OÜ VR-Pavandu (pankrotis) hagi Oleg Zatejevi ja OÜ Stako Diler vastu sundenampakkumise akti ja rendilepingu tühistamiseks
Tsiviilasja hind
10 225.86 eurot (160 000 krooni)
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. augusti 2010. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ VR-Pavandu (pankrotis) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ VR-Pavandu (pankrotis) (registrikood: 10268471; asukoht: Kohtla-Järve X), esindajad pankrotihaldur Tiia Kalaus ja Marko Tiirik Vastustaja I (kostja): Oleg Zatejev, esindaja Irina Solovjova Vastustaja II (kostja): OÜ Stako Diler (registrikood: 10160503; asukoht: Kohtla-Järve Jaani 4), esindaja Irina Solovjova Kolmas isik: OÜ Elvarem (registrikood: 10186218; asukoht: Kohtla-Järve X), esindaja Petr Kiselev Kolmas isik: kohtutäitur Risto Kükk, esindaja Margus Kiir
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 11. augusti 2010. a otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta
apellatsioonimenetluses
kantud
menetluskulud
menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui n imetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ VR-Pavandu (pankrotis) esitas 20.06.2005. a hagi Oleg Zatejevi ja OÜ Stako Diler vastu sundenampakkumise akti ja rendilepingu tühistamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. O. Zatejev omandas 03.12.2001. a vallasvara enampakkumise akti kohaselt vallasvarana hooned asukohaga X. Sundenampakkumise akt on omandit tõendav dokument. Hageja leidis, et enampakkumine on tühine, mistõttu tuleb hooned kanda hageja nimele tagasi, tehes vararegistris vastavad muudatuskanded. Samuti tuleb tühistada rendileping, millega O. Zatejev on andnud nimetatud hooned rendile OÜ-le Stako Diler, sest mitteomanikuna ei olnud tal õigust objekti vallata. Hageja taotles:
1.Tunnistada 03.12.2001. a sundenampakkumise akti alusel müüdud hoone asukohaga X Kohtla-Järve tühisust koos restitutsiooni kohaldamisega.
2.Tunnistada hageja õigust teha vararegistris muudatuskanded omaniku osas ning kanda ehitiste asukohaga X, Kohtla-Järve (ehitusregistri koodid 102039561, 102039562, 102039563, 220441866 ja 220441867) omanikuna registrisse AS VRPavandu (pankrotis).
3.Nõuda välja O. Zatejevi ebaseaduslikust valdusest ja tagastada hagejale 03.12.2001. a sundenampakkumise akti alusel saadud hooned asukohaga X, x KohtlaJärve (ehitusregistri koodid 102039561, 102039562, 102039563, 220441866 ja 220441867). Määrata kindlaks ehitiste valduse hagejale tagastamise kord, milleks on valduse vabatahtlik tagastamine hagejale hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul
jõustunud kohtulahendist või asendada see väljanõude õiguse loovutamisega OÜ Stako Diler (s.o rentniku) vastu vastavalt AÕS §-le 93.
4.Tunnistada O. Zatejevi ja OÜ Stako Diler vahelise rendilepingu tühisust koos restitutsiooni kohaldamisega.
5.Nõuda välja kostja OÜ Stako Diler ebaseaduslikust valdusest ja tagastada hagejale või kostjale I rendilepingu alusel saadud ehitiste X, Kohtla-Järve valdus asukohaga X, x Kohtla-Järve (ehitusregistri koodid 102039561, 102039562,102039563, 220441866 ja 220441867). Määrata kindlaks ehitiste valduse hagejale tagastamise kord, milleks on valduse vabatahtlik tagastamine O. Zatejevile 9 kalendripäeva jooksul jõustunud kohtulahendist või siis hagejale hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul jõustunud kohtulahendist.
6.Mõista kostjatelt välja hageja kasuks viimase poolt kantud kohtukulud. Hageja taotles hagi tagamist Ehitusregistris OÜ VR-Pavandu kasuks vara käsutamise keelumärke seadmisega Oleg Zatejevile kuuluvatele mõttelistele osadele vallasomandis asukohaga X, x ning ehitiste koormamise keelamisega. Kohus rahuldas 06.07.2005. a taotluse osaliselt: O. Zatejevil on keelatud vara käsutamine, mis on registreeritud ehitusregistris koodide all 102039561, 102039562, 102039563. Ehitiste koormamist kohus ei keelanud.
