vahel, arvete tasumise tähtaeg ületatud rohkem kui 6 kuud, seega on tõenäoline, et antud summad ei laeku. 2.3 EBATÕENÄOLISELT LAEKUVAD ARVED - 653 789 / 0 kr Võlgnik on müünud kaupa OÜ-le R. summas 297 333.- kr 06.03.2008.a. ja OÜ-le Tawastia 12.02.08.a. 356 456.- kr. Antud mõlemad äriühingud on äriregistrist kustutatud. Seega on antud summade laekumine lootusetu ning antud summasid ei saa kajastada äriühingu varana. 2.4 ETTEMAKSED TARNIJATELE 55 000 kr / 0 kr Ettemaks on OÜ-le T.E. ehk seotud isikule. Väljamaks on tehtud aprillis 2007.a. OÜ T.E. on seotud isik. Ajutisele haldurile on selgitatud, et äriühingul on raskused maksete tasumisel ja tegemist on maksejõuetuse situatsiooniga. Kuigi antud nõude tasumisel lähikondsele, võib tekkida juhatuse liikme vastutuse küsimus. Kuid tegemist on vaidluste paljususega ning vaidlused on aja – ja töömahukad. 2.5 ANTUD LAENUD 24 000 kr / 0,00 kr

Äriühing on andnud laenu OÜ-le Telrek 09.04.2008.a. summas 24 000.- kr. Ajutisele haldurile on selgitatud, et äriühingul on raskused maksete tasumisel ja tegemist on maksejõuetuse situatsiooniga. Kuigi antud nõude tasumisel lähikondsele, võib tekkida juhatuse liikme vastutuse küsimus. Kuid tegemist on vaidluste paljususega ning vaidlused on aja – ja töömahukad. Käibevara kokku 2,12 kr( reaalselt )

PÕHIVARA

2.4.MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE VARA – 1 578 195 / 0 Võlgnukul on bilansis jääkväärtuses arvel põhivara summas 1 578 195 kr, milline koosneb: Betoonitööstuse seadmed 1 469 322 Küttesüsteem 69 331 Soojasõlm 39 542 Kokku 1 578 195 Tegemist on liisingvaraga. Liisinglepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tuleb liisinguandjale kui krediteerijale VÕS § 367 lg 1 järgi hüvitada krediteerimiseks tehtud kulutused Niisugused kulutused on VÕS § 367 lg 1 järgi esmajoones liisingueseme ostuhind ja ostuhinna finantseerimise kulud. Lepingu ülesütlemise ajal kehtinud VÕS § 367 lg. 3 arvatakse pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast maha liisinguandjale kuuluv osa liisingueseme jääkväärtusest, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse ja liisingulepingus on kokku lepitud, et pärast liisingulepingu lõppemist kuulub osa liisingueseme jääkväärtusest liisinguandjale. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale, viimase kulutuste määramisel arvestada ka tagastatava eseme väärtust Lähtudes VÕS § 367 lg-st 3 on liisinguandja nõude kujundamisel oluline, et tuleb kõrvutada jääkväärtusega. Kuna lepingu tasumata väljaostumaksed (esemete jääkmaksumus) esemete lõppemisel jääb omandiõigus liisinguandjale, säilitab liisinguandja nii esemed kui omandab tasutud maksed. Seega jäävad liisinguandjale kõikide esemete jääkväärtused VÕS § 367 lg 3 tähenduses, mistõttu tasumata väljaostumaksed tuleb kõrvutada esemete väärtusega tagastamise ajal. Lähtudes TsÜS §-st 65, loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Antud liisingesemed on turul madalama hinnaga kui seda on esemete väljaostumaksed. Liisingesemed on üürileandja – OÜ Raidsaare valduses. Vara turuväärtus käesoleval hetkel on oluliselt väiksem, kui vara jääkväärtus, siis ei saa antud vara käsitleda osaühingu varana. Võlgnikul on kohustus Hansa Liising Eesti AS ees käesoleval ajal 103 235,35 kr. Liisinguesemetele on tehtud pakkumine suurusjärgus ca 800 000.- krooni. Põhivara kokku 1 578 195 kr; korrigeeritult - kajastatuna turuväärtusena on 0 krooni.

