Tsiviilasi 2-08-7555
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. detsember 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
OÜ R. hagi K.J. vastu 7404.40 krooni 7404.40 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja OÜ R. , kostja K.J. ,
Menetlus
kirjalik
ja kõrvalnõuete
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 436, 438, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Hagi rahuldada. Välja mõista K.J. OÜ R. kasuks põhivõlg 7404.40 krooni ja kõrvalnõuded 7404.40 krooni, kokku 14 808 (neliteist tuhat kaheksasada kaheksa) krooni 80 senti. OÜ R. menetluskulud K.J. . Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Asjaolud Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 21.06.2005 järelmaksulepingu üleandmis-vastuvõtmisakti alusel kostjale üle antud vara eest tasumiseks summas 12 990 krooni intressiga 11 % aastas ja viivisega 0,5 % viivitatud summalt päevas. Järelmaksu tähtaeg oli 10.07.2007. Kostjal on tasumata 7404.40 krooni põhivõlga, 898.68 krooni intressi ning 6505.72 krooni viivist. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites nõustus kostja põhivõlaga, tehes hagejale ettepaneku sõlmida maksegraafik tasumisega igakuuliselt 300 krooni. Intressi ja viivise nõude palus kostja jätta rahuldamata, sest kostjal on neli kooliskäivat last. Hageja ei nõustunud maksegraafiku sõlmimisega, sest seda on tehtud juba korduvalt, kostja ei ole lubadustest kinni pidanud. Hageja jäi ka kõrvalnõuete juurde, leides, et nende väljamõistmata jätmiseks alust ei ole. Hageja on vähendanud oluliselt viivist, viies selle koos intressiga võrdseks põhinõudega.
Kohus määras asjas kirjaliku menetluse. Kohtu poolt määratud esialgseks tähtajaks ja pikendatud tähtajaks ei ole kumbki menetlusosaline täiendavaid seisukohti, tõendeid või taotlusi esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Hagi on tõendatud järelmaksulepinguga 21.06.2005, maksete graafikuga tasumiste arvestusega ning kostja õigeksvõtuga põhivõla osas. Kostja võlgneb hagejalt saadud kauba eest 7404.40 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Seadus ei näe ette intressi vähendamise võimalust kohtu poolt. Intress on kokkulepitud tasu teisele isikule kuuluva raha kasutamise eest. Hageja on omandanud kostjale müüdava asja, makstes selle eest. Seega kasutab kostja, tasudes kauba eest osamaksetena, hagejale kuuluvat raha. Intress on selline lepingutingimus, mis tuleb täita võetud kohustusena maksta tasu. Kostjalt tuleb välja mõista intress arvutatuna lepingu lõppemiseni summas 898.68 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS §-de 113 lg 8 ja 162 lg 1 alusel võib kohus ebamõistlikult suurt viivist vähendada lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole esitanud andmeid oma majandusliku olukorra kohta. Ainuüksi nelja kooliskäiva lapse olemasolu ei näita isiku majanduslikku olukorda. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määraks 0,5 % viivitatud summalt päevas. Kostja ei ole järelmakseid tasunud alates märtsist 2006, maksekäsu avaldus on kohtusse esitatud 03.03.2008. Kokkulepitud viivisemäära järgi tehtud arvestuse kohaselt on kostja viivis 16 923.85 krooni. Nõudes kostjalt 6505.72 krooni suuruse viivise väljamõistmist, on hageja juba vähendanud arvestuslikku viivist 2,5 korda. Kohus on seisukohal, et arvestades maksmisega viivitatud kahte aastat on 6505.72 krooni suurune viivis mõistlikus suuruses ja põhjendatud. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.