Võlaõigus › Muud

Kohtuotsuse põhjendused Kohtuistungil 11. novembril 2008 määras kohus teha asjas aegumist puudutavas küsimuses vaheotsuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Tehingust tuleneva nõude aegumist käsitlevad TsÜS §-d 146-148 ning seadusest tuleneva nõude aegumist TsÜS §-d 149-152. Kostja I seisukoht on, et hageja nõue tuleneb tehingust ning sellest tulenevalt on kohaldatav TsÜS § 146 lg 1. Nõue on aegunud, kuna hageja väidetavalt postitas avalduse kohtusse peale aegumistähtaja saabumist, so. 01.07.2005. Kohus ei nõustu kostja I seisukohaga, sest leiab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg ei olnud hagiavalduse postitamise ajal 01. juulil 2005 möödunud. Põhjendus: aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS, TsÜS ja RES RS) § 9 lg 1 ja lg 2 sätteid. Lg 1 sätestab: tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Lg 2 sätestab: kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002. Enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestas õiguste kaitseks üldise 10-aastase tähtaja, kehtiv TsÜS § 146 lg 1 sätestab tehingu kehtetuks tunnistamisele 3-aastase aegumistähtaja. Seega arvestab kohus aegumistähtaja alguseks 01. juulit 2002. Tuginedes kehtivale TsÜS § 134 lg 1on tähtaeg kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed ja tähtaeg määratakse TsÜS § 134 lg 2 tuginedes aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. TsÜS § 135 lg 1 sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega tähtaja kulgemine antud juhul algas 02. juulil 2002. TsÜS § 135 lg 2 sätestab, et tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel ning TsÜS § 136 lg 2 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. TsÜS § 136 lg 9 sätestab, et tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. Seega kui tähtaeg algas 02. juulil 2002 (01. juuli keskööl vastu 02. juulit kl 00), siis ta lõppes kolme aasta pärast 02. juulil 2005 (01.juuli keskööl vastu 02.juuli kl. 24). Hageja on esitanud 03.10.2006 kohtule AS Eesti Post kviitungi Ida-Viru Maakohtule PROCTOR Õigusbüroo poolt saadetud kirja postiasutusele üleandmise kohta 01.07.2005 (toimiku lk 104). Hagiavalduse koostaja oli pankrotihaldur A R, kelle töökohaks oli Proctor Õigusbüroo. Kohtute dokumendiregistrist (toimiku lk 165-166) on lugeda, et hagiavaldus saabus kohtusse

kirjaümbrikus. Seega ei ole kohtul alust kahelda, et hagiavaldus saabus kohtusse Eesti Posti vahendusel ning see oli antud postiasutusele edasisaatmiseks üle 01.07.2005, millist pitsatit postiasutuse kviitung ka kannab.

Menetluskulud Kuna pooled menetluskulude väljamõistmist ei ole taotlenud ja kohus jätkab tsiviilasja menetlemist, otsustab kohus menetluskuludesse puutuvad küsimused lõpplahendi tegemisel.

Marge Tamme kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.