Raha Nõuded ostjate vastu Ettemaksed hankijatele Antud laenud Põhivara

Bilansiline väärtus Turuväärtus 2,12 2,12 6 378,37 0,00 55 000,00 0,00 24 000,00 0,00 1 578 195,00 0,00

Kokku

2 317 364,49

2,12

2.KOKKU VARAD 2,12 krooni (kajastatuna turuväärtusena)

3.VÕLGNIKU VÕLAD/KOHUSTUSED

Varade kajastamisel olid aluseks likvideeritava äriühingu arvestuse põhimõtted, seega tuleb ka võlgade kajastamisel aluseks Likvideerimisaruandes rakendatavad arvestuspõhimõtted. Juhise p. 14 kohaselt lähtutakse likvideerimisaruande koostamisel kohustuste hindamisel järgmistest põhimõtetest: (d) Teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades; (e) Vajadusel moodustatakse täiendavad eraldised kahjulike lepingute, koondamistasude, kohtuvaidluste ja muude likvideerimisega kaasnevate juriidiliste kohustuste suhtes. Võlad on struktueeritud Pankrotiseaduses nõuete rahuldamisjärkudest tulenevalt. Samas annab pankrotiseadus ka pandiõigusega võlausaldajale suurimad õigused, kui teistele (teatamiskohustus, eelistus nõude rahuldusele, teatud vara müügiviisil pandipidajaga koostöö ). Muude nõuete hulgas lähtutakse bilansi passiva poole ülesehitusest.

PANDIGA /HÜPOTEEGIGA TAGATUD NÕUDED

Võlgniku ja ajutisele haldurile teatavaks saanud andmete põhjal pandiga tagatud nõuded puuduvad.

3.2.MUUD NÕUDED
3.2.1.VÕLAD TARNIJATELE 1 595 250,65 kr Võlgnik on esitanud võlgniku vastuses võlad hankijatele (lisa 3), millest nähtub, võlad on 49-le ettevõttele summas 1 698 486,10 kr. Antud summas kajastub ka AS-le Hansa Liising Eesti olev võlg summas 103 235,35 kr.
3.2.2.VÕLAD TÖÖTAJATELE /TÖÖVÕTJATELE 314 404 kr Võlgnikul on tasumata töötajatele osaliselt alates aug.08, kokku on arvestatud saamata töötasu 260 437 kr, millele lisandub puhkuse kompensatsioon summas 53 967 kr ning töölepingutega on tööandja kohustus tasuda töölepingu lõpetamise hüvitist 2 kuu ulatuses viimase kuue kuu keskmise palga järgi. Antud summadele lisandub sotsiaalmaks. Haldur on kohustatud töötajate nõude esitama Eesti Töötukassale. 3.2.3.MAKSUVÕLAD 517 935 kr Võlgniku 17.10.08 bilansis kajastub summa 646 327 kr, milline on suurem summa kui maksuameti edastatud väljavõttes. Maksuameti vastuses on toodud võlaks 517 935.- krooni. Erinevus tuleneb, et võlgnik on töötaja maksmata töötasu nõudelt arvestanud tulevikus tekkiva maksunõude nii sotsiaalmaksu, tulumaksu kui ka kogumispensioni maksete näol. Maksuvõlad on tekkinud peamiselt kevadest 2008.a.
3.2.4.LÜHIAJALISED LAENUD 543 500,00 P OÜ

T.K. OÜ

Kokku omanike laenud

360 000,00 183 500,00 543 500,00

Laenud krediidiasutustelt Kokku laenud

348 256,95 * 891 756,95

Laenud krediidiasutuselt on liisingesemete lühiajaline kohustus ning kajastatakse kapitalirendi kohustuse juures.