2.Oleg Zatejev vaidles hagile vastu. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja O. Zatejev märkis, et haginõue tugineb sisuliselt 13.12.2001. a enampakkumise akti ebaõigsusele. Kostja viitas haginõude aegumisele, sest enampakkumise akti saab vaidlustada arvates enampakkumise päevast ühe aasta jooksul. Hageja esitas hagi 03.12.2001. a sõlmitud tehingu tühisuse tuvastamiseks tehingu teostamisest peaaegu neli aastat hiljem, mil see oli juba aegunud. Kostja taotles nõude aegumise arvestamist TsÜS § 143 alusel. Kostja leidis, et kohtul puudub seaduslik alus hinnata O. Zatejevi ja OÜ Stako Diler vahel 01.01.2002. a sõlmitud rendilepingu seaduslikkust OÜ VR-Pavandu hagi põhjal. OÜ VRPavandu ei ole O. Zatejevi ja OÜ Stako Diler vahel 01.01.2002. a sõlmitud rendilepingu pool, mistõttu nimetatud tehing ei tekita, muuda ega lõpeta OÜ VR-Pavandu tsiviilõigusi ega -kohustusi. Nimetatud seisukohti toetab Riigikohus lahendis nr 3-2-1-58-00.
3.OÜ Stako Diler esindaja toetas 08.09.2005. a vastuses O. Zatejevi seisukohta, et kohtul puudub seaduslik alus hinnata rendilepingu seaduslikkust, kuna hageja ei ole rendilepingu pool.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 01.08.2010. a otsusega hagi rahuldamata. Kohus jättis hageja menetluskulud tema enda kanda, kostja OÜ Stako Diler menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt välja kostja OÜ Stako Diler menetluskulud summas 30 680 krooni. Kostjate esindaja on teinud kohtule mitmeid taotlusi hagi aegumise kohaldamiseks. Esimese taotluse esitas kostjate esindaja kohtule vastuses hagile 08.09.2005. a. Esindaja tugines 2001. a kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 647, mille kohaselt kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Kostjate esindaja leidis, et hageja esitas hagi 03.12.2001. a sõlmitud tehingu tühisuse tuvastamiseks - tehingu teostamisest 3 ja pool aastat hiljem. Selleks ajaks oli hagi esitamise tähtaeg möödunud. Tuginedes hageja poolt kohtule esitatud postikviitungile (tl.104), esitati hagi Eesti Postile kohtule edastamiseks 01.07.2005. a. Kohus ei kohaldanud aegumist, sest
pooled lubasid sõlmida kompromissi (tl 89). Pooled kompromissi ei sõlminud. Kohus jätkas menetlust. Kostjate esindaja esitas hagi aegumise kohaldamiseks uue taotluse 10.05.2006. a, viidates võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 9 lg 1. Kostjate esindaja märkis, et alates 01.07.2002. a kehtima hakanud TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ning hagi, mis oli esitatud pärast 01.07.2005. a, oli aegunud. Hageja vaidles taotlusele vastu, esitades kohtule 02.10.2006. a tõendi - postikviitungi. Tõendi kohaselt oli hagi Eesti postile üle antud 01.07.2005. a ning hagi ei ole aegunud. Kohus lahendas hagi aegumise küsimuse kostja teisele taotlusele tuginedes, mille ta esitas 10.05.2006. a (tl 91,92). Kostjate esindaja väitis, et hagi aegumisel tuleb arvestada, et hagi ei olnud kohtule 01.07.2005. a veel esitatud. Kohtumenetluse käigus selgus, et hagi oli esitatud tähtaegselt, sest hageja esitas vastava tõendi (tl 104). Seega jättis kohus põhjendatult hagi aegumise taotluse 01.12.2008. a vaheotsusega rahuldamata. 20.07.2010. a kohtuistungil palus kostjate esindaja rakendada hagi aegumist tuginedes 03.12.2001. a kehtinud TMS §-le 647. Kohus leidis, et hageja tugines just enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele ning hagi tuleb kostja nõudel lugeda nimetatud alusel aegunuks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ VR-Pavandu (pankrotis) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. Apellant on seisukohal, et kohus ei ole kohtuotsuses põhjendanud, millisele tõendile tuginedes on kohtu arvates aegumise taotlus põhjendatud. Samuti ei ole kohus hinnanud taotluse lahendamisel hageja ja kolmanda isiku OÜ Elvarem seisukohti. Seega ei vasta kohtuotsus TsMS § 436 lg 1 ja lg 2 nõuetele. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus otsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusnorme, lahendades aegumise kaks korda. Kuni 31.12.2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näinud ette võimalust teha aegumise suhtes vaheotsust. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsMS § 449 lg 3 mõtte kohaselt on taotluse lahendamine haginõude aegumise osas lõplik. Apellant on seisukohal, et kuna kohus on samas menetluses juba ükskord võtnud seisukoha aegumise osas ning otsustanud menetlust jätkata, oleks kohus pidanud seekord asja kohtuotsusega sisuliselt lahendama, mitte kohaldama aegumist asja sisuliselt lahendamata. Kohus ei saa lahendada taotlust aegumise osas mitu korda ühe haginõude menetlemise raames. Kuna kohus on jätnud hagi rahuldamata põhjendusel, et haginõue on aegunud ning pole asja sisuliselt lahendanud, pole kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Apellandi arvates on kohus rikkunud ka õiguskindluse printsiipi. 01.12.2008. a vaheotsuse jõustumisega tekkis hagejal õiguskindlus aegumise küsimuse osas. Hageja ei saanud küll olla kindel, et hagi rahuldatakse, kuid hageja sai olla kindel, et kohus ei saa samas menetluses jätta hagi rahuldamata põhjendusel, et hageja nõue on aegunud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-10 asunud seisukohale, et kuna kohus ei lahendanud aegumist vaheotsusega, ei rikkunud kohus menetlusnormi. Antud juhul on kohus teinud vaheotsuse ning seejärel
kohtuotsuses lahendanud aegumise uuesti asja sisuliselt lahendamata, seega on tegemist menetlusnormi rikkumisega kohtu poolt. Apellant on seisukohal, et olukord, kus on esitatud hagi tehingu tühisuse tuvastamiseks asjaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätete alusel, ei anna kohtule alust aegumise kohaldamisel tugineda 03.12.2001. a kehtinud TMS § 647, sest vara müüdi täitemenetluses sundenampakkumisel. Aegumist on võimalik kohaldada ainult tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätete järgi. Seega rikkus maakohus õigusnormi. Apellant leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti TsÜS §-i 149, mille kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Hagi on esitatud pankrotimenetluses tagasivõitmise nõudes põhjendusel, et tehing on seadusega vastuolus ja seega tühine. Seega ei saa kohaldada antud tsiviilasjas TMS § 647 ning nõue ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt aegunud.
6.Oleg Zatejev ja OÜ Stako Diler vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta OÜ VR-Pavandu (pankrotis) apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Vastustajad paluvad menetluskulud jätta apellandi kanda. Asjaolu, et maakohus lahendas aegumist kaks korda, ei riku menetlusõigusenorme. Apellant on jätnud tähelepanuta, et kohus otsustas aegumise kohaldamist küll kahel korral, kuid erineval materaalõiguslikul alusel, erinev on ka faktoloogia, mida kohus aegumise üle otsustamisel arvestas. Kohtu vaheotsuse põhjendustest tuleneb üheselt, et kohus lahendas antud juhul aegumist kui tehingust tuleneva nõude aegumist kooskõlas TsÜS §-ga 146 lg 1 ja kohaldas vastavat materiaalõigusnormi. Vaidlustatud kohtuotsuse aegumise kohaldamise osas rajas kohus teisele (alternatiivsele) materiaalõiguslikule alusele – täitemenetlusseadusele. TMS § 647 (tehingu tegemise ajal kehtinud redaktsioon) puhul on tegemist hagi aegumise tähtajaga ja täitemenetluses sõlmitud müügitehingute vaidlustamist reguleeriva erinormiga. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohtu otsus nr 3-2-1-42-07, mille p-s 15 leidis kolleegium, et varasema TMS §-s 647 sätestati hagi aegumise tähtaeg. Põhiseaduse § 15 kehtestab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See õigus on praegusel juhul tagatud - varasema TMS § 647 kohaselt oli õigus kohtus vallasasja enampakkumine vaidlustada. Samas on see õigus nagu enamik nõudeõigustest õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt piiratud nõude aegumistähtajaga. Ka õigussuhte teisel osalisel (praegusel juhul eelkõige ostjal) on õiguspärane ootus, et tema enampakkumise teel omandatud omandiõigusse pärast seadusega sätestatud ajavahemiku möödumist enam ei sekkutaks. Täitemenetluses prevaleerib sissenõudja õigustatud huvi saada võlgniku omandisse kuuluva vara müümise arvel rahuldatud oma täitedokumendis väljendatud nõue võlgniku vastu. Eeltoodust järeldub, et hageja nõudeõigus 03.12.2001. a vallasvara enampakkumise akti vaidlustamise osas aegus 02.12.2002. a. Hageja esitas hagi 01.07.2005. a. Nimetatud asjaoludel ja tuginedes TsÜS §-le 143 taotlesid kostjad aegumise kohaldamist ja maakohus arvestas aegumist õigustatult. Vastustajad on seisukohal, et kuna kohus otsustas antud juhul aegumise kohaldamise kasuks, siis puudus kohtul tarvidus asja sisuliselt lahendada. Riigikohtu kohtuotsuse nr 3-2-1-92-02 p-s 19 on väljendatud, et Eesti õiguse hagi aegumise sätete edaspidise ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks märkida, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks
aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, siis võimaldab eelnev põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas TsMS §-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega. Esitades aegumise vastuväite ei soovi ka kostja nõude sisulist arutelu. Nimetatud seisukohta ei ole vastustajatele teadaolevalt Riigikohtu poolt muudetud ja seda seisukohta toetab ka hilisem kohtupraktika (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07). Vastustajad ei ole nõus apellandi väidetega õiguskindluse põhimõtte rikkumise kohta, Riigikohtu kohtuotsuse 3-2-1-45-10 tõlgendamisega ega väitega hagi aegumise kohaldamise võimatuse kohta TMS § 647 alusel. Tuginedes eelpool esitatud seisukohtadele leiavad vastustajad, et maakohtu kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud nii materiaal- kui ka menetlusõiguslikult, mistõttu puudub alus väiteks õiguskindluse põhimõtte rikkumise kohta. Ühtlasi leiavad vastustajad, et Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10 toodud seisukohad on käesolevas asjas kohaldamatud. Apellandi väide, et aegumist saab kohaldada üksnes tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätete alusel, ei ole õige. Nagu eelpool põhjendatud, oli vaidlustatud tehingu ajal kehtinud TMS §-s 647 sätestatud just hagi aegumise tähtaeg. Lisaks tsiviilseadustiku üldosa seadusele võivad hagi aegumise tähtajad tuleneda ja ka tulenevad veel muudest seadustest, nt võlaõigusseadus, asjaõigusseadus jt. Tegemist ei ole antud juhul tagasivõitmise hagiga. Hageja ei ole tuginenud hagis ühelegi pankrotiseaduse sättele, mis sätestavad tagasivõitmise hagi esitamise materiaalõiguslikke eeldusi.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
7.OÜ Elvarem toetab apellatsioonkaebuses esitatud põhjendusi. Hagi rahuldamata jätmine põhjusel, et kostjate esindaja esitas viimasel istungil teistkordselt varasema TMS § 647 alusel põhineva aegumistaotluse, on vastuolus nii TsMS § 449 lg 3 üldmõttega kui ka õiguskindluse printsiibiga. Aegumist varasema TMS § 647 alusel on kohaldatud ebaõigesti. Hageja ei ole kunagi (hagis ega hiljem esitatud dokumentides) tuginenud enampakkumise olulistele rikkumistele. Riigikohus rõhutas tsiviilasja nr 3-2-1-84-04 lahendis, et kohtutäituri korraldataval enampakkumisel ei sõlmita ostu-müügilepingut, vaid müüdav asi omandatakse avalikõigusliku toimingu (kohtutäituri tegevus enampakkumise korraldamisel ja enampakkumise akt) tulemusel. Seega on ebaõige seisukoht, et enampakkumist saab vaidlustada ainult lepingu poolte vastu hagi esitamise teel. Viimatitooduga on rõhutatud, et kohustav tehing on täitemenetluses asendatud sundenampakkumisega, mis avalik-õigusliku toiminguna ei allu tsiviilõiguslikule regulatsioonile, vaid seda reguleerivad täitemenetluse seadustiku normid. Riigikohtu tõlgendusele tsiviilasjas nr 3-2-1-84-04 vastab see, et vaidlused eelkõige käsutustoimingu kehtivuse üle lahendatakse müüja (mitte kohtutäituri) vastu hagi esitamise teel (oma lahendis Riigikohus ei välistanud hagi esitamist enampakkumise teel asja võõrandanud müüja vastu).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
