Tsiviilasi nr 2-08-50039
Koopia Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
01.detsember 2008a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-50039
Tsiviilasi
AS Jõgeva Elamu hagi Vxxxx- Vxxxx Vxxxxxxx vastu hooldustasu võlgnevuse 4830,40 krooni ja viivised summas 328,40 nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Jõgeva Elamu (registrikood 10254782; asukoht Betti Alveri 2A, Jõgeva 48305) Kostja: Vxxxx- Vxxxx Vxxxxxxx ( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
Kinnitada AS Jõgeva Elamu ja Vxxxx- Vxxxx Vxxxxxxxx vahel sõlmitud kompromiss, mis seisneb järgnevas: 1.Vxxxx- Vxxxx Vxxxxxxx võlgnevus hooldustasu eest seisuga 13.10.2008 on 5887.90 krooni.
-20. septembriks 2009 497.90 krooni.
Hageja AS Jõgeva Elamu esitas 18.07.2008a kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 5158,80 krooni nõudes. Võlgnevusest moodustab põhinõue 4830,40 krooni ning viivis 328,40 krooni. 13.08.3008a määrusega võttis Tartu Maakohus tsiviilasja menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393, kohustades teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 09.septembriks 2008a. Kostja vastas kohtule 03.09.2008a, et tunnistab hagi ja on nõus tasuma võlgnevust ositi, 500 krooni kaupa kuus. Toimus ka kostja soovil 16.09.2008a tema ärakuulamine, kus kostja avaldas sama. Kostja rääkis, et korter, kus ta elab, on talvel väga külm ja enamus ajast elab ta xxxxxxx, oma tütre juures. Kostja on invaliidsuspensionär, sissetulek 3000eek kuus. 13.11.2008a esitas hageja esindaja kohtule avalduse, milles loobub hagist ning palub lõpetada asjas menetlus, kuna pooled on sõlminud kompromisslepingu. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt tasutud pool riigilõivust, s.o 175 krooni. Hageja taotleb kohtult kompromissilepingu kinnitamist.
Kohtu seisukoht
2 (3)
Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on kompromissi võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Taotlusest nähtub, et hageja on teadlik TsMS § 432 õiguslikest tagajärgedest. Menetlus tuleb asjas lõpetada. Pooled on leppinud kokku ka selles, et sõlmitud kompromiss kehtib täitedokumendina. Selline kokkulepe on seaduslik. Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud menetluskulude jaotuses: Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale poole riigilõivust summas 175 krooni. Muude menetluskulude olemasolust ei ole pooled avaldanud. Kohus lähtub määruse tegemisel TsMS § 428 lg.1 p.4, § 430 lg.1.2.3.
Kohtunik Ü.Raag / allkiri/
Koopia õige. Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.