3.2.5 KAPITALIRENDI KOHUSTUS 1 000 812,62*

Tegemist on kohustusega AS Hansa Liising Eesti ees, kellele kuulub põhivarana arvel olevad tootmisseadmed ning antud summa eest on jäänud maksmata äriühingul liisinglepingute alusel. Tasumata liisingesemete lepinguline jääk on summas 1 000 812,62 pikaajalise kohustuse all; 348 256,95 laenud krediidiasutusele; 103 235, 35 krooni jooksvate maksete võlg Seega kokku 1 452 304,92 krooni. Ajutisel halduril puuduvad andmed, kui suured võivad olla mittetäitmisest tulenevad leppetrahvide nõuded.

lepingujärgsete kohustuste

Arvestades asjaolu, et võlgnik on teavitanud, et 800 000.- krooni on võimalik saada liisingesemete eest , on AS Hansa Liising Eesti nõue summas 652 304,92 krooni. Eelduslikult võib olla ka leppetrahve suurusjärgus ca 10 000.- krooni . Seega arvestab ajutine haldur AS Hansa Liising Eesti nõudeks 670 000.- krooni.

Võlad tarnijatele Võlad töötajatele Maksuvõlad

võlad seotud isikutele AS Hansa Liising

KOKKU

1 595 250,65 314 404,00 517 935 ,00 543 500,00 670 000,00 3 641 089,65

3.VÕLAD/ KOHUSTUSED KOKKU 3 641 089,65
4.VÕLGNIKU TEGEVUSEST, MAKSEVÕIMEST NING MAKSEVÕIMETUSE PÕHJUSTEST Võlgnik alustas tegevust 2007.a. märtsis, peamiseks tegevusalaks oli monteeritavate eelpingestamata raudbetoontoodete tootmine. Tootevalikusse kuulusid postid, talad, 1-kihilised paneelid, 3-kihlised paneelid, trepid, mademed, monteeritavad piirded, sillused jms. 2007.a.-l soetati tootmiseks vajalik sisseseade AS-ga Hansa Liising Eesti liisinglepingu sõlmimise teel. Ajutine haldur vaatab Tabelis 1 kuidas on toodangu müük katnud tööjõukulu ja mitmesugused tegevuskulud (ruumide rent, autode kasutus jms ) ning toob välja äriühingu kahjumi. Tabel 1. Äriühingu käive/müügitulu, tööjõukulu , tegevuskulud 2007 ja 2008 aastal. Müügitulu Kaubad, toore, materjal Mitmesug. Tegevuskulud Tööjõu kulud Kulum Kasum, -kahjum kaupade kulu % netokäibest mitmesug. tegevuskulude % netokäibest tööjõukulu % netokäibest

2007.a. 2008.a. 6 409 493 3 953 689 3 763 581 2 671 458 1 261 713 1 174 139 1 293 340 1 233 128 31 775 170 497 4 423 -1 994 300

Kokku kulu %-des

Äriühing alustas tegevust 2007.a. märtsist, seega oli 9 aktiivset tegevuskuud, mille jooksul suudeti hoida tulud ja kulud tasakaalus ning teeniti kasumit 4 423 kr. 2008.a. käive on väiksem kui kulud. Tabelist 1 on näha, et kaupade sisseostu kulud on tõusnud 8 %, mitmesuguste tegevuskulude ja tööjõu kulu on kasvanud kokku 21 protsenti, seega suuremahulised kulud on suurenenud 29%. Samas summaliselt ei ole antud kaks positsiooni oluliselt suurenenud, kuid põhjus on just käibe languses, seetõttu on kasvanud kulude % kogu käibesse. Antud asjaolu põhjustas teravnenud konkurents, sest analoogset toodangut müüb Tartus ka AS Tartu Maja. Selleks, et tellimusi saada, alandati toodangu väljamüügihinda, kuid antud asjaolu halvendas veelgi ettevõtte maksejõulisust. Ajutine haldur on koostanud võlgniku kasumiaruannete põhjal tabeli 2007 ja 2008 (ajutise halduri koostatud lisa nr 3), kust on näha, et perioodil jaan.08 kuni mai.08 on summaarne ettevõtte kasum 144 tuhat krooni, kuid alates juunist.08 jääb ettevõtte käive oluliselt alla toodangu tootmiseks vajaminevate kulude katmiseks. Juunis, juulis ja septembris on kahjum üle 300 tuhande krooni, augusti kahjum on 755 tuhat kr. Juuli.08 kahjum on tekkinud peamiselt põhivara võõrandamisel tekkinud müügikahjumist ja augusti kahjum on tekkinud valmistoodangu 2007.a. varude jäägi kuludesse kandmisest. Seega on tekkinud ettevõtte kahjum perioodil juuni.08 kuni sept.08.a.