9.Apellandi väide, et kohtulahendist ei nähtu, millistele tõenditele kohus tugines aegumise kohaldamisel, ei ole asjakohane. Aegumise kohaldamisel ei pea kohus esitatud tõendeid uurima, vaid selgitama, millal hageja nõudeõigus tekkis ning määratlema rakendamisele kuuluva normi. Hageja esitas 04.07.2005 hagi kostjate vastu muuhulgas nõudega tunnistada kohtutäituri poolt 03.12.2001 toimunud vallasvara enampakkumise akti tühisust ja kohaldada restitutsiooni. Ülejäänud hageja nõuete eelduseks oli enampakkumise kehtetuks tunnistamine. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Apellandi väide, et tegemist on seadusest tuleneva nõude või pankrotimenetluses esitatava tagasivõitmise hagiga, ei ole õige. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas õigesti seadust ja leidis, et hageja nõude aluseks oli enampakkumise ajal kehtinud TMS § 647. Nimetatud sätte kohaselt tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Asjas ei ole vaidlust, et hageja esitas nõude pärast ühe aasta möödumist enampakkumise toimumisest ning et kostja esitas hagi aegumise vastuväite TsÜS §-ga 143 kooskõlas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TMS § 647 nimetatud tähtaeg on haginõude aegumise tähtaeg. Hageja nõue on suunatud enampakkumise tulemuste kehtetuks tunnistamisele eesmärgiga kohustada ostjat asja välja andma. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude aluseks saavad olla eelkõige enampakkumise reeglite rikkumine, mistõttu nõue tuleks suunata kohtutäituri vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja nõue on aegunud. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele on kehtestatud aegumistähtaeg eesmärgiga kaitsta omandaja õiguspärast ootust. Käesolevas asjas märkis hageja, et enampakkumine toimus hageja teadmisel ja nõusolekul, mistõttu puudub mõistlik vajadus ka hagejat eriliselt kaitsta. Ringkonnakohus märgib, et kehtiv TMS § 223 lg 1 sätestab enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks 30 päevase hagi aegumistähtaja.
10.Ringkonnakohus märgib, et maakohtu poolt korduv seisukoha võtmine hagi aegumise küsimuses tekitas menetluslikku segadust, kuid see ei ole aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellandi väide, et tal tekkis vaheotsuse alusel õiguspärane ootus, et hagi ei ole aegunud, ei ole põhjendatud. TsÜS § 143 ei sätesta aegumise taotluse esitamiseks tähtaega ja TsMS 651 lg 2 kohaselt on poolel õigus nõuda aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud. Käesolevas asjas esitas kostja aegumise taotluse kostja kirjalikus vastuses. Ringkonnakohtu arvates ei saa välistada ka juhul, kui vaheotsusega leiti, et hagi ei ole aegunud, et lõppotsusega maakohus siiski kohaldab aegumist. Eelkõige saab see olla põhjendatud juhtudel, kus maakohtu vaheotsus ja lõppotsus on aegumistähtaega arvestanud erinevatel alustel.
11.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel apellandi väite, et ta esitas tegelikult maakohtule tagasivõitmise hagi pankrotimenetluse sätete kohaselt, arvestamata. Ringkonnakohtu arvates ei ole apellandi väide käsitletav üksnes õigusliku väitena, mida menetlusosaline võib igal ajal menetluses esitada ja samaaegselt on maakohtul kohustus ise hagis toodud asjaoludele leida kohaldamisele kuuluv materiaalõigusnorm. Pankrotiseaduse § 193 lg 1 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetluse toimingutele kehtivat seadust. Pankrotihalduri esitatav tagasivõitmise hagi on pankrotimenetluse toiming ja sellele
kohaldatakse hagi esitamise ajal kehtinud pankrotiseaduse regulatsiooni, kuid tagasivõitmise alustena tuleb kohaldada tehingu tegemise aja sätteid. Tagasivõitmise korras saab kehtetuks tunnistada tehinguid ja õigustoiminguid, millega vara on välja läinud võlgniku omandist. Hagi esitamise ajal kehtinud PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Apellant ei ole pika menetluse kestel esitanud asjaolusid, mida maakohus oleks saanud käsitleda PankrS § 109 sätestatud eeldustena ning kontrollida, kas hageja poolt nimetatud tehing on tehtud seaduses nimetatud tähtaja kestel ning kas sellega kahjustati võlausaldajate huvisid. Samuti leiab ringkonnakohus, et kohtutäituri poolt enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele kohaldub erinorm nõude aegumise tähtaja osas.
12.TsMSRakS § 3 lg 1 kohaselt kuulub enne 01.01.2006 alustatud menetluste puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Menetlusosalised ei esitanud menetluskulude nimekirja ega kantud kulud väljamõistmise taotlusi, mistõttu ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.