2008 aastal muutub äriühing maksejõuetuks. Põhjus on, et alates 2008.a. algusest vähenes märgatavalt ehitustegevus ning seetõttu langes suures mahus tellimuste arv ja maht. Mahtude langedes langesid ka hinnad. 2008.a. alguses soetati Hansa Liising Eesti AS sõlmitud liisinglepingu alusel betoontööstuse seadmete komplekt, investeeringu mahuks oli 1,5 miljonit krooni. Ettevõttel tekkisid täiendavad kohustused liisingandja ees, kuid samas vähenesid tootmismahud ning võlgnikul ei jätkunud raha kohustuste tasumiseks. Omanikud on andnud äriühingusse laene 543 500 kr, kuid vaatamata sellele ei suutnud ettevõtte majandustegevust jätkata. Lisaks eeltoodule jäi äriühingul laekumata toodangu müügist 653 789 kr, antud raha laekumata jäämine süvendas ettevõtte majandusraskusi oluliselt. Käesolevaks ajaks on võlgu jäänud äriühingud äriregistrist kustutatud. Võlgnikul on täitmata lühiajalised kohustused tarnijate, maksuameti ja liisinguandja ees. Neist suurimad võlanõuded on maksuametil ja liisingul. Tarnijate võlad on tekkinud peamiselt alates kevadest 2008 ja ajas kasvavad. Liisingunõue on kujunenud ajast, mil oli teada, et ei suudeta jätkata. Majanduskriis on tinginud ka liisingesemete hinna languse. Ajutine haldur leiab, et suvel või suve lõpu poole kujunes välja maksejõuetus, antud väiteid kinnitab ka asjaolu, et hankijate nõuded on olnud ajas kasvavad just perioodil suvi 2008. Seega on äriühingu maksejõuetus tingitud: ehitusturu oluline langus; teravnenud konkurents; suures summas müügiarvete laekumata jäämine.

ÄRIÜHINGU NETOVARA

Äriseadustiku netovara nõue on äriühingul olnud täidetud kuni 2007a..lõpuni. Äriühingu netovara muutub negatiivseks 2008 aasta jooksul. Eelpool toodud viitab ka asjaolule, et eeldatavalt suvel pidi netovara muutuma negatiivseks.

5.TAGASIVÕITMISE JA –NÕUDMISE VÕIMALUSED Äriühingu majandustegevus lõppes 2008 aasta septembris seoses Maksu- ja Tolliameti arvete arestimisega 05.septembril 2008.a. Tagasivõitmise perioodiks on 17.07.2008 kuni 17.10.2008.a. väljamaksed.

Põgusal analüüsil pangaväljavõtete põhjal, ei ole haldur tuvastanud tehinguid, kus oleks üht võlausaldajat teisele eelistatud oluliselt. Vajalik oleks pikemat analüüsi, kuid analüüs on aja ja kulumahukas ning tulemus võib olla negatiivne, sest pistelisel kontrollil ei nähtu olulises mahus ühe võlausaldaja eelistamist teisele. Eelmises peatükis ajutine haldur kirjeldas, mis tingis äriühingu pankroti. Juhatuse liikme vastu tulenevad kahju nõuded vajaliku hoolega käitumisest, on raske hinnata. Ajutine haldur on selgitanud, et juhatuse liige ei ole teinud tehinguid, mis on kahjustanud võlausaldajate huve käesolevas menetlus etapis raske öelda. Ei ole ilmnenud tahtlike tegusid, mis oleks äriühingule kahju põhjustanud. Võlgnikul on nõuded seotud isikute vastu summas 79 000.- krooni. Kuid tegemist ei ole võlausaldajate kahjustamisega, enamus võlanõudeid on tekkinus alates maist 2008. Juhatuse liige on nõus tasuma ajutise menetluse kulu ning arvestades summa väiksust, mis jääb pärast ajutist tasu ei ole otstarbekas OÜ T.E. vastu olevast nõudest tulenevalt pankroti välja kuulutada. Netovara negatiivsuse väljakujunemine 2008 aasta täpset ajahetkel on vajalik teha täiendav analüüs.

6.RASKED JUHTIMISVEAD JA KURITEO TUNNUSTEGA TEOD Ajutine haldur on eelnevas peatükis käsitelnud juhatuse liikme vigu ja võimalikke vastutuse aluseid. Juhatuse kohustuseks tulenevalt äriseadustiku §-st 180 lg 5 1 tulenevalt esitada pankrotivaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas lubab antud säte juhatusel teha makseid, mis on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Äriühingul on suures mahus võlakohutusi. Ajutine haldur on kirjeldanud, et võlad on olnud ajas kasvavad alates suve algusest. Millal ajaliselt täpselt ja mis kuu kujunes välja alaline maksejõuetus, vajab täiendava analüüsi, kuid pistelisel analüüsil oli juulikuus tasumata kohutusi suurusjärgus 1 miljonit krooni. Juhatuse liige oleks eelduslikul pidanud pankrotiavalduse esitama hiljemalt augustikuus.
7.AJUTISE HALDURI JÄRELDUSED: Seisuga 17.10.2008 on võlgniku kohustused 3 641 089,65 krooni. Võlgniku vara väärtus 2,12 krooni. Võlgnik on maksejõuetu. Ettevõtte kohustused ületavad ettevõtte varade väärtust, puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku maksejõuetuse on tinginud ehitusturu oluline langus ning majanduskriis, ning liialt kalli seadme liisimine ajal, kui algas turu langus. III Kohtuistung 24.11.2008.a Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja esitatud avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi aruandes toodud seisukohtade juurde.

IV KOHTU SEISUKOHT

Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et T. OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et T. OÜ pankrotimenetluses ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused.

Ajutine haldur on teatanud kohtule, et äriühingul on suures mahus võlakohutusi. Ajutine haldur on kirjeldanud, et võlad on olnud ajas kasvavad alates suve algusest. Millal ajaliselt täpselt ja mis kuu kujunes välja alaline maksejõuetus, vajab täiendava analüüsi, kuid pistelisel analüüsil oli juulikuus tasumata kohutusi suurusjärgus 1 miljonit krooni. Juhatuse liige oleks eelduslikul pidanud pankrotiavalduse esitama hiljemalt augustikuus. Juhatuse kohustuseks tulenevalt äriseadustiku §-st 180 lg 5 1 tulenevalt esitada pankrotivaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleva äriühingu juhatuse liige on ka äriühingu osanik. Juhatuse liige ei ole täitnud äriseadustikus olevaid nõudeid – pankrotiavalduse viivitamatu esitamine. Pankrotiavalduse esitamata jätmine ning osanike koosoleku kokku kutsumata jätmine on Karistusseadustiku § 380 ja 385 1 järgi karistatav tegu. Tulenevalt PankrS § 28 lg 1 teatab kohus kuriteo tunnustega teost prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 tuleb Sirje Tael’al likvideerida T. OÜ kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast T. OÜ kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur Sirje Tael vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse määrata tasuks kokku koos bürookuluga 33 390 krooni (tl 36,37). Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja